Sain lõpuks aru, mida Jumala armastus tähendab. – Liahoona, sept 2023.
Noortele täiskasvanutele
Sain lõpuks aru, mida Jumala armastus tähendab
Ma olin oma jumaliku identiteedi tunnetamise väe silmist kaotanud.
Illustreerinud Alecia Schubert
Kui ma noor olin, kolis mu pere Ungarist Saksamaale. Ma olin sinna kolimise pärast põnevil, kuid sellest said minu elu raskeimad üheksa aastat.
Mul oli raskusi saksa keele õppimisega ja ma olen alati olnud küllaltki tundlik, mistõttu hakati mind kiusama. Mu enesehinnang langes. Hakkasin aja jooksul tundma, et mind ei armastata ja mul polnud suuri lootusi tuleviku suhtes. Ma mõtlesin, kas maailmal oleks parem ilma minuta ja mul tekkisid vahel lausa enesetapumõtted.
Kuid mingil moel teadsin ma keset kõiki kannatusi, et mu elu on antud mulle mingil eesmärgil, isegi kui ma seda täielikult ei mõista. Teadsin, et võin ka kõige süngemal ajal Päästja valgust leida (vt Et 12:4). Kui maailm näis mu vastu pöörduvat, teadsin ma, kust Teda leida ja mida Ta võiks minu heaks teha, kui ma otsiksin Teda pühakirjade ja palve kaudu ning annaksin endast Tema jüngrina parima. Tema evangeeliumi järgi elamine oli see, mis mulle tõepoolest mingitki rahu andis ning mul sel raskel ajal edasi minna aitas.
Silmist kadunud tõde
Lõpuks kolisime perega Ungarisse tagasi. Olin lõpetanud keskkooli ja kuigi need päevad, mil mind noriti, olid nüüd möödas, oli mul ikka veel madal enesehinnang. Halva kohtlemise tagajärjed olid mulle tõsise jälje jätnud ja vahel kahtlesin ma ikka veel omaenda väärtuses.
Noore täiskasvanuna tahtsin langetada suuri eluotsuseid enesekindlalt ja otsustada, mida ma tahan elus saavutada.
Kui ma nõnda vaeva nägin, tundsin õhutust mina ühele Ida-Euroopa noorte vallaliste täiskasvanute konverentsile. Vajasin elus vaimset juhatust, mis aitaks mul enda väärtust tugevdada, ja palvetasin, et leiaksin sealt vastuseid.
Ühel konverentsiõhtul tuli mu käsivartele kananahk, kui küünlavalgusõhtu kõneleja hakkas rääkima, kuidas teda lapsena kiusati. Ta rääkis sellest, kuidas ta oli tundnud end kord väärtusetu ja nähtamatuna. Ma hakkasin otsekohe nutma.
Ta kirjeldas just seda, mida mina olin läbi elanud.
Kõneleja jätkas ja jagas tõde, millest ta oli oma väljakutsete ajal kinni hoidnud ja mille mina olin silmist kaotanud:
„Ma olen Jumala laps.”
Oma jumaliku identiteedi omaksvõtmine
Kui küünlavalgusõhtu lõppes, polnud pisaravool mu põskedel lakanud. Kõneleja märkas seda ning tuli ja võttis mul käega ümbert kinni. Ta ütles mulle, et ei käi tavaliselt isiklikult küünlavalgusõhtutel kõnelemas, kuid tundis õhutust, et üks inimene peab vahetult tema sõnumit kuulma.
See isik olin mina.
See kogemus näitas mulle, kuidas Taevane Isa on oma lastest täiesti teadlik, ja et Ta teab täpselt, kuidas meieni jõuda, et me võiksime tunda kasvõi vilksamisi Tema täiuslikku vanemlikku armastust. Ta teadis, et mul on vaja selle kõneleja sõnumit kuulda ja oli juhatanud mind õigel ajal õigesse kohta.
Ma olen teadnud ütlust „olen Jumala laps” kogu oma elu, kuid selle õigsus leidis mu hinges vastukaja alles siis. Ma mõistsin tõeliselt, mida tähendab olla laps täiuslikule Jumalale, kes armastab meid nii palju, et oli nõus ohverdama omaenda Poja, et me võiksime taas elada ja et meid saaks meie pattudest lunastada. Kes armastab mind nii palju, et isegi kui Ta ei saa mind alati valu eest kaitsta, on Ta selles valus minuga ning saab aidata mul sellest üle olla, selle tulemusel kasvada ja Tema juurde naasta.
Ta armastab mind praegu ja Ta armastas mind lõputult minu kiusamise aastatel, kui ma tundsin, et keegi teine mind ei armastanud. Ma tean nüüd, et otsustasin tookord vastu pidada, kuna olin sellest tõest sügaval enda sees teadlik.
President Russell M. Nelson on hiljuti õpetanud oma jumaliku identiteedi teadmise väest. Ta ütles: „Mu kallid sõbrad! Teie olete sõna otseses mõttes Jumala vaimulapsed. ‥ Kuid kas see igavene tõde on kirjutatud teie südamesse? ‥
Ärge selles eksige: teie võimekus on jumalik. Kui te hoolega püüdlete, näitab Jumal teile vilksamisi, kelleks te võite saada.”1
Kui ma avastan nüüd end oma väärtuses kahtlemas, meenutan endale alati tõsiasja, et ma olen Jumala laps ja et mu elu on Temalt saadud kingitus.
Pea meeles, et sa oled Jumala laps. Ning ära iial unusta seda toetavat, elumuutvat ja tavatut vaimset väge, mis selle tõe omaksvõtmisega kaasneb.
Autor elab Ungaris Szegedis.