Empaatiavõime väljateenimine ja empaatia näitamine. – Liahoona, sept 2023.
Noortele täiskasvanutele
Empaatiavõime väljateenimine ja empaatia näitamine
Meie Päästja õpetab meile oma täiusliku eeskujuga, milline vägi on empaatial teiste õnnistamisel.
Mis sellega kaasneb, kui kombineerida väikelennuk ülekoormatud ema ja ärritava poisipõnniga? Väga stressirohke olukord. Jälgisin mõned read tagantpoolt draama hargnemist. See oli midagi taolist:
Poisipõnn: Mul on nälg!
Ema: Vaatame, mis mul kotis on.
Poisipõnn: Eiiiiiiiiii!
Ema: Kas sul polegi siis nälga?
Poisipõnn: Anna mulle see!
Ema: Mis ma sulle annan?
Poisipõnn: Seeee!
Ema: Kullake, ma ei anna sulle oma kaelakeed.
Poisipõnn: Ma tahan seda!
Saate aru küll. Järgmise 20 minuti jooksul kasutas ema tervet rida taktikaid, et poissi maha rahustada: pistist, tähelepanu kõrvalejuhtimist, huumorit ja koguni ühte-kahte kergemat sorti ähvardust. Miski ei mõjunud. „Lend on õnneks lühike,” meenutasin ma endale. „Ta saab hakkama.”
Kuid ta ei saanud hakkama. Pinge kasvas ja ta hakkas silmanurgast pisaraid pühkima. Kuigi ma teda ei teadnud, tundsin vajadust teda aidata. Hakkasin lihtsalt mõlema eest palvetama.
Ma polnud ainuke reisija, keda see juhtum mõjutas. Just siis, kui ta emotsioonid jõudsid haripunkti, läks üks teine reisija talle appi. See teine reisija oli tunduvalt vanem naine ja istus kohe üle vahekäigu. Ta kiirgas headusest ja pöördus noore ema poole, ütles talle vaikselt midagi rahustavat ja võttis tal käest. See oli kõik. Ja sellest piisas.
Need kaks naist hoidsid teineteisel üle vahekäigu käest lennu lõpuni. Kuigi poisipõnn lärmas erilise visadusega edasi, jäi ema rahulikuks. See oli ime.
Empaatia ja kaastunne: kaks jüngritunnust
Nüüdisaja sõnavara järgi on selle ime nimeks empaatia. Empaatia on definitsiooni järgi teise inimese mõtete, tunnete või kogemuste tundlik tajumine. Empaatia on nüüdisaja termin. Pühakirjast te seda ei leia. Kuid keeleteadlased on märkinud, et empaatia on lähedaselt seotud kaastundega. Ja kaastundele viitavaid sõnu jagub pühakirjades ohtrasti.
Empaatia on võime mõista teise inimese valu ja kaastunne on sellest võimest võrsuvad ligimest armastavad teod. Jeesus Kristus näitas nii empaatiat kui ka kaastunnet, kui Ta teenis, õnnistas, tervendas ja lepitas. Jeesuse Kristuse jüngritena peame õppima empaatiat tundma ja kaastundlikud olema. Mõlemad neist on määravad jüngriomadused.
Empaatia suurim ime on see, et see aitab meil mõista kellegi teise valu, vajadust, hirmu või kurbust ja siis sellele reageerida. See vanem naine võis pakkuda sellele noorele emale tröösti, kuna ta oli ka ise arvatavasti aastakümneid laste ja lastelaste eest hoolitsedes samasuguseid raskusi läbi elanud. Ta sobis trööstima tänu oma kogemustele.
Miks sobib Jeesus Kristus meid trööstima? Vanem Neal A. Maxwell (1926–2004) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Jeesus teab, kuidas meid meie kurbuses ja haiguste käes aidata just seetõttu, kuna Jeesus on juba ise meie kurbust ja haigusi kannatanud [vt Al 7:11–12]. Ta teab neid omast käest, mistõttu on ta empaatiavõime väljateenitud.”1
Kristus Küllusliku maal. Simon Dewey
Empaatiavõime väljateenimine ja teiste aitamine
Milliseid raskusi te olete talunud, mis on aidanud teil „välja teenida” võimet teiste vastu empaatiat tunda ja neile kaastunnet näidata? Kas te olete kannatanud vaesuse, väärkohtlemise, võhiklikkuse, haiguse, hooletussejätmise, patu või kõiksugu muude raskuste tagajärgede käes? Sellisel juhul väljusite ilmselt oma kannatustest targema, tugevama ja tundlikuma inimesena.
Lühidalt: olete empaatiavõime välja teeninud. Te olete valmis nende elus, kes kannatavad, midagi muutma. Kust alustada? Mul on kaks soovitust:
Esiteks, püüdke hakata teiste kannatusi paremini tajuma. Kahjuks on võimalik viibida kellegi seltskonnas, kes tunneb valu, ja ometi tema kannatusi mitte märgata. Kuidas hakata paremini tajuma? Me võime õppida Jeesuse Kristuse eeskujust.
Kui Jeesus pärast ülestõusmist nefilasi külastas, selgitas Ta neile oma õpetust ja õpetas oma evangeeliumi. Ta peatus hetkeks, vaatas rahvale otsa ja ütles: „Ma tajun, et te olete nõrgad, et te ei mõista kõiki minu sõnu.” (3Ne 17:2) Seejärel palus Jeesus neil koju minna, puhata, Tema õpetuste üle järele mõelda ning järgmisel päeval värskena ja edasiseks õpetamiseks valmis olles tagasi tulla (vt 3Ne 17:3).
Lugu lõppebki sellega, on ju? Päris nii see ei ole. Uurides oma järgijate nägusid, tajus Jeesus midagi sügavamalt:
„Ja sündis, et kui Jeesus oli nõnda rääkinud, lasi ta silmadel taas üle rahvahulga käia ning nägi, et inimesed olid pisarais ja vaatasid ainiti teda, nagu paludes teda pisut kauem nendega koos olla.
Ja ta ütles neile: Vaadake, mu süda on täis kaastunnet teie vastu!” (3Ne 17:5–6) Silmitsedes neid keskendunumalt, nägi Ta neid täielikumalt. Ja Ta reageeris sellest ajendatuna kaastundlikult.
Langenud inimestega langenud maailmas ei pea me palju pingutama, enne kui oma Taevase Isa laste silmis pisaraid näeme. Kuid vaadata tuleb. Me võime otsustada näha inimesi Päästja-sarnaselt läbi nende vajaduste läätse. Ja kui me kord näeme, võime teenida.
Vanem Ulisses Soares Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on märkinud, et „kui püüame sihipäraselt kaasata oma ellu kaastundlikku suhtumist, milles Päästja meile eeskujuks oli, muutume inimeste vajaduste suhtes tundlikumaks. Selle suurenenud tundlikkusega on meie tegemised kantud tõelise huvi ja armastuse tunnetest.”2
Teiseks, pakkuge just sellist abi, milleks te ainuomaselt võimelised olete. Kui Jeesus oli tajunud Küllusliku maal nefilaste vajadusi, kutsus Ta neid lähemale. Seejärel tegi ta terveks nende haiged ja õnnistas nende lapsi. Ta tegi seda, mida üksnes maailma Päästja saab teha.
Ka meie teiega võime rahuldada teiste vajadusi vastavalt oma kogemustele ja võimetele. Me ei või lahendada kõigi probleeme, kuid saame kergendada nende koormat, kelle kannatusi me mõistame. Võib-olla ei suuda me tervendada pidalitõbist, kuid me võime trööstida haigeid. Võib-olla ei suuda me kedagi vaesusest välja tõmmata, kuid me võime jagada säästliku elu põhimõtteid ja einet ning teha heldemaid paastuannetusi. Võib-olla ei suuda me andestada pattu, kuid me võime andestada neile, kes meid pahandavad.
Empaatia ajel tegutsemine
Mis sellega kaasneb, kui kombineerida väikelennuk ülekoormatud ema ja ärritava poisipõnniga? Võimalus empaatia ja kaastunde näitamiseks.
Meie lennuk maandus ja noor ema asus teele, käsipagas ühe ja poisipõnn teise käe otsas. Tuli välja, et tal oli veel teine lend ees ootamas ja ta oli sellest maha jäämas. Ma jälgisin, kuidas ta oma pagasit oodates paanitses. Ma takseerisin ta asju: jalutuskäru, autoiste, kohver, käsipagas, mähkmekott. Ta vajas abi. Mu empaatiast pidi küpsema kaastunne.
Võtmata aega enese tutvustamiseks, haarasin ma tema paljude asjade järele ja ütlesin: „Ma võtan need. Sina võta tema. Jookse oma värava juurde. Ma tulen sinu järel.” Ta oli tänulikult nõus ja me tormasime läbi lennujaama. Kui me väravale lähenesime, nägin ma, kuidas üks teine naine palus, et lennusaatja lennukit veel mõned minutid maa peal hoiaks. Me jõudsime kohale hingetute, kuid võidukatena. Noor ema ja see naine kallistasid teineteist rõõmupisarais ja kergendusega, enne kui pardale läksid.
See väike teeniv tegu ei muutnud maailma, kuid õnnistas tähendusrikkalt abi vajanud Jumala lapse elu. Nii nagu see aitas mu uuel sõbral liikuda oma füüsilise sihtkoha poole, nõnda aitas see minul liikuda oma vaimse sihtkoha poole. Empaatia ja kaastunde kasuks otsustamine aitas mul saada veidi enam Jeesuse Kristuse sarnaseks. Ja see tegi mind õnnelikuks.
Olgu me kus tahes – tööl või koolis, kirikus või lennukis –, me võime olla empaatilised Päästja esindajad. Kellele võiksite teie täna Päästja soovil kaastunnet näidata?