25. ÕPPENÄDAL: 1. päev

3. Nefi 11:18–12:48

Sissejuhatus

Pärast seda, kui Küllusliku maa templi juures olnud inimesed olid isiklikult katsunud haavajälgi Jeesuse Kristuse küljel, kätel ja jalgadel, andis Päästja Nefile ja teistele väe ristida. Päästja hoiatas inimesi, et nad väldiksid tülitsemist, ja lubas, et need, kes elavad evangeeliumi järgi, pärivad Jumala kuningriigi. Samuti õpetas Ta neile, kuidas saada Tema evangeeliumi õnnistusi, ja käskis neil mõjutada teisi head tegema. Päästja kuulutas, et Ta oli täitnud Moosese seaduse, ja andis rahvale kõrgema seaduse, et valmistada neid ette saama Tema- ja meie Taevase Isa sarnaseks.

3. Nefi 11:18–30

Jeesus Kristus annab Nefile ja teistele väe ristida ning mõistab hukka tülitsemise

Kas mäletad, mida tundsid oma ristimiseks valmistudes, või kas oled näinud, kuidas sõber või pereliige ristimiseks valmistub? Paljudel inimestel tekivad näiteks küsimused „Kes saab mind ristida?” ja „Kuidas ristimistalitus läbi viiakse?”. Mõtle, kuidas sina neile küsimustele vastaksid.

Uurides salme 3. Nefi 11:1–17, õppisid Jeesuse Kristuse ilmumisest „Nefi rahvale[, kes] kogunes templi ümber, mis oli Küllusliku maal” (3Ne 11:1). Need inimesed tundsid Tema haavajälgi ja said isikliku tunnistuse Tema ülestõusmisest ja jumalikkusest. Kohe pärast seda kogemust õpetas Päästja neile ristimisest, muuhulgas ka seda, kes saab ristida ja kuidas ristimisi läbi viia.

Loe läbi salmid 3. Nefi 11:18–22, 24–25 ja vasta kirjalikult küsimusele „Kes saab mind ristida?”.

Nagu on kirjas 3. Nefi 11. peatükis, õpime sellest, mida Päästja tegi ja ütles, järgmist: ristimise peab viima läbi isik, kellel on selleks vastav volitus. Tänapäeva ilmutused selgitavad, et ristimist võib läbi viia ainult see isik, kellel on Aaroni preesterluses preestri amet (vt ÕL 20:46) või kellel on Melkisedeki preesterlus (vt ÕL 20:38–39; 107:10–11). Lisaks sellele peab ta tegutsema preesterluse juhi juhtimisel, kellel on selle talituse volitamiseks preesterluse võtmed (nagu piiskop, koguduse juhataja, misjoni juhataja või üldjuht).

Loe läbi salmid 3. Nefi 11:23–27 ja vasta kirjalikult küsimusele „Kuidas ristimistalitus läbi viiakse?”.

1. Pane pühakirjapäevikusse kirja, miks sinu arvates ristimine tuleb viia läbi Issanda seatud korra kohaselt. Mis juhtub, kui ristimistalituse sõnad segi lähevad või kui ristitav ei ole üleni vee alla kastetud?

2. Vasta pühakirjapäevikus ühele või mitmele küsimusele:

   1. Mida sa mäletad ristimistalitusest ja sellest, miks sa ristitud said? Kes sind ristis? Kui vana sa olid? Mida sa ristitud saades tundsid? Mida tähendab sinu jaoks, et sind ristis inimene, kellel on õige volitus ja kes tegi seda Issanda korra kohaselt?

   2. Kas oled näinud hiljuti kellegi ristimist? Mida sa tundsid?

   3. Kui sul on Aaroni preesterluses preestri kutse, siis millised on sinu tunded teades, et sul on volitus ristida? Kui sul on olnud võimalus kedagi ristida, siis mida sa selle kogemuse ajal tundsid ja õppisid?

Issand andis salmide 3. Nefi 11:28–30 kohaselt nõu, et inimesed ei vaidleks üksteisega ristimise ja teiste õpetuste üle. Ta rääkis, et tüli tuleb kuradist ja seda tuleks vältida.

3. Nefi 11:31–41

Jeesus Kristus kuulutab oma õpetust

Mõtle millelegi, mida sa täna tegid (mõni tegu), millel oli positiivne tagajärg. Kirjuta see tegu ja selle tagajärg skeemil õigesse kohta. Seejärel mõtle millelegi, mida sa täna tegid, millel oli negatiivne tagajärg.

Teo ja tagajärje suhet kutsutakse mõnikord lõikuse seaduseks. Tänapäeva ilmutuses kirjeldatakse seda järgmiselt: „mida iganes te külvate, seda te ka lõikate; seepärast, kui te külvate head, lõikate te tasuks samuti head” (ÕL 6:33).

Loe läbi 3. Nefi 11:31 ja pane tähele, mida ütles Jeesus Kristus, et Ta rahvale kuulutab.

3. Nagu on kirjas salmides 3. Nefi 11:32–39, kuulutas Jeesus Kristus õpetust „mille Isa on [Talle] andnud” (3Ne 11:32). Joonista pühakirjapäevikusse järgnev tabel. Loe läbi viidatud pühakirjakohad ning leia teod ja tagajärjed, mille kohta Jeesus Kristus õpetas, et need on Tema õpetusega seotud. Pane need tabelisse kirja.

   	Teod	Tagajärjed
   3. Nefi 11:32–34
   3. Nefi 11:35–36
   3. Nefi 11:37–38
   3. Nefi 11:39–40

Millised on sinu tabeli kohaselt tähtsamad teod, mida Jeesuse Kristuse õpetatu järgi kõik Taevase Isa lapsed peavad tegema, et taevasesse kuningriiki siseneda?

Sa oled ehk pannud tähele, et salmis 3. Nefi 11:32 seisab, et Püha Vaim tunnistab Taevasest Isast ja Jeesusest Kristusest. Mõtle, millal Püha Vaim tunnistas sulle viimati Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse olemasolust ja armastusest.

3. Nefi 12:1–16

Jeesus Kristus õpetab rahvahulgale õnnistustest, mida me Tema evangeeliumi järgi elades saame.

Eralda tõesed väited valedest, tõmba õigele vastusele ring ümber:

• Taevane Isa tahab, et me oleksime täiuslikud.

• Selleks, et selestilisse kuningriiki siseneda, peame olema selles elus täiuslikud.

• Me võime saada täiuslikuks.

Vastuste kontrollimiseks loe kõigepealt läbi salm 3. Nefi 12:48. (See on kuldsalm. Soovi korral võiksid sa selle ära märkida, nii et sa selle edaspidi üles leiaksid.)

Kuidas on võimalik olla täiuslik? Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist ütles täiuslikuks olemise käsu kohta: „Me ei peaks olema kohkunud, kui meie tõsised püüded saada praegu täiuslikuks tunduvad nii vaevaliste ja lõpututena. Täiuslikkus seisab alles ees. Täiuslikkus saab täiel määral tulla alles pärast ülestõusmist ja ainult Issanda kaudu. See ootab ees kõiki, kes Teda armastavad ja peavad kinni Tema käskudest.” (Perfection Pending. – Ensign, nov 1995, lk 88)

Mõtiskle küsimuse üle: mida tähendab sinu arvates, et täiuslikkus võib tulla „ainult Issanda kaudu”?

Vaata uuesti üle eespool olnud väited ja muuda oma vastuseid salmis 3. Nefi 12:48 ja vanem Nelsoni sõnadest õpitu kohaselt.

Jeesuse Kristuse õpetustele salmides 3. Nefi 12–14 viidatakse mõnikord kui „jutlusele templi juures”, sest need sarnanevad Päästja tuntud mäejutlusele ning sageli suurendavad meie arusaamist sellest (vt Mt 5–7). President Harold B. Lee on õpetanud: „Mäejutluses andis Õpetaja meile midagi ilmutusetaolist oma iseloomust, mis oli täiuslik või mille kohta oleks võinud öelda „elulugu, mille iga silbi on Ta oma tegudega kirja pannud”, ja nii tehes on Ta andnud meile plaani meie eluks.” (Decisions for Successful Living, 1973, lk 56) Kui uurid 3. Nefi peatükke 12–14, pane tähele, kuidas Päästja soovib, et me püüaksime täiuslikuks saada.

Nagu mäejutlust, nii alustas Päästja ka nefilastele peetud jutlust mitme õpetusega – kuulutades nende õnnistatud ja rõõmsast olukorrast, kes on ustavad (vt 3Ne 12:1–12). Pane neid lugedes tähele, milliseid omadusi õhutas Päästja meid endas arendama ja milliseid õnnistusi Ta meile selle eest lubas. Soovi korral võiksid lugedes need omadused ja lubadused ära märkida. Kasu võib olla teadmisest, et vaimult vaene (3Ne 12:3) tähendab olla alandlik ja Issandast sõltuv, leinama (3Ne 12:4) viitab kurbusele meie pattude pärast, mis viib meeleparandusele, ja tasane (3Ne 12:5) võib tähendada alandlik ja õrn, alluv Jumala tahtele või kannatlikult trauma üleelamist, ilma et kibestuksime.

4. Vali äsjaloetust välja üks omadus, mida soovid endas arendada. Pane pühakirjapäevikusse kirja, milliseid õnnistusi sa seda omadust arendades saad või tahaksid saada.

Salmides 3. Nefi 12:1–12 leiduvatest paljudest tõdedest, õpime, et elades Jeesuse Kristuse õpetuste kohaselt, saavad meile osaks õnnistused ja oleme valmis sisenema taevariiki. Seda tehes oleme maailmale eeskujuks või valguseks (vt 3Ne 12:14–16).

3. Nefi 12:17–48

Jeesus Kristus õpetab rahvahulgale kõrgemat seadust, mis aitab neil saada Tema ja Taevase Isa sarnaseks

Jeesus Kristus õpetas nefilastele, kuidas tulla Tema juurde meelt parandades ja Tema käskudele kuuletudes (vt 3Ne 12:19–20). 3. Nefi 12. peatüki ülejäänud osas viitas Ta Moosese seaduse osadele ja õpetas seejärel kõrgemat seadust. Ta tutvustas Moosese seaduse osi fraasidega „vana aja inimesed on öelnud” või „on kirjutatud”. Seejärel tutvustas Ta uut ja kõrgemat seadust, mille järgi Ta tahab, et me tänapäeval elaksime, fraasiga „kuid mina ütlen teile ‥”.

5. Loe läbi järgmised pühakirjakohad ja pane pühakirjapäevikusse kirja, milline käitumine viib Päästja sõnul täiuslikkuseni.

   1. 3. Nefi 12:21–22. Abi on teadmisest, et sõna raka on halvustav sõna, mis väljendab põlgust, avalikku vastumeelsust või vihkamist.

   2. 3. Nefi 12:23–24. Loe joonealust märkust 24a, et saada teada, mida tähendab kellelegi andestada.

   3. 3. Nefi 12:25. Abiks võib olla, kui mõistad, et „leppige kiiresti oma vastasega” viitab teistega tekkinud arusaamatuste kiirele lahendamisele, et mitte jätta neid vinduma ja suuremateks probleemideks kasvama. Vanem David E. Sorensen õpetas Seitsmekümnena teenides: „See põhimõte kehtib eriti meie perede kohta.” (Forgiveness Will Change Bitterness to Love. – Ensign või Liahona, mai 2003, lk 11)

   4. 3. Nefi 12:27–30. Abi võib olla teadmisest, et himustama viitab kohatule, pahelisele ja isekale soovile.

   5. 3. Nefi 12:38–42.

   6. 3. Nefi 12:43–45.

Üheks põhimõtteks, mida saame nendest salmidest 3. Nefi 12. peatükis õppida, on: kui me tuleme Kristuse juurde ja peame kinni Tema käskudest, võime saada rohkem Tema ja meie Taevase Isa sarnaseks, kes on täiuslikud.

Kuigi me selles elus täiuslikuks ei saa, selgitas president James E. Faust Esimesest Presidentkonnast, et peame praegu püüdma täiuslikkuse poole areneda, selleks et teises elus sihile jõuda: „Täiuslikkus on igavene eesmärk. Kuigi me ei saa surelikkuses olla täiuslikud, on selle poole püüdlemine käsk, millest me saame lepituse kaudu kinni pidada” (This Is Our Day. – Ensign, mai 1999, lk 19).

Kuldsalm – 3. Nefi 12:48

6. Proovi õppida täiuslikult pähe salm 3. Nefi 12:48. Kui arvad, et salm on peas, kirjuta see pühakirjapäevikusse.

Pea meeles, Issand ei oota, et saaksime sureliku elu jooksul kõikides asjades täiuslikuks, kuid kui püüame usinalt Teda järgida ja lepituse õnnistusest osa saada, võime lõpuks täiuslikuks saada.

7. Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

   Olen uurinud salme 3. Nefi 11:18–12:48 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

   Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: