Alma 40–41

Sissejuhatus

Alma 40.–41. peatükis õpetab Alma oma pojale Koriantonile tähtsaid õpetusi elust pärast surma. Alma selgitas, et Jeesuse Kristuse lepituse kaudu tõuseb kogu inimkond üles. Veel õpetas Alma Koriantonile vaimumaailma kohta, kuhu kõik pärast surma lähevad. Vastavalt surelikkuses tehtud valikutele ootavad nad ülestõusmist kas paradiisis või vaimumaailmas. Korianton sai Almalt teada, et taastamisplaan ei hõlma ainult füüsilist taastamist, vaid ka vaimset taastamist, mille käigus seisame silmitsi oma tegude ja soovide tagajärgedega. Lõpuks rõhutas Alma, et taastamisplaani keskmes on põhimõte, et pahelisus ei too kunagi tõelist õnne.

Alma 40

Alma õpetab Koriantonile vaimumaailmast ja ülestõusmisest

Kujutle, et sul on sõber, kes on hiljuti lähedase inimese kaotanud. Sinu sõber teab, et oled usklik, ja esitab sulle järgmisi küsimusi:

Mis annab meile võimaluse uuesti elada? Kes tõusevad üles?
Kuhu me pärast surma läheme ja milline see koht on?
Mis on ülestõusmine? Mis vahe on meie surelikel kehadel ja ülestõusnud kehadel? Mis pärast ülestõusmist toimub?

Alma 40. peatükis olev informatsioon aitab neile küsimustele vastata. Selles peatükis jätkab Alma oma poja Koriantoni õpetamist. Korianton tundis muret surnute ülestõusmise pärast.

Loe läbi kõik kolm pühakirjakohta. Vali üks salm või mitu salmi ja selgita pühakirjapäevikus, kuidas Alma õpetused neile küsimustele vastavad. (Kui sul on tunni lõpus aega, võiksid ka ülejäänud salmid üle vaadata, et teada, mida Alma neis õpetas.)
1. Uuri pühakirjasalme Alma 40:1–5. Tänu millele me saame uuesti elada? Kes tõusevad üles?
2. Uuri salme Alma 40:6–7, 11–14. Kuhu me pärast surma läheme ja milline see koht on? (Kui Alma õpetas, et kõikide inimeste vaimud „võetakse koju ‥ Jumala juurde” (Al 40:11), siis mõtles ta sellega, et pärast surma, kuid enne ülestõusmist, naasevad meie vaimud vaimumaailma, mitte lõplikku seisundisse, kuhu me läheme pärast Jumala kohtumõistmist. Võiksid vaadata 13. salmi joonealust märkust, et mõista, mida Alma välise pimeduse all mõtles. Alma 40:14 aitab meil mõista, et selles salmis mõeldakse välise pimeduse all ülestõusmise-eelset seisundit, mida me kutsume üldjuhul vaimuvanglaks, mitte lõplikku kohta, kuhu lähevad need, kes on neetud.)
3. Uuri salme Alma 40:21–26. Mis on ülestõusmine? Mis vahe on meie surelikel kehadel ja ülestõusnud kehadel? Mis pärast ülestõusmist juhtub?

President George Q. Cannon Esimesest Presidentkonnast on öelnud salmidele Alma 40:11–12 viidates, et Alma „ei püüa väita, et nad lähevad koheselt Jumala palge ette. Ta kasutab seda väljendit ilmselgelt ülekantud tähenduses.“ (Gospel Truth: Discourses and Writings of President George Q. Cannon, toimetanud Jerreld L. Newquist, 2-köiteline, 1957–1974, 1. kd, lk 73).

Vanem Neal A. Maxwell Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on mõnevõrra kirjeldanud seda, mida me pärast ülestõusmist kogeme:

„Kohtumõistmise päeval ‥ valitseb jäägitu objektiivsus. Mormoni Raamatu sõnul on meil siis täpne ülevaade ja täiuslik mälestus kogu meie süüst, kuid peale selle taastatakse ka kõik head asjad. Siis oleme me sama „teadmisega, mis meil nüüdki on”. (Al 5:18; 11:43; vt ka ÕL 93:33.) Siis näeme me tänu ühisele andmebaasile „silmast silma” (Mo 12:22; 15:29).

Kuna „kõik asjad taastatakse” (Alma 40:23), siis taastatakse ka meie mälu ja lõpuks ka meie surelikkusele eelnevad mälestused. Millist rõõmu võime tunda, kui esimese ja teise seisundi mälestused meie meeles ja südames ühinevad.

Milline ülevoolav tunne see võib olla, kui armastav Jumal oma tarkuses meie mälestused täielikult taastab! See värskendav faktide tulv suurendab veelgi meie tänulikkust Jumala igikestva pikameelsuse ja armastuse eest, mida Jeesus oma vabatahtliku lepituse kaudu meie vastu näitas.” (Lord Increase Our Faith, 1994, lk 103.)

Ülestõusmine on vaimu ja keha taasühinemine, mille puhul kõik asjad taastatakse nende õigel ja täiuslikul kujul. Pärast ülestõusmist seisame me kõik Jumala ees ja meie üle mõistetakse kohut. Loe läbi Alma 40:25–26 ja leia üles, kuidas kirjeldab Alma nende viimast seisundit, kes valisid selles elus õigemeelsuse, võrreldes nende viimase seisundiga, kes valisid pahelisuse. Mõtiskle, kuidas võib see salm mõjutada sinu soovi olla Jumala ees puhas.

Ülestõusmine, millest Alma salmides Alma 40:16–22 kõneleb, toimus maise ajaarvamise järgi. Jeesus Kristus oli esimene, kes üles tõusis, ja peagi pärast seda tõusid üles õigemeelsed, kes olid elanud ja surnud Aadama päevade ja Kristuse ülestõusmise vahelisel ajal (vt Alma 40:16, 20; ÕL 133:54–55). Seda ülestõusmist nimetas Alma esimeseks ülestõusmiseks.

Alma 41

Alma õpetab Koriantonile taastamise plaanist

Võta arvesse seda, mida Alma ülestõusmise, vaimumaailma ja kohtumõistmise kohta õpetas, ja mõtiskle, millist mõju avaldaks inimese käitumisele see, kui ta usuks järgmist:

Pärast surma pole mingit elu.
Pärast surma tehakse meid täiuslikuks vaatamata sellele, kas meie teod on siin maa peal head või halvad.
Viimase kohtumõistmise ajal saame oma heade tegude eest tasutud ja halbade tegude eest karistatud.

Alma 41. peatükist õpime, et Korianton oli segaduses selle pärast, mida mõned inimesed ülestõusmise kohta õpetasid. Sa võiksid salmis Alma 41:1 märkida ära fraasi „on ‥ kaugel eksiteel” ja lugeda salmi uuesti, pannes seekord tähele, miks mõned inimesed eksiteele läksid. Selle salmi mõistmiseks oleks sul hea teada, et väljend „pühakirju väänama” tähendab pühakirjade tähendust valesti tõlgendama, moonutama või muutma.

Millist põhimõtet Alma Koriantonile selgitada lubas?

Taastamine tähendab tagasitoomist. Alma tahtis, et Korianton mõistaks, et „taastamise plaan” kätkeb endas nii füüsilist kui ka vaimset poolt (Al 41:2). Uuri salme Alma 41:2–5 ja märgi ära, mis meile pärast surma füüsiliselt ja vaimselt taastatakse. (Nõutav tähendab nendes salmides midagi, mis on kohustuslik või hädavajalik.)

Mis on taastamise plaani füüsiline pool vastavalt kirjakohale Alma 41:2?

Alma 40:3–5 nimetab taastamisplaani vaimse poolena järgmist: vastavalt sellele, mida me surelikkuses teeme ja soovime, taastatakse meid kas õnne või õnnetusse.

Oleta, et sul on palutud salmide Alma 40:3–5 alusel Algühingu tundi õpetada. Pane oma pühakirjapäevikusse kirja, kuidas sa vaimse taastamise õpetust selgitaksid lihtsate sõnadega, nii et lapsed Alma õpetust mõistaksid.

Mõtiskle, kuidas taastamise õpetuse mõistmine sinu tegusid ja soove mõjutada võiks/mõjutama peaks.

Taastamise õpetust mõistes hakkame tavaliselt pattude ja valede valikute tagajärgede pärast muretsema. Kuidas võiksime oma valede soovide ja tegude halbu tagajärgi muuta? Alma andis Koriantonile põhjuse mitte lootust kaotada. Loe läbi Alma 41:6–9 ja pane tähele, mida me saame teha, et headus ja õnn taastataks meile hoolimata tõsistest pattudest. Sa võid salmis Alma 41:6–7 märkida ära sõnad ja fraasid, mis annavad mõista, et me vastutame selle eest, mis meile ülestõusmisel osaks saab. Juurdle järgmise küsimuse üle: mil moel oleme me nende salmide kohaselt iseenda kohtumõistjad?

Mõned arvavad, et nad ei pea Jumala juurde naastes oma tegude eest isiklikult vastutama. Tihtipeale väidavad nad, et nende elu on paheliste valikute tõttu toredam. Mõnikord võivad patuse eluviisiga inimesed koguni õnnelikuna näida. Kuid loe läbi Alma 41:10 ja pane tähele, mida Alma pahelisuse kohta õpetas. (Alma 41:10 on kuldsalm. Sa võiksid selle ära märkida, nii et sa selle edaspidi üles leiaksid.)

Salmis Alma 41:10 tunnistab Alma oma pojale, et „pahelisus ei ole kunagi olnud õnn”. Täida pühakirjapäevikus ära järgmised ülesanded.
1. Pane kirja, miks sa usud, et Alma väide on õige.
2. Pane kirja näide sellest, kuidas Saatan võib veenda meid uskuma, et saame Jumala käske rikkudes siiski õnnelikud olla.

Sa võiksid kirjutada oma pühakirjadesse salmi Alma 41:10 kõrvale järgmise President Ezra Taft Bensoni avalduse: „Ei saa teha valesti ja end hästi tunda. See on võimatu!” (A Message to the Rising Generation. – Ensign, nov 1977, lk 30)

Alma 41:11 selgitab, miks on võimatu valesti valides tõeliselt õnnelik olla. Selle salmi mõistmiseks täida ära järgmine tabel, ühendades iga pühakirjakoha selle õige tähendusega. (Kui valmis saad, võid võrrelda oma vastuseid õppetüki lõpus olevate vastustega.)

Salmis Alma 41:11 olevad sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad loomulikku seisundit	Tähendus
„Lihalikus seisundis”	Pattudest piiratud või koormatud
„Kibeduse sapis ja süütegude ahelais”	.Püha Vaimu kaaslusest ilma jäämine
„Maailmas ilma Jumalata”	Liha tahte võimu all

Nüüd, kus oled need väljendid defineerinud, loe salm Alma 41:11 uuesti läbi ja tee kindlaks, miks on valesti valides võimatu õnnelik olla. Mõned, kes valivad pahelisuse, võivad arvata, et on ajutiselt õnnelikud, kuid nende valikud teevad neid lõpuks kurvaks ja õnnetuks.

Vasta pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele:
1. Miks on sinu arvates loomulikus, patuses või „lihalikus seisundis” olek vastuolus õnne loomusega?
2. Too mõni näide, miks võivad noored avastada, et Püha Vaim ei ole nendega, et nende patud piiravad või koormavad neid, või et nad on liha tahte võimu all.

Loe läbi Alma 41:12 ja leia üles küsimused, mis Alma Koriantonile taastamise kohta esitas. Seejärel loe läbi Alma 41:13 ja märgi ära, kuidas Alma nendele küsimustele vastas.

Kujutle, et vestled sõbraga, kes tahab olla õnnelik, kuid otsustab tegutseda viisil, mis on vastuolus Issanda käskudega. Selgita pühakirjapäevikus täna õpitud taastamise õpetuste põhjal, miks ta õnnelik ei ole ja mida tuleks teha, et tõeliselt õnnelik olla.

Bumerang on tööriist, mida kasutati algselt jahipidamiseks. Tänu selle kujule tuleb see õigesti visatuna viskaja juurde tagasi. Loe läbi Alma 41:14–15 ja pane tähele, kuidas võiks bumerang nendes salmides õpetatud tõdesid sümboliseerida. Sa võid 15. salmis märkida ära fraasi „saadad välja”. Tuleta meelde, millal saatsid välja headust, halastust või heasüdamlikkust ja said neid ka vastu.

Millist õigemeelset tegu sa sooviksid teistele saata või millise õigemeelse suhtumise kohta tahaksid, et teised seda sinus näeksid, mida sooviksid hiljem teistelt tagasi saada? Millise eesmärgi võiksid seada, et üht sellist tegu või suhtumist „välja saata”?

Kuldsalm—Alma 41:10

Loe läbi Alma 41:10 ja kirjuta pühakirjapäevikusse: kui pahelisus ei ole kunagi olnud õnn, siisteeb alati õnnelikuks. Kirjuta lünka sõna, mis lausesse kõige paremini sobib. Seejärel loetle erinevaid õigemeelseid tegusid, mis võiksid samuti lünka sobida (näiteks teiste teenimine). Pane kirja oma tunnistus kogemusest, mil nägid, et õigemeelsed teod õnnelikuks teevad.

Väga tähtis on mõista, et õigemeelsusest tulenev õnn ei tule alati kohe ning see ei pruugi siin surelikkuses püsiv ega jätkuv olla. Kuid see, kes Issanda õpetuste ja käskude järgi elab, tunneb alati rahu ja õnne Issanda valitud ajal ja viisil.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud Alma 40.–41. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: