Lootusrikas ja usku täis teenimine

Kui me usuga oma lepingutest kinni peame, saame me aidata ka teisi lootuse lättele juhatada.

Näide lootusest ja usust

Markuse evangeeliumis on kirjas liigutav lugu „nai[sest], kes oli kaksteist aastat olnud veritõves”. Me saame teada, et ta „oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks” (Mk 5:25–26).

Kaksteist aastat kannatusi on pikk aeg. Kõik tähendab suuri kulutusi. Ja tal läks üha halvemaks. Kui kellelgi oli õigus end lootusetuna tunda, siis see oli tema.

Ja ometi, kui ta „oli kuulnud Jeesusest ja [ta] tuli rahva seas tema selja taha ja puudutas ta kuube”, kuna ta uskus, et „kui ma aga puudutaksin tema riideid, saaksin ma terveks”.

Markus teatab, et naise usu tõttu, „kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat” (Mk 5:27–29).

Kuna see naine lootis Jeesusele ja uskus Temasse, vastati sellele õnnistusega. „Aga ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!”” (Mk 5:34)

Lootus on üliväga vajalik iga väljakutse puhul, selle suurusest või kestusest hoolimata. Hirm ja meeleheide võivad meid halvata. Kuid lootus Jeesusele Kristusele ja Temasse uskumine kutsuvad meie ellu Tema väge ja õnnistusi.

Usk ja lootus teenimisel

Teenivate vendade ja õdedena peame me paluma appi samasugust lootust ja usku. Teenimine võib olla nii rahuldust kui ka väljakutseid pakkuv. Kui meile tundub, et keegi, keda me aidata tahame, seda ei soovi, on kerge lootust kaotada. Ehk on teil praegu sarnane olukord mõne pereliikme või sõbraga või siis kellegagi, kelle aitamine on praegu teie ülesanne. Võib-olla teab veritõbise naise sarnaselt vaid Issand, kui palju aega ja jõudu te olete kulutanud, et mingitki abi leida. Kuid kui me leiame selle naise sarnaselt lootust, et jätkuvalt usuga kätt abi järele sirutada, võib Päästja vägi nii mõndagi muuta.

Vahel on meie väljakutse teenida neid, kel on raske tunda piisavalt lootust, selleks et usku rakendada. On neid, kes võivad Markuse evangeeliumis kirjeldatud naise sarnaselt seista silmitsi mõne kroonilise haigusega, rahaliste tagasilöökide või mistahes hulga näiliselt ületamatute katsumustega. Teadmine, et nad pole oma heitlustes üksinda, võib olla vägev lootuseallikas. Me saame aidata neil seda lootust leida, kui näitame, et oleme nõus nende koormaid kandma, nendega leinama, neid trööstima ja seisma kui Jumala tunnistajad (vt Mo 18:9–10).¹

Lootuse ja usu tugevdamine

Kuidas Kristuse-sarnaseid lootuse ja usu omadusi tugevdada? Järgnevalt on toodud mõned mõtted:

Vanem Dieter F. Uchtdorf Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud, et lootus on usaldus, et Jeesus Kristus täidab teile antud lubadused.² Kuna „lootus on Vaimu and (vt Mn 8:26)”³, võime me selle saamiseks palvetada (vt ÕL 46:7–9).
President Russell M. Nelson on õpetanud, et suurem usk vajab tööd. Ta rääkis, kuidas me saame suurendada oma usku, kui me uurime, otsustame uskuda, tegutseme usu ajel, osaleme vääriliselt pühades talitustes ja palume abi Taevaselt Isalt.⁴