Pärast traumat: vastupidavamaks saamine ja tervenemine. – Liahoona, sept 2023.
Pärast traumat: vastupidavamaks saamine ja tervenemine
Tervenemine tuleb, kui me pöördume abi saamiseks Päästja poole ja tugevdame end, et emotsionaalselt paremini toime tulla.
Enamikul inimestel on elus vähemalt üks traumeeriv sündmus. Me oleme näinud seda oma elus isiklikult ja oma elukutse tõttu. Mis traumat põhjustab? Mõni raske kogemus, nagu autoavarii, töö kaotamine, sõda, füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine, ränk kiusamine, armsa inimese kaotamine jne.
Trauma on valulik ja ajuti võib tunduda, et te ei suuda leida sellele leevendust. Ometi on tähtis teada, et ka see valu võib vaibuda ning te leiate taas rahu, kui toetute oma Taevasele Isale ja oma Päästjale Jeesusele Kristusele.
Taevane Isa lubab meil raskusi kogeda. Isegi kui Ta neid kogemusi ette ei määra, ei tekita ega heaks kiida, saab Ta aidata kõigil asjadel kokku sündida meie heaks, kui me Teda usaldame (ÕL 90:24; vt ka 2Ne 32:9).
Me oleme avastanud, et tervenemise protsessis on oluline toe saamiseks Taevase Isa ja Päästja poole pöörduda. Nende rahu tervendab emotsionaalselt ja vaimselt. Me teame, et nende armastus ja kaastunne annab teile jõudu terveneda. Me oleme avastanud ka mõned tehnikad, mis võimaldavad teil oma tugevusi ära kasutada ja tervenemise suunas liikuda.
Igaüks kogeb traumeerivaid sündmusi erinevalt. Õigupoolest võib mõni sündmus tunduda mõnele traumeerivana, samal ajal kui teised võisid tunda end vaid ebamugavalt. Pidage sel põhjusel meeles, et te ei võrdleks oma läbielamist teistega ega peaks seda üldkehtivaks.
Erinev reageerimine sündmustele
Sam ja Lucy läksid koos reisile ja sõidukijuht, kellega nad sõitsid, jäi magama ja kaldus teelt välja. Seetõttu lendas auto mitu korda üle katuse. Sam ei saanud suurt viga ja esialgu tundus, et ta sai sellest sündmusest üle, nagu see poleks olnud midagi erilist. Ta oli Lucyle toeks, kui ta murtud käsivars kipsi pandi.
Kui Samil avanes nädalaid hiljem taas võimalus reisile minna, tekitas juba ainuüksi pikkadele teel veedetud tundidele mõtlemine temas paanikat.
Traumeeriv läbielamine mõjus Samile emotsionaalselt. Ta ei tahtnud sellest kellegagi rääkida. Kuid Lucyga rääkides sai ta teada, et Lucy oli sattunud ka varem autoavariisse ja teadis, kuidas Sam end tunneb. Nad arutasid, mida Lucy oli oma varasemast kogemusest õppinud, kui ta rakendas usku Jeesusesse Kristusesse, palvetas ja palus juhatust ning sai raskel ajal abi nõustamisest.
Jeesuse Kristuse kaudu tulev lootus ja tervenemine
Olgu trauma milline tahes, tervenemine võib tulla Päästja Jeesuse Kristuse kaudu. Tänu oma piiritule lepitusele ning kaastundele ja halastusele võib Päästja parandada kõik selles surelikus elus saadud haavad, tulgu see tervenemine siis selles või järgmises elus. Ajuti võib see võtta rohkem aega, kui me ootame või tahame, ka siis, kui Päästja meid jumalikult toetab. Ometi võib Ta meid tervendada (vt 3Ne 17:7).
Vanem Dieter F. Uchtdorf Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Jumala valgus on tõeline. See on mõeldud kõikide jaoks! See annab elu kõikidele asjadele. Sel on vägi hajutada kõige kibedam valu.”1
Keegi ei tunne meie kannatusi nii ulatuslikult nagu Taevane Isa ja Päästja. Issand „laskus ‥ allapoole kõiki asju, mistõttu ta võib mõista kõiki asju, et ta võiks olla kõiges ja kõige läbi” (ÕL 88:6). Õde Amy A. Wright, esimene nõuandja Algühingu üldjuhatuses, on õpetanud:
„Meie kõigi elus on midagi sellist, mis on katki ja vajab lappimist, parandamist või tervendamist. Kui pöördume Päästja poole, kui joondame oma südame ja meele Temaga, kui parandame meelt, tuleb Ta meie juurde, „tervekstegemine tiibades” (2Ne 25:13), paneb oma käed armastavalt meie ümber ja ütleb: „Kõik on hästi! ‥ Me saame selle koos korda teha!”
Tunnistan, et teie elus pole midagi, mis on nii katki, et Jeesuse Kristuse raviv, lunastav ja võimestav vägi ei saaks seda terveks teha.”2
Näiteid tervenemisest ja tervenemise viisidest leiab pühakirjadest – ning meie perede, sõprade ja esivanemate elust. Mil moel olid teie eelkäijad vastupidavad?3
Meie igavene identiteet
Kui Julio oli 13-aastane, kuritarvitas ta onu teda seksuaalselt. Ta hakkas oma perest aegamisi eemalduma ja võõrdus neist. Vahel tuli ta toime, nagu midagi poleks juhtunud, kuid aeg-ajalt jäi ta emotsioonide tulva alla. Ta on suutnud alati eluga hakkama saada ja tundnud isegi tugevat õnnetunnet, näiteks oma poja sünni ajal. Kuid samal ajal tunneb ta end katkisena. Ta poeg on jõudmas nüüd samasse ikka, mil Juliot kuritarvitati, ja mõeldes oma poja võimalikele kogemustele, maadleb ta omaenda väärtuse ja igavese identiteediga seotud mõtete ja tunnetega.
Kuigi trauma kuulub meie sureliku kogemuse juurde, pole see meie igavene identiteet. Me oleme oma igavese identiteedi poolest Jumala lapsed. President Russell M. Nelson on õpetanud:
„Kes teie olete?
Esiteks ja ennekõike olete te Jumala laps.
Teiseks olete te Kiriku liikmena lepingulaps. Ja kolmandaks olete te Jeesuse Kristuse jünger.”4
Lisaks ei peegelda trauma kunagi meie väärtust ega väärilisust. Õde Joy D. Jones, endine Algühingu üldjuhataja, on selgitanud neid kahte mõistet, kui ta õpetas:
„Vaimne väärtus tähendab pidada end sama väärtuslikuks, nagu peab meid Taevane Isa. ‥
Vääriliseks saadakse kuulekuse kaudu. Kui patustame, oleme vähem väärilised, kuid pole iial vähem väärt!”5
Onu väärkohtlemise talumine ei muutnud Julio väärtust ega väärilisust. Ta ei teinud kunagi pattu, vaid tema vastu patustati. Kui teid on väärkoheldud, võib oma väärtuse ja väärilisuse mäletamine ajuti raske olla. Pidage meeles, et teie ei patustanud, teie väärtus pole iial langenud ja te võite väärilisena lepingurajale jääda.
Kui Julio hakkas Issandat usaldama, aitas Ta Juliol mõista, et surelikud kogemused ei muuda Taevaisa armastust meie vastu. Ta õpib nüüd nägema, et kuigi juhtus midagi kohutavat, ei muutnud see ta põhiväärtust, igavest identiteeti ega väärilisust.
Emotsionaalne enesega toimetulek
Emotsionaalse enesega toimetuleku tugevdamine aitab teil kasutada tervisele kasulikke isiklikke ressursse väljakutsete ja keeruliste emotsioonidega toimetulemiseks. Vastupidavust ehk katsumuste, sh traumaga kohanemise ja toimetulemise võimet on võimalik tugevdada.
Vastupidavaks saamine hõlmab Taevaselt Isalt ja Jeesuselt Kristuselt toe ja juhatuse otsimist, teiste teenimist ning vajaduse ja sobilikkuse korral teistel end teenida laskmist.
Vastupidavust aitavad tugevdada järgmised elukutseliste nõustajate soovitatud tegevused:
-
Teistega sidemete loomine
-
Füüsilise heaolu parandamine
-
Elus eesmärgi leidmine
-
Tervisliku mõtteviisi arendamine
-
Abi otsimine, kui te seda vajate6
1. Side teistega
Eluterved suhted soodustavad sageli tervenemist. Side teistega, kes teid tugevdavad ning innustavad teid pöörduma Päästja ja meie Taevase Isa poole, võib täita just selle lõhe, mida vajate, et täielikumalt terveneda.
Sam pöördus Lucy poole ning jagas temaga oma hirme ja ebamugavust. See suhe aitas tal muutuda teadlikumaks ja vastupidavamaks. Lucy aitas tal näha, kuidas ta saaks emotsionaalselt ja vaimselt terveneda.
Mõtisklege eesmärkide seadmise üle, et teistega, keda te usaldate, tugevam side luua. Teenimine on üks võimalus teistega Kirikus sidet luua.
2. Füüsilise heaolu eest hoolitsemine
Trauma pole tuntav ainuüksi emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt. Me võime tunda suuremat väsimust, südame pekslemist, peavalu, kõhuvalu või kuidas sees keerab. Need füüsilised sümptomid on selleks, et meid teavitada, et miski on valesti ja me peame oma tervise eest hoolitsema. Nii nagu me saame teha midagi, et oma emotsionaalse tervise eest paremini hoolitseda, võime kaaluda ka seda, kuidas traumajärgselt enda eest füüsiliselt hoolitseda.
Esiteks, märgake oma füüsilisi sümptomeid. Seejärel püüdke oma keha maha rahustada, keskendudes hingamisele ja hingamist aeglustades. Püüdke märgata, kuidas te end tunnete, kui te hingate hingeldades või lõõtsutades, võrreldes sellega, kui teie hingamine on aeglane ja stabiilne.
Vahel võib trauma tagajärjel tekkida vigastus, mis meid takistab, mistõttu tehke nii, nagu on teie keha jaoks õige. Kuid liigutamisest, eriti füüsilistest harjutustest, on abi. Mõnele meeldib minna kõndima või jooksma, samas kui teistel on rohkem abi mõnele projektile pühendumisest.
Pidage meeles Tarkuse Sõna (vt ÕL 89). Valu varjata püüdmine käitumisega, millest pole abi, või mingite ainetega sarnaneb lihtsalt „sügavale haavale plaastri panemisega”.7 Aidake oma kehal stressi ja valuga toime tulla, selle asemel et seda varjata.
3. Eesmärgi ja mõtte leidmine
Meie peamine elu eesmärk on valmistuda naasma elama Taevase Isa juures (vt Al 12:24). Trauma võib seda eesmärki hägustada ja takistada meil näha, kes me oleme. Kui me leiame, et meie igapäevastel tegudel on konkreetne eesmärk, aitab see meil edasi liikuda ja ka elu peamist eesmärki meeles pidada. Julio hakkas edasi liikuma ja oma igapäevaste tegude eesmärki nägema, kui ta mõistis, et soovib oma poega aidata.
Traumas mõtte leidmine võib aidata meil näha edasiteed, mõistes, et meie kogemused pakuvad meile kasvu- ja Kristuse-sarnaseks saamise võimalusi. Näiteks on kergem olla teise mure suhtes kaastundlikum, kui me oleme ise raskeid kogemusi läbi elanud.
Uuringud on leidnud, et pärast traumat teevad inimesed sageli läbi midagi, millele on antud nimeks „traumajärgne areng”. Traumajärgset arengut võib näha inimeses, kes leiab pärast traumeerivat kogemust lisajõudu, mis väljendub suhete paranemises, elu või teatud eluväärtuste eest tänulikum olemises või elu võimaluste paremas teadvustamises. Märgake pärast traumeerivat sündmust, kuidas olete selle kogemuse tõttu kasvanud või võiksite kasvada, selle asemel et traumeerivale sündmusele keskenduda.
4. Eluterve mõtteviisi arendamine
Traumeeriv kogemus võib mõjutada seda, mida me mõtleme endast ja meid ümbritsevast maailmast. Pärast trauma läbielamist võivad meil tekkida negatiivsed mõtted. Sellised mõtted nagu „olen nõrk”, „Taevane Isa ei armasta mind” ja „ma pole vääriline” kahandavad vastupidavust. Need mõtted avaldavad sageli mõju sellele, kuidas me end tunneme (vt Õp 23:7; ÕL 6:36).
Kui te olete oma negatiivsed mõtted kindlaks teinud, võiksite kaaluda, milliste elutervete ja reaalsete mõtetega neid asendada, ja need kirja panna. Tuletage neid eluterveid mõtteid meelde, kui oma peas negatiivseid mõtteid märkate.
Selleks, et seda paremini teha osata, tutvuge teise peatükiga emotsionaalset vastupidavust käsitlevas väljaandes „Finding Strength in the Lord: Emotional Resilience” (2021).
Lisaks võite saada abi palvetamisest, päevikupidamisest, pühakirjakohtade üle mediteerimisest või mõnest üldkonverentsikõnest (vt Jos 1:8) või muudest mõtiskelu harjutustest.
5. Abi palumine
Ajuti on kohane kaaluda ka välist abi, mis lisandub meil endal olemasolevatele abivahenditele. Lucy otsis abi, mis omakorda võimaldas tal Sami aidata. Kaaluge, kas teile võiks olla abiks mõni selline inimene, nagu pereliikmed, sõbrad ja koguduse juhid. Traumast paranemine on üks neist aegadest, mil võiksite kasutada elus kõiki potentsiaalseid abivahendeid.
Üldkäsiraamatus pakutakse juhatust, millal on õige pöörduda abi saamiseks elukutseliste nõustajate poole.8
Traumeerivale sündmusele on raske mitte tähelepanu pöörata, kuid kui me järgime prohveti nõu ning kinnitame oma tähelepanu Päästjale ja Tema evangeeliumile, siis „meie kahtlused ja hirmud põgenevad”.9 Pidage meeles, et te olete armastava Taevase Isa poeg või tütar. Kui te keskendute Temale lähenemisele ja kasutate olemasolevaid abivahendeid, saab Issand aidata pöörata iga traumeeriva kogemuse teie kasuks.