Reedeõhtune ristimine. – Liahoona, sept 2023.
Viimse aja pühade hääled
Reedeõhtune ristimine
Soov meelt parandada aitas mul leida Päästja ja Ta kiriku.
Kui mu esialgne elevus Hiinast Ühendriikidesse doktorikraadi saama tulemise üle oli lahtunud, rabas mind arvukate akadeemiliste dokumentide hulk, mida pidin lugema ja kirjutama. Lisaks polnud ma kindel, kuidas suhelda oma akadeemilise nõustajaga, mis veelgi mu pingeid suurendas. Ma ei leidnud oma kohta ja tundsin end üksikuna ega teadnud, mida teha.
Jõudsin järeldusele, et mu kannatuste taga on mu varasemad pahateod ja et mul on vaja meelt parandada. Oli õhtu ja kirjutasin otsingumootorisse „kirik”. Avastasin, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on ainus, mis on õhtul kella üheksani avatud. Otsustanud kirikus meelt parandada, seadsin end tunniajasele jalutuskäigule.
Kui ma umbes kuue paiku õhtul kirikusse jõudsin, nägin hoones tulesid põlemas ja kuulsin sealt kostuvat naeru ja muusikat. Ma käisin ümber hoone, kuid ei leidnud ust. Nägin läbi akna, kuidas üks isa ühes toas oma pojaga mängis. Koputasin aknale, et tema tähelepanu haarata. Ta juhatas mind ukse juurde, võttis mind lahkesti vastu ja ütles mulle, et kedagi ristitakse.
Ma läksin tema järel ruumi, kus üks mees oli parasjagu ühele poisile õnnistust andmas. See poiss oli äsja ristitud saanud. Kui ma seal ukse lähedal seisin ja seda õnnistust kuulasin, tundsin ma, kuidas Jumal ka mulle õnnistusi sosistas. Mu süda soojenes ja nagu ma hiljem teada sain, tundsin ma Püha Vaimu. Ma kuulsin ka häält, mis ütles, et mulle on andeks antud.
Pärast ristimist läksin ma teiste juurde ja kohtusin paljude toredate inimestega. Ma ei tundnud enam üksildust. Üks mees, kes tutvustas end kui endist koguduse juhatajat, pakkus, et sõidutab mind koju. Mõned kuud hiljem sain ma pärast misjonäride õpetusi ristitud.
Minu ristimispäeval 2018. aastal Cambridge’is Massachusettsi osariigis kõneles üks vend sellest, kuidas meie armas Taevane Isa oli selle reedese ristimise korraldanud. Ta selgitas, et see ristimine oleks pidanud toimuma järgnenud pühapäeval, kuid kuna see aeg polnud sobilik, tuli see reede õhtuks ümber planeerida. Ilma selle muudatuseta poleks ma võib-olla kunagi Kirikust, meie Päästjast ja meie Taevasest Isast ning oma vendadest ja õdedest evangeeliumis teada saanud.