Kaananea naise vagadus. – Liahoona, sept 2023.
Jeesuse imeteod
Kaananea naise vagadus
Milline roll on usul ja vagadusel meile vajalike imede taotlemisel?
Kaananea naine. Harold Copping, Bridgeman Images
Kõigi nende loendamatute kokkupuudete seas, mis Jeesusel Tema sureliku teenimistöö jooksul tekkisid, on üks selline, mida on kerge vahele jätta, kuna see on lühike ja jääb arusaamatuks. See on Kaananea naine, kellest räägitakse salmides Matteuse 15:21–28.
Mõningase täiendava kaasteksti abil on meil siiski võimalik õppida Jeesuse Kristuse kannatlikkuse ja kaastunde kohta kauneid tõdesid, kui me selle harva mainitud ning oma usu ja vagadusega eeskujuks olnud naisega tutvume.
Kaastekst
Me saame Matteuse 14. peatükist teada, et Päästja oli teadlik Ristija Johannese surmast, kellel Heroodese õhutusel pea otsast raiuti. Saanud teada oma sugulase surmast, püüdis Jeesus minna üksipäini paadiga „tühja paika” võib-olla selleks, et seal leinata, kuid rahvahulgad käisid jala tema järel (vt Mt 14:13). Äärmisest kaastundest veetis Kristus selle päeva rahvaga ja tegi lausa ühe oma suurtest imetegudest, toites tuhandeid inimesi viie leivapätsi ja kahe kalaga (vt Mt 14:15–21).
Tol õhtul tegi Päästja teise suure imeteo. Ta oli läinud ilma oma jüngriteta mäele „üksipäini” palvetama. Tema jüngrid läksid paati, mis jäi seejärel Galilea järve vete keskel lainete ja tuule käes hätta. „Aga ‥ Jeesus [tuli] nende juurde, kõndides merel”, mis sundis jüngreid ütlema: „Tõesti, sa oled Jumala Poeg!” (Vt Mt 14:23–25, 33.)
Järgnevalt läks Jeesus Galileast põhja poole, Tüürose ja Siidoni rannikualadele, mis kuuluvad nüüdisajal Liibanonile. Ta tahtis kindlasti „puhata, omaette olla või sobivat võimalust kahteteistkümmet juhendada”, mida Ta polnud teha saanud.1 Seal, „neist paigust väljus Kaananea naine; see kisendas ning ütles talle: „Issand, Taaveti poeg, halasta mu peale! Mu tütart vaevab kuri vaim hirmsasti.”” (Mt 15:22)
Kaananea naise tütre tervendamine toimus kusagil Galileast põhja pool, Siidoni ja Tüürose vahele jäävas piirkonnas.
Siidon (vt ülal olev pilt): vanal ajal kaubandustegevuse tõttu üks tähtsamaid linnu Foiniikias.
Tüüros (vt ülal olev pilt): teine tähtis kaubanduslinn, mis asus u 35 km Siidonist lõuna pool. Apostel Paulus külastas siin kiriku liikmeid oma teenimistöö ajal (vt Ap 21:3–7).
Balage Balogh’ illustratsioon Siidonist
Kaananea naine
Juba see oli tähelepanuväärne, et see naine üldse Jeesuse poole pöördus. Ta oli kaananlanna, „päritolult pagan”, ja kaananlastel „oli juutide seas eriti halb maine”.2 Ja ometi pani tema usk Jeesusesse Kristusesse ja armastus oma tütre vastu teda Päästjalt abi anuma. Vanem James E. Talmage (1862–1933) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud: „Tõsiasi, et ta pöördus Jeesuse kui Taaveti poja poole, näitab ta usku, et Ta oli Iisraeli Messias.”3
Olgugi et me sellest paganaemast eriti ei tea, võime oletada, et tema usk sarnanes teiste Uues Testamendis mainitud naiste usuga. „Veritõves” naise (Mk 5:25), Betaaniast pärit Maarja ja Marta ning Maarja Magdaleena sarnaselt usaldas ka Kaananea naine Päästjat täielikult. Ta mõistis kindlalt ja vankumatult, kes Ta on.
Esmalt Jeesus ei vastanud talle. Jüngrid innustasid Teda naist minema ajama, kuna ta neid tülitas, ja nad tajusid, et ta häiris Jeesuse vaikuseotsinguid.4
Lõpuks Jeesus vastas. Ta sõnas oma eelneva vaikimise selgituseks: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!” (Mt 15:24)
Päästja ütlus muudab selle veelgi jahmatavamaks, et see pagananaine tuli oma tütrele õnnistust otsima. Ta polnud iisraellanna, kuid teadis millegipärast, et Jeesus Kristus on Messias, et Ta on Kuningas. Ja olgugi et Ta tegi selgeks, et Teda oldi lähetatud Iisraeli juutide juurde, jagus naisel usku, et Ta tema tütre terveks teeb. Vagana langes ta Tema jalge ette, tunnistades Ta kuninglikkust ja väge (vt Mk 7:25), „kummardas teda” ja anus taas: „Issand, aita mind!” (Mt 15:25)
Vagadus ja imed
Nüüdisaja jüngritele karmina näivalt vastas Jeesus: „Ei ole ilus võtta laste leib ja heita koerakeste ette!” (Mt 15:26) Piibli õpetlased on selgitanud, et selles analoogias on „lapsed” juudid ja „koerakesed” paganad.
Teisisõnu olid Kristuse peamine kohustus juudid. Ta pidi kõigepealt neid toitma ehk neile evangeeliumi andma ja siis pidid nemad toitma või õpetama ülejäänud maailma. Vanem Talmage on selgitanud: „Meile karmina kõlada võivad sõnad olid naisele Issanda kavatsuse vaimus arusaadavad. ‥ Seda naist see võrdlus loomulikult ei pahandanud.”5
Selle tubli naise vastus on taas liigutav ja imetabane ja vaga: „Jah, Issand, ometigi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt langevad!” (Mt 15:27)
See usust pakatav naine oli heitumatu. Ta valis pahandamise asemel usu. Ta väljendas oma vastusega, et ta loodab kasvõi raasukeste peale. Milline ennekuulmatu usk, et ka Päästja laualt pudenenud raasukesest piisab, et sellest, mis iganes ta tütrele tuska tegi, jagu saada. Selle ustava ema vastus näitab alandlikkust ja vagurust.
Vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on selgitanud, et tasadus on „tugev, mitte nõrk; aktiivne, mitte passiivne; julge, mitte arg”.6 See Kaananea naine väljendas tõepoolest tugevalt, aktiivselt ja julgelt oma usku, et ka killuke Päästja väge on piisav.
See Kaananea naine väljendas tugevalt, aktiivselt ja julgelt oma usku, et ka killuke Päästja väge on piisav.
Lõpuks vastas Jeesus Kristus väestavalt ja tuttavlikult: „Oh naine, su usk on suur! Sulle sündigu nõnda, kuidas sa tahad!” Selle tõendiks, et Ta meid kõiki meie rännakul Tema juurde hindab ja vastu võtab, järgneb pühakirjaülestähenduses kinnitus, et „tema tütar sai terveks sestsamast tunnist” (Mt 15:28).
Mida õpime?
Vanem Talmage on märkinud: „Naise kiiduväärt visadus põhines usul, mis ületab ilmselged takistused ja peab vastu ka meeleheidet tundes.”7
Selline usk Jeesusesse Kristusesse on just see, mille kujundamiseks on meie armas prohvet, president Russell M. Nelson, meile nõu andnud: „Usk Jeesusesse Kristusesse on suurim vägi, mis meile selles elus saadaval on. Kõik on võimalik neile, kes usuvad.”8
Ma ülistan seda Kaananea naist, kes tõestas tugevalt, aktiivselt, julgelt ja visalt oma usku Jeesusesse Kristusesse kui Päästjasse, Messiasse ja Kuningasse. Ta on Uue Testamendi näide usust ja vagadusest, mida kõikidelt Jeesuse Kristuse jüngritelt nõutakse. Taotlegem heitumatult visalt sellist usku „tulevaste heade andide ülempreestri[sse]” (Hb 9:11).