Pühakirjade uurimine

Sissejuhatus

Õppetunni eesmärgiks on aidata sul õppida, kuidas pühakirju uurida, ja paluda Püha Vaimu sind selle juures inspireerima ja õpetama. Selles õppetunnis õpetatakse sulle oskusi, mis aitavad sul pühakirjadest paremini aru saada ja neid õpetusi oma elus rakendada. Pööra seda õppetundi uurides tähelepanu sellele, mida sa saaksid teha, et tunda pühakirjade uurimisel Püha Vaimu.

Omanda teadmisi õppimise ja usu kaudu

Kujuta ette, et tahad oma füüsilist vormi parandada ja palud, et sõber sinu eest trenni teeks. Kui palju mõjutab sõbra treenimine sinu füüsilist vormi? Nii nagu selles näites ei saa üks inimene teise eest trenni teha, ei saa keegi teise eest evangeeliumi õppida. Igaüks meist vastutab evangeeliumi õppimise ja vaimse kasvu eest ise.

Issand kirjeldas Õpetus ja Lepingud 88:118, kuidas evangeeliumi õppida. Leia seda salmi lugedes, mida sa pead tegema, et õppida evangeeliumi, ja lõpeta lause: „Otsige teadmisi just nimelt ja samuti kaudu.”

Teadmiste otsimine õppimise ja usu kaudu nõuab isiklikke jõupingutusi. Sinu jõupingutused palvemeelselt evangeeliumi õppida kaasavad õppimise protsessi Püha Vaimu. Mõned viisid, kuidas saad sellel aastal evangeeliumi õppimist tõhusamaks muuta, on palvetada arusaamise eest, teha ära seminari kodutööd, jagada teistega oma tunnistust ja kogemusi evangeeliumi järgi elamisest ning rakendada õpitu oma ellu.

Üheks tähtsaks viisiks, kuidas paluda vaimsele õppimisele Püha Vaimu kaaslust, on igapäevane pühakirjade uurimine. Igapäevane pühakirjade isiklik uurimine aitab sul kuulda Issanda häält sinuga rääkimas (vt ÕL 18:34–36). Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on lubanud: „Ja kui me tahame, et [Jumal] räägiks meiega, siis uurime pühakirju; sest Tema prohvetid räägivad Tema sõnu. Seejärel Ta õpetab meid, kui me kuulame Püha Vaimu õhutusi” (Pühakirjad: Jumala vägi meie päästmiseks. – 2006. a sügisene üldkonverents).

Kui loed pühakirju ja kaasad oma õpingutesse Püha Vaimu, saavad sulle osaks suurema vaimse kasvu õnnistused, lähedus Jumalaga, suuremad ilmutused, lisajõud kiusatustele vastu seista ja suurem tunnistus Jeesuse Kristuse evangeeliumist.

Pühakirjade uurimine

President Marion G. Romney Esimesest Presidentkonnast tõi välja ühe tähtsa põhjuse, miks meil on pühakirjad, öeldes: „Pühakirjad on kirjutatud, et hoida alal põhimõtteid, mis toovad meile kasu” (Records of Great Worth. – Ensign, sept 1980, lk 4). Pühakirju uurides õpime evangeeliumi põhimõtteid ja õpetusi. Need põhimõtted ja õpetused juhatavad meid, kui neid oma elus rakendame.

Pühakirjadest hindamatute põhimõtete ja õpetuste leidmine nõuab pingutamist ja harjutamist. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on võrrelnud pühakirjade uurimist väärtuslike kalliskivide kaevandamisega: „Leidke üles tõe teemandid, mida mõnikord tuleb pühakirjadest hoolikalt välja kaevata” (Four Fundamentals for Those Who Teach and Inspire Youth. – Old Testament Symposium Speeches 1987, 1988, lk 1). Pühakirjade uurimise ehk kaevandamise protsessis on kolm tähtsat sammu: 1. Me peame mõistma pühakirjade tausta ja olustikku, 2. Me peame leidma õpetatavad põhimõtted ja õpetused ning 3. Me peame neid tõdesid oma elus rakendama.

Vasta pühakirjapäevikus küsimusele: milline on sarnasus teemantide otsimise ja selle vahel, kui keegi uurib pühakirjadest evangeeliumi põhimõtteid ja neid oma elus rakendab?

Mõista pühakirjade tausta ja olustikku

Pühakirjasalmide tausta ja olustiku mõistmine valmistavad sind ette, et tunneksid ära nendes sisalduvaid evangeeliumi sõnumeid. President Thomas S. Monsoni nõuanne on: „Tutvuge nende õpetustega, mida pühakirjad annavad. Uurige ‥ tausta ja olustikku. Uurige neid, otsekui kõneleksid nad teiega, sest see on tõde” (Olge nii head, kui vähegi suudate. – 2009. a kevadine üldkonverents).

Pühakirju lugedes on kasulik küsida: „Kes need salmid kirjutas?” „Kellele on need kirjutatud?” „Mis selles loos toimub?” ja „Miks autor need salmid kirja pani?” Peatükkide päised (kaldkirjas kokkuvõtted peatüki alguses) annavad ülevaate peatüki peamistest sündmustest ja sageli vastused nendele küsimustele.

Samuti on abi sellest, kui vaatad sõnaraamatust järele rasked või tundmatud sõnad. Kui pühakirjas olev fraas või salm pole arusaadav, võib abi olla joonealustest märkustest.

Nende meetodite kasutamise harjutamiseks loe läbi salmid 3. Nefi 17:1–10 ja leia vastused küsimustele: kes räägib? Kellele ta räägib? Mis toimub? Sündmustest kiire ülevaate saamiseks pea meeles vaadata peatüki päist.

Kasuta salmi 3. Nefi 17:1 joonealust märkust, et vastata pühakirjapäevikus küsimusele: mida pidas Jeesus silmas, kui ütles: „Minu aeg on lähedal”?
Pane pühakirjapäevikusse oma sõnadega kirja, mis toimus, kui Päästja valmistus rahvahulgast lahkuma. Miks jäi Ta veel sinna? Mida Ta rahva heaks tegi?

Leia õpetused ja põhimõtted

Õpetused ja põhimõtted on igavikulised, muutumatud evangeeliumi tõed, mis annavad meile elus juhatust. Muistsed prohvetid õpetavad meile neid tõdesid pühakirjas üles tähendatud sündmuste, lugude või jutluste kaudu.

Mõistes pühakirjasalmide tausta ja olustikku, oled valmis leidma seal õpetatavaid õpetusi ja põhimõtteid. Vanem Richard G. Scott kirjeldas kerget viisi, kuidas põhimõtteid mõista: „Põhimõtted on kontsentreeritud tõde, mis on vormitud sellisele kujule, et neid saaks väga erinevates olukordades rakendada. Õige põhimõte muudab valikud selgeks isegi kõige segasemates ja keerulisemates olukordades. Kogutud tõe lihtsate põhimõtetena talletamine on väärt suurt pingutust” (Acquiring Spiritual Knowledge. – Ensign, nov 1993, lk 86).

Mõned evangeeliumi põhimõtted on tõstetud esile fraasidega nõnda me näeme või ometi. Siiski pole enamik põhimõtteid eraldi välja toodud. Selle asemel on need pühakirjades näitlikustatud inimeste elude kaudu. Neid õpetusi ja põhimõtteid saab avastada, küsides endalt: „Mis on selle loo moraal või mõte?” „Miks koostaja selle loo või sündmuse välja valis?” „Mida soovis autor, et me õpiksime?” ja „Milliseid tõdesid selles pühakirjakohas õpetatakse?”

Selleks et harjutada mõnede põhimõtete ja õpetuste leidmist salmides 3. Nefi 17:1–10, pane pühakirjapäevikusse iga tegevuse taha kirja a või b. Pea meeles lugeda läbi päised, et saada peatükist kiire ülevaade.
1. Kes neis salmides räägib? Kellele Ta räägib? Mis on salmide 3. Nefi 17:1–10 moraal või mõte?
2. Nimeta mõned asjad, mida selle aruande autor tahtis, et me salmidest 1, 5–6, ja 9–10 õpime. Milliseid tähtsaid tõdesid sa nendest salmidest õppisid?

Üks tõde, mille sa nendest salmidest leidsid on: Issand vastab meie siirale soovile Temaga lähedasemaks saada.

Rakenda õpetusi ja põhimõtteid

Kui oled evangeeliumi õpetused ja põhimõtted ära tundnud, oled valmis tegutsema ja neid rakendama. Õpitu kohaselt tegutsedes tunned, kuidas Püha Vaim tunnistab selle põhimõtte õigsusest (vt Mn 10:4–5). Iga kodus, seminaris ja kirikus õpetatud õppetunni ja iga „Kohus Jumala ees” tegevuse ning „Isikliku arengu” kogemuse eesmärgiks on aidata meil tegutseda selle põhjal, mida meile on õpetatud.

President Thomas S. Monson on öelnud: „Evangeeliumi õpetamise eesmärk ‥ ei ole külvata klassiliikmed informatsiooniga üle. ‥ Õpetamise eesmärk on inspireerida evangeeliumi põhimõtete üle mõtisklema, neid tunnetama ja seejärel tegutsema, et nende järgi elada” (Conference Report, okt 1970, lk 107).

Selleks et aidata sul õpitud põhimõtteid rakendada, küsi: „Mida Issand tahab, et ma selle teadmisega peale hakkaksin?” „Mida ma vaimselt kogesin, mis aitaks mul areneda?” „Kuidas võib see põhimõte mu elu muuta?” „Mida ma võiksin tegema hakata või tegemast lakata, et selle tõe järgi elada?” „Kuidas muutub mu elu paremaks, kui teen, nagu pühakirjad õpetavad?”

Pane pühakirjapäevikusse lühidalt kirja, kuidas sa saad salmides 3. Nefi 17:1–10 õpitud põhimõtet või õpetust rakendada.

Pühakirjade uurimise oskused ja meetodid

Järgnevate õpioskuste ja –meetodite kasutamine aitab sul mõista pühakirjade tausta ning leida ja rakendada neis õpetatud õpetusi ja põhimõtteid. Neid meetodeid mainitakse terve käsiraamatu ulatuses. Loe kõik oskused läbi ja vali välja üks-kaks, mida on sinu arvates vaja pühakirjade isikliku uurimise ajal sagedamini kasutada.

Ettekujutamine. Kujuta lugemise ajal oma meeles ette, mis leiab aset. Esita sündmuse kohta küsimusi ja kujuta ette, et oled selle toimumise hetkel kohapeal. Näiteks püüa kujutada ette, mis leiab aset salmides Enose 1:1–8.

Kontrastid pühakirjades. Aeg-ajalt kõrvutavad prohvetid pühakirjades lugusid eri inimestest, erinevaid mõtteid või sündmusi. Sellised kontrastid aitavad kergemini tajuda ja mõista tähtsaid evangeeliumi põhimõtteid, mida õpetatakse. Otsi kontraste üksikutes salmides, pikemates pühakirjakohtades või peatükkides. Näited: 2. Nefi 2:27; Alma 47–48.

Korduvad sõnad. Sõnade ja fraaside puhul, mis korduvad, võib olla tähtis, et lugejad neile tähelepanu pööraksid. Need on võtmeks, et mõista, mida raamatu koostaja tähtsaks pidas. Näiteks sõna hirmus salmides 2. Nefi 9:10, 19, 26–27, 39, 46–47 ja meeles pidama salmides Heelamani 5:6–14.

Mõtisklemine. Mõtisklemine tähendab millegi üle juurdlemist. Mõtisklemisega kaasneb küsimuste esitamine ning oma teadmistele ja õpitule hinnangu andmine. Mõtisklemise tulemusel selgub sageli, kuidas evangeeliumi põhimõtet oma elus rakendada.

Märksõnad. Sõnad ja fraasid nagu ometi või nõnda me näeme peaksid tähelepanu köitma, et hakkaksime otsima selgitusi sellele, mida just öeldi. Näiteks: Alma 30:60; Heelamani 6:35–36; 3. Nefi 18:30–32.

Määra kindlaks olustik. Vasta pühakirjasündmusi uurides küsimustele kes, mida, millal ja kus tegi. Näiteks salmides Alma 31:1, 6–11; 32:1–6 räägitakse salmide Alma 32:21–43 tegevuskohast.

Nime asendamine. Kasuta pühakirjades oma nime. Näiteks pane salmis 1. Nefi 3:7 Nefi asemele oma nimi.

Nimekirjad pühakirjades. Pühakirjades nimekirjade leidmine võib aidata sul paremini mõista, mida Issand ja Tema prohvetid õpetavad. Kui leiad nimekirju, võid soovi korral iga elemendi numbriga tähistada. Näiteks: koosta nimekiri nefilaste pahelistest harjumustest salmides Heelamani 4:11–13.

Põhjus ja tagajärg. Otsi „kui ‥ , siis ‥” ja „kuna ‥, seepärast ‥” seoseid. Näiteks: 2. Nefi 13:16–26; Alma 34:33.

Pühakirjade märkimine. Tähtsatele sõnadele ja fraasidele, mis annavad salmile erilise tähenduse, tõmba oma pühakirjades ring ümber või joon alla või tõsta need mõne värviga esile. Samuti pane lehe serva lühidalt kirja tähtsad mõtted, tunded või põhimõtted. See aitab sul meeles pidada, mis tegi selle pühakirjakoha sinu jaoks tähtsaks.

Ristviited. Pühakirjakoha tähenduse paremaks mõistmiseks võid salmide juurde ristviiteid märkida. Näiteks võrdle Moosia 11:2–6, 14 ja 5. Moosese 17:14–20. Samuti võid pühakirja ristviidete leidmiseks kasutada joonealuseid märkusi. Näiteks: 3. Nefi 12:28–29, joonealune märkus 28a, viitab Õpetuse ja Lepingute 42:23.

Sõnade tähendused.Pühakirjades kasutatakse sageli meile tundmatuid sõnu. Tundmatu sõnaga kokku puutudes kasuta tähenduse leidmiseks joonealuseid märkusi või tavalist sõnaraamatut.

Sümbolism pühakirjades. Näiteks sõnad nagu või kõrvutama aitavad sümboleid ära tunda. Püüa kindlaks teha, mida sümbolid tähendavad. Kasuta joonealuseid märkusi ja pühakirjajuhti, et leida sümbolite tähendust. Näiteks võrdle Jaakobi 5:3, 75–77 ja Jaakobi 6:1–7.

Vali eelnevast „Pühakirjade uurimise oskused ja meetodid” osast välja üks oskus ja kasuta seda. Pane pühakirjapäevikusse kirja, kuidas see oskus sind pühakirjade isiklikul uurimisel aitas.
Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud „Pühakirjade uurimise” peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: