Alma 50–52; 54–55

Sissejuhatus

Ülemjuhataja Moroni aitas jätkuvalt oma rahval end linnade kindlustamisega kaitsta. Nefilasi saatis laamanlaste vastu edu seni, kuni vastuhakk ja pahelisus neid nõrgestama hakkasid. Hoolimata Moroni püüetest oma rahvast ühendada ja kaitsta, jäid nefilased omavaheliste lahkhelide tõttu paljudest linnadest ilma. Viimaks vallutasid Moroni, Teankum ja Lehhi tagasi Muleki linna ja said võitu ühest laamanlaste suurimast sõjaväest. Laamanlaste paheline juht Ammaron püüdis läbi rääkida vangide vahetamise asjus, kuid Moroni vabastas nefilastest vangid ilma verd valamata. Moroni jäi kindlaks ega läinud Ammaroni ega tema järgijatega kompromissile.

Alma 50–51

Nefilasi tugevdatakse ja õnnistatakse, kui nad kuuletuvad Issandale ja on omavahel ühtsed

Tuleta meelde aega oma elus, mil püüdsid saada jagu mingist proovilepanekust, näiteks kiusatusest, tervise või kooliga seotud probleemist või suhteprobleemist sõprade või pereliikmetega. Kas soovisid sel ajal suuremat vaimset jõudu?

President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast on öelnud: „Kui [patu] väed meie ümber muutuvad üha jõulisemaks, pole kord piisav olnud vaimne jõud enam küllaldane. Ja kui me kord pidasime võimalikuks teatud vaimset tugevust, siis nüüd on meil võimalik veel tugevamaks saada. Vajadus vaimse jõu järele ja võimalused selle saamiseks suurenevad kiirusega, mida me riskantselt alahindame.” (Always. – Ensign, okt 1999, lk 9)

Ettevalmistused, mida nefilased lahinguks tegid, võivad aidata meil õppida järgmist: kui me end vaimselt ette valmistame, võime eluraskustest võitu saada.

Vaata üle salmid Alma 50:1–6. Mida nefilased tegid, et oma linna ümber kaitserajatisi ehitada? Loe läbi Alma 50:7. Mida nefilased veel tegid, et lahinguks valmistuda?

Nefilased ehitasid kaitserajatisi, mis neid raskel ajal tugevdasid. Meie võime järgida nende eeskuju ja end praegu vaimselt tugevdada, et meil raskel ajal piisavalt jõudu oleks. Vaimset jõudu suurendatakse kõige tõhusamalt järjepidevate igapäevaste püüdlustega. Me muutume vaimselt tugevamaks regulaarselt pühakirju uurides, palvetades, Kiriku koosolekutel käies, kutsetes teenides, Jumalat tänades, teisi teenides ja oma Kiriku juhte kuulates ja nende nõu järgides.

Lõpeta pühakirjapäevikus järgmised laused:
1. Ma võin oma vaimujõudu suurendada, kui ma (loetle asju, mida sa võid teha).
2. Ma hakkan järjepidevamalt iga päev (vali eelmise lause nimekirjast üks tegevus) , et vaimselt tugevamaks muutuda.

Loe läbi Alma 50:19–23 ja pane tähele, kuidas Issand õnnistas nefilasi, kes Talle nende aja raskustest hoolimata ustavad olid. Sa võid kirjutada nende salmide kõrvale selle põhimõtte: Jumalale ustav olles õnnistatakse meid ka eluraskustes. Loe salme Alma 50:21, et saada teada, miks nefilased Mormoni sõnul õnnistustest ilma jäid.

Sel ajal kui ülemjuhataja Moroni nefilasi laamanlaste vastu lahingusse juhtis, sai nefilaste ülemkohtunikuks Pahoran. Ta oli õigemeelne mees ja püüdis maal rahu kehtestada. Kuid osa nefilasi soovis, et Nefi rahva seadusi muudetaks, nii et kohtunike süsteemi asemel valitseks kuningas. Ent kuningamehed ei võtnud rahva häält arvesse ning keeldusid koos teiste nefilastega võitlemast, kui laamanlased nende vastu lahingusse tulid. Moronil tuli oma väed kuningameeste vastu suunata, et neid nefilastega ühinema sundida. See muutis neid lahingutes laamanlastega oluliselt nõrgemaks (vt Alma 51:1–21).

Loe läbi Alma 51:22–27 ja leia üles tõendid, mis näitavad, et laamanlased suutsid nefilasi võita just kuningameestega tekkinud lahkhelide tõttu. Mõtle järgmise põhimõtte üle: lahknemine ja tüli hävitavad meie rahu.

Loe läbi Alma 50:39–40 ja Alma 51:22 ja pane tähele, kui usinalt Pahoran ja ülemjuhataja Moroni oma rahva seas rahu kehtestada püüdsid. Tuleta meelde aega, mil sina oled oma elus lahkhelisid näinud – kas siis sõprade, pereliikmete, koolikaaslaste või teiste inimeste seas. Mõtle, kuidas iseloomustaksid inimest, kes püüab rahu kehtestada. Pane oma pühakirjapäevikusse kirja, millised võiksid olla rahutegija iseloomuomadused.

Alma 52

Moroni ja Teankum töötavad koos, et laamanlastest võitu saada

Alma 51:33–34 on kirjas, et üks vägev nefilaste väejuht Teankum tappis Amalikia. Pärast Amalikia surma võttis tema vend Ammaron laamanlaste sõjaväe juhatamise üle. Moroni andis Teankumile käsu jätkata Küllusliku maa põhjapoolse osa kindlustamist ja kaitsmist ning kui võimalik, siis võtta tagasi nefilaste linnu, mida laamanlased vallutanud olid (vt Al 52:1–10). Loe läbi Alma 52:15–17 ja pane tähele, miks otsustas Teankum Muleki linna mitte rünnata.

Teankum teadis, et kindlustes on vaenlast raske võita. Sellest loost võime õppida, et kui hoidume vastase tugipunktidest, suudame kiusatusi paremini vältida ja nendele vastu panna.

Milliseid kohti võib pidada vaenlase tugipunktideks? (Need on kohad või olukorrad, kuhu minnes võidakse sind patustama meelitada – näiteks pidu, kus tarbitakse alkoholi või vaadatakse ebasündsat filmi.) Pane oma pühakirjapäevikusse kirja veel mõned seda sorti kohad. Kirjuta ka, miks sa arvad, et peaksid selliseid kohti vältima.

See oli nefilaste jaoks raske aeg, kuna laamanlased olid ajal, kui nefilased kuningameestega võitlesid, palju nefilaste linnu vallutanud. Laamanlased kasutasid neid linnu kindlustena, seega oli nefilastel raske neid tagasi võtta. Moroni mõtles välja plaani, kuidas laamanlased Muleki linnast välja meelitada, nii et nefilased võiksid oma linna tagasi saada. Loe läbi Alma 52:21–26, et saada teada, mida Moroni ja Teankum tegid.

Pane pühakirjapäevikusse kirja, mida Moroni ja Teankum tegid, et Muleki linna vallutada (vt Alma 52:21–26). Kirjuta ka seda, mida sa arvad Moronist kui nefilaste sõjaväe ülemjuhatajast? Mille poolest oli ta selles rollis hea?

Alma 54–55

Moroni keeldub Ammaroniga vange vahetamast ja võtab tagasi Giidi linna

Kogu laamanlaste ja nefilaste vahelise sõja vältel olid mõlemad pooled palju sõjavange võtnud. Laamanlaste juht Ammaron saatis Moronile kirja, milles tegi ettepaneku omavahel vange vahetada. See ettepanek rõõmustas Moronit, kuna see tähendas, et kinnivõetud nefilased saavad vabaks ja tema sõjavägi ei pea enam laamanlastest vange toitma. (Vt Alma 54:1–2.)

Kuid Moroniga kirju vahetades nõudis Ammaron, et nefilased alla annaksid ja laamanlastel endi üle valitseda laseksid. Ta väitis, et nefilased on mõrvarid ning et laamanlastel on õigus nende vastu võidelda. Veel teatas ta, et mingit Jumalat pole olemas. (Vt Al 54:16–24.)

Kui Moroni selle kirja sai, teadis ta, et Ammaron valetab. Ammaron teadis, et laamanlastel pole mingit õigust nefilastega võidelda. Moroni teatas, et ei vaheta vange ega anna nii laamanlastele jõudu juurde. Ta tahtis leida viisi, kuidas nefilastest vangid ilma vahetuskaubata ära päästa. (Vt Al 55:1–2.)

Loe salme Alma 55:3–24, et saada teada, mida Moroni nefilastest vangide päästmiseks tegi.

Kui Moroni keeldus Ammaroni nõudmistele järele andmast ja leidis mooduse, kuidas nefilastest vangid ära päästa, hoidis ta ära olukorra, kus laamanlastel oleks nefilaste ees eelis tekkinud. Nüüd olid hoopis nefilased eelisseisus. Me võime Moroni eeskujust õppida järgmist: Kui usaldame Issandat ja kuuletume Talle täpselt, siis toetab Ta meid raskustes.

Pühakirjakoht Alma 55:3–24 räägib ühe väga põneva päästmisloo. Mõtle mõnele pereliikmele või sõbrale, kellele võiks see lugu meeldida, ja leia aega, et talle seda jutustada. Sa võid sellele inimesele jagada ka eelmises lõigus paksus kirjas välja toodud põhimõtet ja selgitada, mil moel Moroni selle põhimõtte paikapidavust kinnitab.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud Alma 50.–52.; 54.–55. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: