Kontaktid vanglast. – Liahoona, sept 2023.
Usuportreed
Kontaktid vanglast
Jeesuse Kristuse esindajana ei kaotanud õde Llanos vanglas iial silmist oma eesmärki ning õpetas oma kongikaaslastele nende jumalikust identiteedist ja seda, kuidas palvetada.
Amelia Lyoni fotod
Õde Aketzaly Llanos oli kõigutamatu tunnistusega eeskujulik misjonär. Ta määrati algselt Costa Ricasse Ida-San José misjonile, kuid teenis aasta jagu minu naise Janeeni ja minuga Mehhikos Aguascalientesi misjonil, enne kui sai viisa Costa Ricasse.
Me lehvitasime hüvastijätuks, kui õde Llanos 2022. aasta aprillis Mexico City lennukile läks, et sealt edasi Costa Ricasse lennata. Kuid meie hüvastijätust polnud möödunud veel 24 tundigi, kui Mexico City politsei meile helistas.
„Me vahistasime Aketzaly Llanosi lennujaamas, kuna tema valduses oli sõjaväes kasutatav kuul,” ütlesid nad. „See on riiklik kuritegu ja ta antakse kohtu alla.”
Ma võtsin otsekohe ühendust Kiriku piirkonna juriidilise osakonnaga ja nad palkasid õde Llanose vabastamiseks advokaadi. Advokaat polnud Kiriku liige. Ta lubas aidata, kuid oli pessimistlik. Ta selgitas, et kui keegi, kes pole sõjaväelane, lahingukuuli oma valduses hoiab, on see tema kavatsusest hoolimata tõsine kuritegu.
Õde Llanos rääkis hiljem, et ta korjas selle kuuli üles oma viimases piirkonnas tänavalt. Ta arvas, et see oli suveniir. Lõppude lõpuks sarnanes kuul suveniirvõtmehoidjatega, mida ühes tema varasemas piirkonnas hõbedakaevanduse ees müüdi. Kuid riiklikud uurijad kohtlesid teda kui terroristi. Mõne päevaga viidi õde Llanos lennujaama kinnipidamisruumist ülikindlasse vanglasse, kus majutati kõige halvemaid naiskurjategijaid.
Usku täis palved
Kohe hakati palvetama õde Llanose viivitamatu vabastamise eest. Palusime Janeeniga 115 meie miljonil teenival misjonäril rakendada usku ime nägemiseks, kui see on Issanda tahe. Võtsin ühendust Costa Rica Ida-San José misjoni juhatajaga Mexico Citys ja Mehhiko misjonäride koolituskeskusega ja nad palusid oma misjonäridel koos meiega palvetada.
Õde Aketzaly Llanos ei kaotanud vanglamüüride vahel iial silmist oma eesmärki Jeesuse Kristuse esindajana.
Õde Llanos ei kaotanud vanglamüüride vahel iial silmist oma eesmärki Jeesuse Kristuse esindajana. Ta õpetas oma üheksat kongikaaslast palvetama, iga päev hommikuti ja õhtuti rühmana palvetades. Lisaks õpetas ta neile nende jumalikust identiteedist.
Üks ta kongikaaslastest teatas: „Ma olen selle pärast, mille eest ma siia sattusin, väga paha inimene, ja Jumal vihkab mind.” Õde Llanos vaatas talle silma ja ütles: „Ei. Sa ei ole paha inimene. Sa oled keegi, kes tegi midagi halvasti. Kuid sa oled Jumala tütar ja Jumal armastab sind!”
Teine kongikaaslane jutustas talle unenäost, mida ta mõned nädalad enne õde Llanose vahistamist oli näinud. Kongikaaslane nägi unes, et ketsal oli vanglasse talle appi lennanud. Enne, kui õde Llanos Kirikuga liitus, oli ta lasknud oma seljale ketsali tätoveerida. Kui kongikaaslane tätoveeringut nägi, teadis ta, et peab õde Llanose misjonärisõnumit kuulama.
Õde Llanos õpetas talle Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest ja andis talle Mormoni Raamatu, mille oli endaga vanglasse kaasa võtnud. See oli seesama raamat, mille õde Llanos sai misjonäriõdedelt viis aastat tagasi, kui ta Kirikuga tutvus.
Mexico Citys lepiti kiiresti kokku eelistungi aeg. Läksime Janeeniga isiklikult kohale, et tunnistust anda. Kui me juriidilise rühmaga kohtumaja ees kokku saime, oli advokaat silmanähtavalt närvis ja sammus mööda kõnniteed edasi-tagasi.
Ma kutsusin ta eemale ja ütlesin: „Täna tunned sa end kohtusaalis rahulikumalt ja häirimatumalt kui iial varem. Las ma räägin, miks. Üle 500 misjonäri ja nende pere palvetavad praegu sinu ja su edu nimel. Samuti palvetavad nad, et kohtuniku süda pehmeneb ja et ta vabastab õde Llanose vanglast.”
Advokaadi silmad täitusid pisaratega ja ta väljendas tänu, et nii paljud inimesed tema eest palvetasid.
Kohtuistung algas kell 10.00, kuid mul paluti väljas oodata, kuni saabus minu kord tunnistada. Möödus kaks pikka tundi. Seejärel tuli kohtusaalivalvur välja ja ütles, et kohtunikul polnud vaja minu tunnistust kuulda – ta oli juba otsuse langetanud.
Läksin murelikult kohtusaali ja kohtunik hakkas kõnelema. Ta rääkis seadusest, mida õde Llanos oli rikkunud, ja tõsisest süüdistusest, millega ta silmitsi seisis.
„Sellest kõigest hoolimata,” jätkas ta, „usun ma õde Llanose hea iseloomu kohta esitatud tõendeid.” Seejärel tsiteeris ta seletamatut seaduseosa, mis võimaldas tal armu anda, ja ta lasi ta otsekohe vabaks.
Õde Llanos koos õde Janeen Reddiga, kelle käte vahele õde Llanos langes pärast vanglast vabanemist.
„Jumal on mu kõrval”
See oli ime, mida olime taotlenud! Neljaks või enamaks aastaks vangimõistmise asemel lasti õde Llanos vabaks. Pärast kohtuistungit ütles advokaat, et too päev oli üks tähendusrikkamaid kogu tema karjääri jooksul.
„Ma tõesti tundsin, et Jumal on mu kõrval,” ütles ta. „Ma tahan teie tõekspidamistest rohkem teada saada.”
Ma kutsusin teda Mehhikos Mexico City templi külastuskeskusesse. „Sa näed seal teisi misjonäre, kes on sama head kui õde Llanos,” ütlesin ma talle. „Sa näed nende silmis sädet ja küsid endalt, miks.”
Õde Llanos lasti kaksteist tundi hiljem vabaks ja ta oli ikka veel vanglariietes. Ta langes Janeeni käte vahele. Kui me olime kõik nutmise lõpetanud ja saime jälle rääkida, hüüatas õde Llanos: „Juhataja, ma sain vanglas mõned kontaktid!”
Kogu see kogemus kinnitas, et „Jumal ei ole lakanud olemast imede Jumal” (Mr 9:15). Mul pole kahtlustki, et paljude heade inimeste usk ja palved aitasid advokaadil seda juhtumit vaidlustada ja pehmendasid kohtuniku südant.
Kuna õde Llanos vahistati, sai mitu vangistatud naist Jeesuse Kristuse lepituse kaudu lootust, advokaadis hakkas idanema ususeeme ja meie veendumus, et Jumal võib meid kasutada oma töö edendamiseks mistahes paigas, tugevnes.
Õde Llanos Mehhikos Tijuana templis.