12. ÕPPENÄDAL: 1. päev

Moosia 7–8

Sissejuhatus

Kuningas Moosia oli kuningas Benjamini poeg, kes oli omakorda Mormoni Raamatus esmakordselt mainitud Moosia poeg. Umbes 80 aastat enne seda, kui kuningas Benjamini poeg Moosia sai kuningaks, juhatas mees nimega Seenif rühma nefilasi Sarahemlast Nefi maale elama (vt Omni 1:27–30). Moosia 7. peatükk selgitab, et kuningas Moosia saatis ühe tugeva ja vägeva Ammoni-nimelise mehe (Moosia 7:3) rändama koos väikse salgaga Nefi maale (mida nimetatakse mõnikord ka Lehhi-Nefi maaks), et teha kindlaks, mis Seenifi grupist saanud oli. Ammon leidis üles Seenifi rahva järeltulijad, keda juhtis Seenifi lapselaps Limhi. Ammoni saabumine andis Limhi rahvale lootust, kuna nad olid oma pahelisuse tõttu laamanlaste orjadeks saanud.Enne seda olid mõned Limhi rahva seast püüdnud Sarahemlat leida, et sealt abi paluda, ning leidnud 24 uurendustega kuldplaati. Kui Limhi Ammonilt küsis, kas too uurendusi tõlkida oskab, selgitas Ammon, et muistseid ülestähendusi võib tõlkida nägija, näiteks kuningas Moosia.

Vaata üle Moosia 7.–24. peatükk

Kas oled kunagi soovinud vabaneda halbadest tunnetest, ebameeldivast olukorrast, proovilepanevatest või rõhuvatest oludest või patu tõttu tekkinud süütundest? Moosia 7.–24. peatükkides kirjeldatud inimeste kogemusest võid õppida vabanemise kohta – kust seda otsida, kuidas seda esile kutsuda ja koguni kuidas seda oodata. Leia viise, kuidas Seenifi rahva ja nende järglaste lugusid oma ellu rakendada, muuhulgas pane tähele, kuidas vabaneda millestki, mis sind rõhub.

Enne Moosia 7. peatüki uurimist oleks hea, kui sa Moosia 7.–24. peatükis üles tähendatud rännakutega tutvuksid. Järgmine tegevus annab sulle ülevaate nendest rännakutest, mis leidsid aset ümbes 80 aasta jooksul (200 eKr kuni 120 eKr). Kastides olev informatsioon selgitab, mis juhtus rännakute vahepeal.

Rännak	Kes kuhu rändas
1	Seenif ja teised nefilased rändasid Sarahemlast Nefi maale, mille laamanlased olid endale võtnud. Need nefilased võitlesid isekeskis ning ellujäänud naasid Sarahemlasse (vt Omni 1:27–28; Moosia 9:1–2).
2	Seenif lahkus koos teistega Sarahemlast ja seadis end sisse Nefi maal (vt Omni 1:29–30; Moosia 9:3–7).
Pärast Seenifi surma valitses tema poeg Noa paheliselt.Issand saatis prohvet Abinadi, et ta inimesi meeleparandusele kutsuks. Alma, kes oli üks kuningas Noa preestritest, kuuletus Abinadi sõnumile ja õpetas seda ka teistele (vt Moosia 11.–18. peatükk.)
3	Alma põgenes Mormoni vete äärde ja juhtis hiljem usklike grupi Heelami maale (vt Moosia 18:4–5, 32–35; 23:1–5, 19–20).
Laamanlased ründasid Nefi maal Noa rahvast. Noa tapeti ja valitsema asus tema poeg Limhi. Limhi rahvas sattus laamanlaste orjusse (vt Moosia 19.–20. peatükki).
4	Limhi saatis nefilaste grupi Sarahemlat otsima.Kõnnumaal ära eksinud olles leidis see grupp hävinud rahva säilmed ja 24 ülestähendustega kuldplaati (vt Moosia 8:7–9; 21:25–27).
5	Ammon lahkus koos 15 kaaslasega Sarahemlast, et leida üles need, kes olid Nefi maale naasnud (vt Moosia 7:1–6; 21:22–24).
6	Limhi ja tema rahvas põgenesid laamanlaste käest ning Ammon ja tema vennad juhtisid nad Sarahemlasse (vt Moosia 22:10–13).
Laamanlased saatsid põgenenud Limhi rahvale järele sõjaväe.Sõjavägi eksis kõnnumaal ära, kuid jõudis välja Heelami maale, kust leidis eest Alma ja tema rahva. Laamanlased orjastasid nad. Alma rahvas palvetas, et saada põgenemisel abi (vt Moosia 22.–24. peatükki).
7	Issand vabastas Alma ja tema rahva ning juhtis nad Sarahemlasse (vt Moosia 24:20–25).

Kirjuta iga rännaku number kaardil õigesse ringi:

Moosia 7:1–8:4

Ammon leiab üles Nefi maa (Lehhi-Nefi) ja kuningas Limhi kirjeldab, kuidas ta rahvas orjusesse sattus

Moosia 7. peatükis rändas Ammon ja veel viisteist tugevat meest Sarahemlast välja, et saada teada, mis juhtus rahvaga, kelle Seenif 80 aastat varem Nefi maale viis (vt Moosia 7:2; vt lisaks kaardil märgitud 5. rännakut). Nefi maale jõudes võeti Ammon ja kolm ta venda kinni ja heideti vanglasse (vt Moosia 7:6–11). Kahe päeva pärast toodi nad vanglast välja ning kuningas Limhi, kes oli Seenifi pojapoeg, küsitles neid. Loe läbi Moosia 7:12–15, et saada teada, kuidas Ammon enda Nefi maal viibimist selgitas ja kuidas Limhi talle vastas.

Loe need salmid läbi, et paremini mõista, miks Limhi Ammoni tuleku põhjust kuuldes nii õnnelik oli.

Joonealuste märkuste kasutamine

Joonealused märkused sisaldavad abistavaid viiteid teistele pühakirjakohtadele ja seotud teemadele teemaregistris ja pühakirjajuhis.Joonealuste märkuste kasutamine võib aidata sul paremini mõista õpetusi ja põhimõtteid, teemaliine ja keerulisi sõnu ning mõisteid.Püüa koduse ülesandena pühakirjakohti lugedes uurida mõne salmi või terve peatüki kõiki joonealuseid märkusi.Sa võiksid kõige rohkem abiks olnud joonealused märkused ära märgistada.

Toetudes salmidest Moosia 21:25–26 õpitule, selgita lühidalt, miks Limhi nii väga rõõmustas, kui teada sai, et Ammon oli tulnud Sarahemlast:

Grupp, kelle Limhi välja saatis, leidis jeredlaste rahva säilmed. Nad uskusid ekslikult, et see on Sarahemla ning et nefilased olid hävinud (vt kaardilt 4. rännakut). Jeredlaste rahva kohta õpid Eteri raamatust.

Kuningas Limhi kogus oma rahva kokku, et neile Ammonit tutvustada. Limhi kõneles oma rahvale nende orjusest laamanlaste juures ja avaldas lootust, et Jumal nad vabastab (vt Moosia 7:17–19). Loe läbi Moosia 7:20, 24–26 ja märgi ära põhjused, miks Limhi rahvas orjusesse sattus.(Prohvet, kellest salmis Moosia 7:26 räägitakse, on Abinadi, kelle inimesed pahelise kuningas Noa ajal enne Ammoni tulekut tulesurma saatsid.)

Soovi korral võid märkida salmis Moosia 7:24 ära fraasi „meil on tõepoolest suur põhjus leinata”. See aitab sul meeles pidada, et süütegudel ehk patul on omad tagajärjed. Antud juhul said paljud laamanlaste rünnakus surma ning rahvas langes orjusesse. Leinamine tähendab kurvastamist või kahetsemist. Mõtiskle, kas oled kunagi leinanud süütegude pärast.

Kuigi parem on mitte patustada, võib vigadest õppimine, abi saamiseks Jumala poole pöördumine ja meeleparandus sind Jumalale lähemale tuua. Loe läbi Moosia 7:29–32 ja leia üles tõendid selle kohta, et Limhi mõistis seost oma rahva süütegude ja kannatuste vahel, mida nad kogesid. (Aganate lõikamine 30. salmis tähendab millegi kasutu saamist; idatuule lõikamine 31. salmis tähendab hävitust.)

1. Vasta oma pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele:

   1. Mil moel võivad patu tagajärjed meile elus kasuks tulla? Kuidas saame õpitut rakendada, et mitte pattu korrata?

   2. Miks on oluline märgata ja tunnistada, kui tõsised meie patud on? Miks on tähtis nende pärast jumalikku kurbust tunda? (vt 2. korintlastele 7:10; jumalik kurbus on mõistmine, et meie teod on Taevast Isa kurvastanud). Miks on tähtis pattude märkamise ja nende pärast kurvastamisega mitte viivitada?

Limhi selgitas oma rahvale, kui tõsised nende patud olid ja julgustas neid teatud asju tegema. Märgi salmis Moosia 7:33 ära, mida Limhi neid tegema julgustas.

Me õpime Limhi rahva kogemusest, et oma üleastumiste märkamine ja nende üle kurvastamine võivad panna meid pöörduma vabastuse leidmiseks Issanda poole.

Kujutle, et su sõber või pereliige tunneb oma pattude pärast suurt kurbust ja soovib siiralt meelt parandada ja Issanda poole pöörduda, kuid ei tea, kuidas seda teha.Uuri salmi Moosia 7:33 ja vaata üle fraasid, mis õpetavad, kuidas tõeliselt Issanda poole pöörduda.

2. Kirjuta oma pühakirjapäevikusse sellele sõbrale või pereliikmele kiri, milles sa õpetad teda, kuidas Issanda poole pöörduda. Jaga kolme fraasi, mis sa salmidest Moosia 7:33 leidsid, ja selgita iga fraasi tähendust, kas 1) oma sõnadega või 2) tuues elulise näite kellegi tegudest või suhtumisest, kes seda fraasi rakendada püüavad.

Mõtiskle, kas sul on mõni patt, millest sa pole meelt parandanud, mis võib tuua sulle ja su lähedastele kurbust ja kahetsust. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist andis meeleparanduse alustamisega seoses järgmist nõu: „Uurige ja mõtisklege, et teha kindlaks, kui tõsiseks peab Issand teie üleastumist. Sellega kaasneb tervendav kurvastus ja kahetsemine. Sellega kaasneb ka siiras soov muutuse järele ja tahe alluda igale andestuseks vajalikule nõudele (Finding Forgiveness. – Ensign, mai 1995, lk 76).

Moosia 8:5–21

Ammon saab teada 24 jeredlaste plaadist ja räägib Limhile nägijast, kes neid tõlkida oskab

Tuleta meelde õppetunni alguses oleva kaardi 4. rännakut, mille käigus leidsid Sarahemlat otsivad inimesed hoopis hävinud rahva säilmed. Nad leidsid ka 24 kuldplaati, mis nad Limhile viisid (vt Moosia 8:5–9).Limhi küsis Ammonilt, kas ta teab kedagi, kes oskaks neid plaate tõlkida (vt Moosia 8:12). Ammon selgitas, et mõnedele inimestele annab väe tõlkida Jumal. Loe läbi Moosia 8:13 ja märgi ära, kuidas Ammon sellise anni saanud inimesi nimetas.

Ammon selgitas, et Moosia, kes oli Sarahemlas nefilaste kuningas, on nägija. Uuri salme Moosia 8:16–18 ja märgi ära võimed, mis nägijale peale tõlkimisväe veel antakse.

Need salmid õpetavad, et Issand saadab inimkonda aitama prohvetid, nägijad ja ilmutajad. Tänapäeval on Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi iga liige prohvet, nägija ja ilmutaja.

Vanem Neil L. Anderson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud: „Neile viieteistkümnele mehele, keda me prohvetite, nägijate ja ilmutajatena toetame, on antud jumalik vägi näha seda, mida teised mõnikord ei näe” (Beware of the Evil behind the Smiling Eyes. – Ensign või Liahona, mai 2005, lk 47).

3. Vasta oma pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele:

   1. Miks on sinu arvates mõistlik kuulata neid, kes näevad asju, mida sina ei näe?

   2. Millist kasu oled saanud tänapäeva prohveteid, nägijaid ja ilmutajaid kuulates?

   3. Millised on mõned viisid, kuidas sa saad tänapäeva prohvetitelt, nägijatelt ja ilmutajatelt õppida?

4. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

   Olen uurinud Moosia 7.–8. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: