Enose

Sissejuhatus

Enos mõtiskles oma isa sõnade üle ja palvetas, et oma patud andeks saada. Seejärel palvetas ta nefilaste ja laamanlaste vaimse heaolu eest ja veetis oma elu nende päästmise nimel tööd tehes.

Enose 1:1–8

Enos mõtiskleb oma isa sõnade üle ja palvetab, et oma patud andeks saada

Loe läbi Enose 1:1, 3 ja pane tähele, millist mõju Jaakob Enosele avaldas. Kuigi Enose isa ja vanaisa olid prohvetid, pidi ta ometi Jeesuse Kristuse lepituse väge ise kogema.

Tuleta meelde aega, mil tundsid end väga näljasena. Tõmba ring ümber sõnadele, mis kirjeldavad näljatunnet:

tühi
nõrk
rahulolematu
näljane
valu
ärev
hundiisu

Märgi salmis Enose 1:4 ära fraas „mu hing nälgis”. Mida see fraas sinu arvates tähendab?

Fraas „mu hing nälgis” võib tähendada vaimset tühjust, valu või soovi tunda vaimset kosutust. Enos kirjeldas kogemust, mil ta tundis vaimset nälga. Ta kirjutas, et ta isa sõnad „vajusid sügavale [tema] südamesse” (Enose 1:3). Nende sõnade üle mõtiskledes tundis ta soovi, mis pani teda usus tegutsema. Tema ustavad teod muutsid ta elu ja tõid endaga Issanda õnnistused.

Selleks et Enose kogemust paremini mõista ja oma eluga kõrvutada, tee algust järgmise ülesandega: jaga oma pühakirjapäeviku terve lehekülg kuueks ja kirjuta igale osale üks järgmistest pealkirjadest:

Mida Enos soovis:	Mida mina soovin:
Mida Enos tegi:	Mida mina pean tegema:
Mida Enos koges:	Minu kogemused:

Loe läbi Enose 1:2–3 ja pane igas salmis tähele fraase, mis annavad mõista, mida Enos oma ellu soovis. Kirjuta need fraasid oma pühakirjapäevikusse pealkirja alla „Mida Enos soovis”.

Enose soov oma patud andeks saada aitab meil mõista, mida tähendab salmis Enose 1:4 fraas „mu hing nälgis”. Peale pattude andekssaamise soovis Enos ka „igavest elu ja pühade rõõmu” (vt Enose 1:3). Ta tahtis tunda rõõmu, mis tuleb väärilisusest Issanda ja teiste ees, kes on õigemeelsed.

Mõtiskle, kas ka sina tunned sarnaselt Enosega vaimset nälga. Pane pühakirjapäevikusse pealkirja „Mida mina soovin” alla kirja mõned vaimsed soovid, mille järele sina oma elus nälga tunned.

Enose soovid panid teda usus tegutsema. Leia üles ja märgi ära salmist Enose 1:2 Enose sõnad, millega ta oma tegevusi kirjeldas. Pane tähele, et Enos ei heidelnud Jumalaga, vaid Jumala ees. Selline heitlemine tähendab sisemist vaimset võitlust, et näidata Taevasele Isale oma soovide siirust, valmisolekut meelt parandada ja oma elu vajalikul moel muuta. Salmis Enose 1:4 on Enos seda heitlust lähemalt kirjeldanud.

Loe läbi Enose 1:4 ja märgi ära, mida Enos tegi näitamaks, et tal on siiras soov oma patud andeks saada. Kirjuta vastused oma pühakirjapäevikusse pealkirja alla „Mida Enos tegi”.

Anumine tähendab salmis Enose 1:4 alandlikku, ent tungivat palumist. Meie palved ei pruugi olla nii pikad kui Enosel, kuid need peaksid olema siirad.

Pane oma pühakirjapäevikusse lahtrisse „Mida mina pean tegema” kirja, kuidas võiksid sina Issandalt vaimseid õnnistusi paludes siirust üles näidata.
Enose ustavad ja siirad püüded tõid ta ellu suuri õnnistusi. Loe läbi Enose 1:5–8 ja märgi ära, mida Enos koges. Kirjuta vastused oma pühakirjapäevikusse pealkirja alla „Mida Enos koges”. 5. ja 6. salmi lugedes pane tähele, kuidas Enos teadis, et talle on andeks antud. Hääl, mida 5. salmis mainitakse, oli Enose meelde tulev hääl (vt Enose 1:10).

Enose 1:7–8 õpetab, et kui rakendame usku Jeesusesse Kristusesse, siis võime leida andestuse oma pattudele ja terveks saada. Me võime näidata usku Jeesusesse Kristusesse siiralt palvetades ning soovides paremaks muutuda ja meelt parandada.

President Dieter F. Uchtdorf Esimesest Presidentkonnast selgitas, kuidas meie süü võidakse minema pühkida, kui me Jeesusesse Kristusesse usku rakendame ja oma pattudest meelt parandame:

„Kui me oleme kord tõeliselt meelt parandanud, eemaldab Kristus meie pattudega kaasnenud süükoorma. Me võime ise teada, et meile on andestatud ja et meid on puhtaks tehtud. Püha Vaim kinnitab seda meile. Tema on patust puhastaja. Suuremat tunnistust andestusest pole.‥

[Issand] kuulutas ka: „Vaata, see, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud, ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles” (ÕL 58:42).

Saatan püüab panna meid uskuma, et meie patud pole andestatud, sest need on meil ikka meeles. Saatan on valetaja. Ta püüab muuta meie nägemist ähmaseks ja juhtida meid eemale meeleparanduse ja andestuse rajalt. Jumal pole lubanud, et me oma patte ei mäleta. Mäletamine aitab meil vältida samade vigade kordamist. Kui me aga jääme truuks ja ustavaks, meie mälestus pattudest aja jooksul pehmub. See on osa vajalikust tervenemise ja patust puhastumise protsessist” (Turvalise tagasipöördumise punkt. – 2007. a kevadine üldkonverents).

Selleks et paremini president Uchtdorfi sõnu ellu rakendada, mõtiskle järgmiste küsimuste üle: millal ma tundsin, et Issand mulle mu patud andeks andis? Kuidas ma teadsin, et mulle on andestatud? Kas olen ka hiljuti Issanda andestust tundnud?

Kui oled eelmiste küsimuste üle mõtisklenud, siis kirjuta oma pühakirjapäevikusse pealkirja „Minu kogemus” alla kogemused ja tunded, mis sinul on seoses andekssaamisega olnud. Võid kirjutada ka hoopis sellest, mida sa Jeesusesse Kristusesse usku rakendades kogeda loodad.

Enose 1:9–27

Enos palvetab nefilaste ja laamanlaste eest ja teeb koos teistega nende päästmise nimel tööd

See diagramm illustreerib Enose palvet. Esmalt palvetas ta enda ning seejärel ka teiste eest. Loe läbi Enose 1:9–10 ja märgi oma pühakirjades ära, kelle eest Enos teisel korral palvetas. Loe salme Enose 1:11–14 ja märgi ära, kelle eest Enos kolmandal korral palvetas.

Vasta oma pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele: Toetudes sellele, millised olid Enose sõnul laamanlaste kavatsused (vt Enose 1:14), mis sulle tema palve puhul kõige rohkem muljet avaldab?

Me õpime Enose eeskujust seda, et kui kogeme Jeesuse Kristuse lepituse õnnistusi, siis püüame aidata ka teistel päästetud saada. Selle tõe meelespidamiseks võiksid kirjutada oma pühakirja lehekülje serva järgmise president Howard W. Hunteri tsitaadi või katkendi sellest:

„Iga kord, kui kogeme oma elus lepituse õnnistusi, tunneme paratamatult muret ka oma vendade heaolu pärast.‥

Isikliku pöördumise parim näitaja on soov teistega evangeeliumi jagada.” (The Teachings of Howard W. Hunter, toim Clyde J. Williams, 1997, lk 248–249.)

Loe läbi Enose 1:19–20, 26 ja märgi ära sõnad ja fraasid, mis näitavad, et Enos, kes oli nefilaste ja laamanlaste eest palvetanud, oli oma soovides siiras.

Loe läbi Enose 1:27 ja pane tähele Enose rõõmu, mida ta sai tunda oma vaevanägemise tulemusena ja tänu kinnitusele, et ta saab igavese elu.

Selleks et aidata sul selles tunnis õpitut rakendada, otsusta palvemeelselt, kuidas võiksid Enose eeskuju järgida. Vali üks järgmistest väidetest ja lõpeta see oma pühakirjapäevikus:
1. Sarnaselt Enosele soovin ma oma patud andeks saada. Ma näitan Issandale, et minu soov on siiras ‥ (mida tehes?)
2. Nii nagu Enos, soovin minagi aidata oma pereliikmetel ja sõpradel Jeesuse Kristuse juurde tulla. Inimese nimi, keda ma soovin aidata, on ‥(nimi). Ma püüan teda aidata ‥ (mida tehes?)
3. Enos palvetas laamanlaste eest, keda peeti tema vaenlasteks. Sarnaselt Enosele tahan ma näidata Issanda armastust nende vastu, kes pole minu vastu lahked. Üks viis, kuidas seda teha kavatsen, on ‥

Püüa see, mis sa oma pühakirjapäevikusse kirja panid, ka ellu viia. Rakendades usku Jeesuse Kristuse lepitusse, võid kogeda andestust, rõõmu ja suuremat soovi teisi aidata.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud Enose 1. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: