8. ÕPPENÄDAL: 4. päev

2. Nefi 31

Sissejuhatus

Nefi õpetas Kristuse õpetust: me peame rakendama usku Jeesusesse Kristusesse, parandama meelt oma pattudest, saama ristitud, võtma vastu Püha Vaimu ja lõpuni vastu pidama. Ta tunnistas ka, et kui me rakendame neid õpetusi, õnnistab Jumal meid Püha Vaimu kaaslusega ja juhatab meid igavesse ellu.

2. Nefi 31:1–21

Nefi õpetab, et Päästja näitas meile täiuslikku eeskuju

Jeesus läks Ristija Johannese juurde, et ristitud saada. Kuna Jeesus ei teinud ühtegi pattu, miks Teda siis sinu arvates ristiti? Miks sind ristiti? Nende küsimuste üle mõtisklemine aitab sul valmistuda selleks õppetunniks.

Loe läbi 2. Nefi 31:2 ja 21 ning märgi ära fraas „Kristuse õpetus”. Pane tähele, et 2. salmis ütles Nefi, et ta peab „rääkima Kristuse õpetusest”. Seejärel ütles ta 21. salmis, et oli rääkinud Kristuse õpetusest. Salmidest 2. Nefi 31:3–20 saame me teada tõdedest, mida Nefi „Kristuse õpetuseks” nimetas. Kaks tõde, millest teada saame, on järgmised: Jeesus Kristus täitis kogu õigemeelsuse, kuuletudes kõikidele Isa käskudele ning meie peame järgima Jeesuse Kristuse eeskuju kuulekusest, saades ristitud ja võttes vastu Püha Vaimu.

1. Kirjuta pühakirjapäevikusse kõrvuti veergudesse järgnevad pealkirjad: Põhjused, miks Jeesus sai ristitud ja Põhjused, miks meid ristitakse. Seejärel loe läbi 2. Nefi 31:4–12 ja kirjuta kummagi pealkirja alla, mida sa sealt teada saad.

Mis peab salmi 2. Nefi 31:11 järgi ristimisele eelnema?

Ristimise kohustuslikkust aitab selgitada prohvet Joseph Smithi avaldus: „Ristimine on tunnustäht Jumalale ja inglitele ja taevale, et me täidame Jumala tahet, ja ei ole ühtki teist teed taevaste all, misläbi Jumal oleks seadnud, et inimene tuleks Tema juurde ja saaks päästetud ja siseneks Jumala kuningriiki, peale usu Jeesusesse Kristusesse, meeleparandusse ja ristimisse pattude andekssaamiseks, ja iga muu tee on asjatu; siis on teil lubadus Püha Vaimu annist” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 91).

2. Kujuta ette, et üks sõber, kes pole Kiriku liige, küsib sinult, miks on ristimine nii tähtis. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas sa vastaksid.

3. Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas Jeesuse Kristuse eeskujul ristitud saamine on sinu elu mõjutanud ja õnnistanud.

Pärast ristimist tuleb meil teha veel muudki. Loe läbi 2. Nefi 31:13 ja märgi ära fraasid, kus kirjeldatakse, milline peaks olema inimese suhtumine, kui ta järgib Päästja eeskuju.

Mida lubab Taevaisa meile salmi 2. Nefi 31:13 järgi vastutasuks, kui me täidame oma lepingut kogu südamest ja tõsise kavatsusega? (Soovi korral märgi see ära oma pühakirjades.) Loe salmi 2. Nefi 31:17 viimast fraasi ja leia, miks me peame vastu võtma Püha Vaimu. Kirjuta selleks ette nähtud kohta pühakirjadel põhinev õpetusliku sisuga avaldus või põhimõte, mis selgitab, mida Püha Vaim meie heaks teeb.

Tuld kasutatakse materjalide, näiteks metallide puhastamiseks. Tuli põletab ära mustuse ja materjal on puhtam. Midagi sarnast juhtub meiega vaimselt, kui me saame Püha Vaimu anni. Seda teatakse ka kui tulega ristimist (vt 2Ne 31:13). Püha Vaim tunnistab Isast ja Pojast ja toob pattudele andestust. President Marion G. Romney Esimesest Presidentkonnast õpetas: „See tule ja Püha Vaimuga ristimine ‥ puhastab ja ravib hinge” (Learning for the Eternities, koost George J. Romney, 1977, lk 133).

Leidmaks veel ühte „Kristuse õpetuse” koostisosa, loe läbi 2. Nefi 31:15–16 ja märgi ära, mis sa leidsid. Seo salmist 2. Nefi 31:13 avastatud fraasid salmides 2. Nefi 31:15–16 antud õpetusega ning mõtiskle, kuidas sa saaksid „tõsise kavatsusega” ja „kogu südamest” lõpuni vastu pidada.

4. Vasta pühakirjapäevikus järgnevatele küsimustele:

   1. Kuidas võiksid väljendid „kogu südamest”, „silmakirjalikkuse[ta]” ja „tõsise kavatsusega” käia selliste tegevuste kohta, nagu igapäevane pühakirjade uurimine või Kirikus käimine?

   2. Mis vahe on kellelgi, kes „ütleb oma palveid”, kellegagi, kes palvetab „kogu südamest”?

   3. Mis vahe on kellelgi, kes „võtab sakramenti”, kellegagi, kes võtab sakramenti „tõsise kavatsusega”?

Loe salmi 2. Nefi 31:18 ja otsi, kus me oleme, kui oleme meeleparanduse ja ristimise väravast läbi läinud. Kui me rakendame usku, parandame meelt, saame ristitud ja võtame vastu Püha Vaimu, astume me „kitsale ja ahtale teerajale”. Kitsas ja ahas on selline, mis on piiratud, täpne, pingutust nõudev ega võimalda kõrvale kalduda. Kuidas teada salmi 2. Nefi 31:18 järgi, kas me oleme kitsal ja ahtal teerajal?

Püha Vaimu anni kogemine pole pelgalt hea tunne, mida aeg-ajalt tunda saame. Püha Vaimu kaaslus on tunnistus Jumalalt, et me oleme igavesse ellu viival teerajal.

5. Vasta pühakirjapäevikus järgnevatele küsimustele:

   1. Kuidas on Püha Vaimu kaaslus aidanud mul kitsal ja ahtal teerajal püsida?

   2. Kuidas on Püha Vaim veel minu elu õnnistanud?

Loetelude äramärkimine

Kui leiad pühakirjades loetelusid, võiksid need ära märkida. See aitab sul mõista, mida Issand ja Tema prohvetid õpetavad. Loetelupunktide nummerdamine aitab sul igat punkti tekstis kergesti märgata. Kui paned loetelule lihtsa pealkirja ja nummerdad kõik loetelupunktid, aitab see sul igat punkti kergesti märgata ja õpitut meeles pidada.

Loe salme 2. Nefi 31:19–21 ja koosta loetelu, nummerdades pühakirjades teisigi asju, mida rajal püsimiseks tegema peame.(NB! 2. Nefi 31:19–20 on kuldsalmid. Soovi korral märgista need salmid erilisel viisil, et neid tulevikus üles leida.)

6. Kirjelda pühakirjapäevikus ühe lausega, mida tähendab sinu jaoks „Kristuses püsivana edasi pürgima” (2Ne 31:20).

Kirjuta salmide 2. Nefi 31:19–20 kohta selleks ette nähtud kohtadesse põhimõtet kokku võttev avaldus:

Kui me , siis me . (Soovi korral kirjuta see oma pühakirjadesse.)

Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist andis neile, kes tunnevad, et nad on kitsalt ja ahtalt teerajalt kõrvale ekselnud, järgmist lootusrikast nõu: „Oma teekonnal läbi elu kohtate te mitmeid takistusi ning teete mõningaid vigu. Pühakirjade juhatus aitab teil ära tunda oma vead ning teha vajalikud parandused. Te ei liigu enam vales suunas. Te uurite hoolikalt pühakirjadest kaarti. Siis jätkate nõutava meeleparanduse ja heastamisega, et saada „ahtale ja kitsale rajale, mis juhatab igavesse ellu” [2 Ne 31:18]” (Elada pühakirja juhatuse järgi. – 2000. a sügisene üldkonverents).

Mõtiskle, kuidas see avaldus ja täna uuritud pühakirjasalmid toovad sulle „lootuse sära” (2Ne 31:20).

Kuldsalmid – 2. Nefi 31:19–20

7. Veeda viis minutit salmi 2. Nefi 31:20 pähe õppides. Palu pereliikmel või sõbral kontrollida, kas see salm on sul peas, või kata salm käega ja püüa seda tsiteerida ilma vaatamata. Püüa salm peast pühakirjapäevikusse kirjutada.

8. Vali salmist 2. Nefi 31:20 üks asi, mida teha, et õigel teerajal püsida, millega sa juba hästi hakkama saad. Seejärel kirjelda pühakirjapäevikus, kuidas sa seda teed. Seejärel vali üks valdkond, milles tahad end parandada, ja kirjuta, kuidas sa seda tegema hakkad.

Kommentaarid ja taustinfo

Kuidas vältida silmakirjalikkust?

Nefi hoiatas salmis 2. Nefi 31:13 silmakirjalikkuse eest. Silmakirjalikkus tähendab teesklemist või teiste ees rolli mängimist, millest ei peegeldu meie tõeline pale. Vanem Joseph B. Wirthlin Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist kõneles, kuidas käituda ilma silmakirjalikkuseta:

„Kas me tõepoolest elame tegelikult evangeeliumi järgi või me üksnes teeskleme väliselt õigemeelsust, et need, kes meid ümbritsevad arvaksid, et oleme ustavad, kuid tegelikkuses ei ole meie süda ja varjatud teod Issanda õpetustele truud?

Kas me oleme üksnes „jumalakartuse nägu”, salates „tema väge”? (Vt JSA 1:19.)

Kas oleme tegelikult õigemeelsed või teeskleme kuulekust vaid siis, kui arvame, et teised vaatavad?

Issand on öelnud selgesõnaliselt, et Teda ei saa tüssata sellega, mis on silme ees, ja Ta on meid hoiatanud, et me ei oleks Tema ja teiste suhtes valelikud. Ta on meid hoiatanud, et oleksime ettevaatlikud nendega, kes jätavad pealtnäha vale mulje, kes varjavad tumedat tegelikkust ette manatud teeskluse hiilguses. Me teame, et Issand „näeb, mis südames”, mitte, „mis silma ees” (vt 1Sm 16:7)” (True to the Truth. – Ensign, mai 1997, lk 15–16).

Kuidas „[pidada] vastu lõpuni”?

Väljendiga „pea vastu lõpuni” (2Ne 31:16) osutatakse sageli vajadusele raskustele kannatlikult kogu elu vastu pidada. Vanem Joseph B. Wirthlin selgitas, et lõpuni vastupidamine tähendab ka Kristusele elu lõpuni ustavaks jäämist:

„Lõpuni vastupidamine on õpetus igavesse ellu viivale rajale jäämisest pärast seda, kui sellele rajale on astutud usu, meeleparanduse, ristimise ja Püha Vaimu vastuvõtmise teel. Lõpuni vastupidamine nõuab, et me teeksime seda ‥ , kogu südamest. ‥

Lõpuni vastupidamine tähendab seda, et me oleme istutanud oma elu korralikult evangeeliumipinnasesse, pidades kinni Kiriku õpetustest, teenides alandlikult oma ligimesi, elades Kristuse sarnaselt ja pidades kinni oma lepingutest. Need, kes peavad vastu, on tasakaalukad, järjekindlad, alandlikud, pidevalt täiustuvad ja ilma kavaluseta. Nende tunnistuse aluseks ei ole inimeste heakskiit – selle aluseks on tõde, teadmised, kogemused ja Vaim” (Pürgige edasi. – 2004. a sügisene üldkonverents).

9. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

   Olen uurinud 2. Nefi 31. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: