Eteri 13–15

Sissejuhatus

Prohvet Eter kuulutas prohvetlikult Uuest Jeruusalemmast. Lisaks hoiatas ta jeredlaste kuningat Koriantumri, et tema rahvas hävitatakse pahelisuse tõttu, ning manitses Koriantumri ja tema kodakondseid meelt parandama. Kui Koriantumr ja rahvas keeldusid meelt parandamast, suurenesid sõjad ja pahelisus aastate vältel aegamisi, kuni kogu jeredlaste rahvas hävines. Üksnes Eter ja Koriantumr jäid ellu ning nägid Eteri prohvetliku kuulutuse täitumist.

Eteri 13:1–12

Moroni paneb kirja Eteri prohvetlikud kuulutused Uue Jeruusalemma ja endisaegse Jeruusalemma kohta

Meenuta, millistel linnadel on nüüdisajal veel teinegi nimi, mis osutab mõnele selle linna tähendusrikkale iseärasusele. Näiteks tuntakse Prantsusmaa pealinna Pariisi ka tulede linnana. Vaata alustuseks, kas oskad leida alltoodud linnadele õige hüüdnime (vastused leiad õppetunni lõpust).

Egiptuse pealinn Kairo	Tuuline linn
Filipiinide pealinn Manila	Tuhande minareti linn
Chicago linn Ameerika Ühendriikides	Igavene Linn
Mehhiko pealinn México	Idamaade pärl
Itaalia pealinn Rooma	Paleede linn

Tänane õppetund pöörab tähelepanu kahele viimsel ajal märkimisväärsele linnale: 1) Jeruusalemm ja 2) Uus Jeruusalemm. Viimsel ajal saavad need kaks linna tuntuks oma õigemeelsuse poolest. Eter õpetas jeredlastele, et maa, mille peal nad elasid, on tulevase linna asukoht, mis saab endale nimeks Uus Jeruusalemm.

Loe salme Eteri 13:2–8. Issand ilmutas prohvet Joseph Smithile, et salmis Eteri 13:6 mainitud Uus Jeruusalemm ehitatakse Ameerika Ühendriikidesse Missouri osariiki Jacksoni maakonda (vt ÕL 57:1–4; 84:1–4). Mida ütles Eter nende linnade kohta salmides Eteri 13:3 ja 5? Mõtiskle, mis tunne oleks elada sellises linnas. Uuri salme Eteri 13:10–11, et teada saada, millise kogemuse osaliseks peab inimene saama, et ta saaks elada Uue Jeruusalemma ja endisaegse Jeruusalemma (millest saab püha linn, kui see Issandale taas üles ehitatakse; vt Et 13:5) pühades linnades.

Uue Jeruusalemma teine nimi on Siion (vt Ms 7:62; UA 1:10). Kuigi me ei pruugi elada Jeruuselemmas ega Uues Jeruusalemmas, võib Siioni jaluleseadmine olla kõigi Kiriku liikmete taotlus. Me võime valmistuda pühadeks paikadeks, sealhulgas Jumala selestiliseks kuningriigiks, kui saame puhtaks Jeesuse Kristuse lepituse läbi.

Eteri 13:13–15:34

Jeredlased keelduvad Eterit kuulamast ning nende pahelisus ja sõjad jätkuvad, kuni nad hävitatakse

Loe salme Eteri 13:13–19 ja otsi, milline olukord valitses jeredlaste ühiskonnas Eteri päevil. Uuri salme Eteri 13:20–22, et leida Eteri sõnum Koriantumrile ning kuidas Koriantumr ja tema rahvas sellele vastasid.

Vasta pühakirjapäevikus järgnevatele küsimustele:
1. Kuidas oled sa näinud inimesi nüüdisajal südant kõvaks tegemas ja Issanda teenijaid hülgamas?
2. Mida sa teed, et hoida end usus tugevana ja võtta kuulda prohvetite sõnu?

Salmides Eteri 13:23–14:20 kirjapandu järgi pidas Koriantumr lahinguid mõne mehega, teiste seas Saredi, Gileadi ja Liibiga, kes püüdsid temalt kuningriiki võtta. Lõpuks oli sõtta kistud kogu jeredlaste rahvas. Koriantumri viimane vaenlane oli mees, kelle nimi oli Siis. Jeredlaste seas aset leidnud ulatuslikust hävingust räägitakse üksikasjalikult salmides Eteri 14:21–25 ja Eteri 15:1–2.

Loe salme Eteri 15:3–6, et teada saada, mida Koriantumr püüdis teha järelejäänud rahva päästmiseks. Mõtle selle üle, miks Siis Koriantumri ettepaneku tagasi lükkas ja miks keeldus rahvas kummaski sõjaväes alla andmast (vt ka Eteri 14:24).

Loe salme Eteri 15:12–17 ja otsi üksikasju, mis jeredlaste olukorda puudutavad. Mis on nende olukorras sinu arvates eriti traagiline või muret tekitav? Pea meeles, et Eter oli hoiatanud aastaid inimesi, et nad meelt parandaksid (vt Eteri 12:2–3; 13:20). Loe salme Eteri 15:18–19 ja leia tagajärjed, mis järgnevad, kui Issanda hoiatust meelt parandada kuulda ei võeta. Lõpeta loetu põhjal järgnev lause: kui me hülgame Issanda manitsuse meelt parandada, siis .

Võibolla kirjutasid sa ülal selleks ettenähtud kohta midagi järgnevataolist: kui me hülgame Issanda manitsuse meelt parandada, siis Tema Vaim lahkub ja Saatan saab meie südame üle võimust.

Selgita salmi Eteri 15:19 ja sellest õpitud põhimõtte abil, miks üks või enam järgnevatest õigustustest, mille keegi nüüdisajal meeleparandusest keeldumiseks tuua võib, on valed:
1. Tean, et filmid, mida vaatan, pole kooskõlas Kiriku käitumisnormidega, aga need ei näi mind mõjutavat.
2. Sõpradega alkoholi joomine pole üldse nii paha. Me lihtsalt lõbutseme.
3. Vaatan vaid pisut pornograafiat. See ei tähenda ju, et ma lähen ja olen kõlblusetu. Pealegi võin ma sellest igal ajal loobuda.
4. Ma ei pea praegu meelt parandama. Ma võin oodata, kuni lähen misjonile või hakkan templis abielluma.

Salmides Eteri 15:20–32 räägitakse sellest, kuidas kaks jeredlaste sõjaväge võitlesid teineteisega, kuni järele olid jäänud ainult nende juhid Koriantumr ja Siis. Seejärel tappis Koriantumr Siisi.

Jereldaste ajalugu on elav näide sellest, mis juhtub ühe rahvaga, kes ei võta kollektiivselt kuulda Jumala korduvaid jõupingutusi neid meeleparandusele veenda. Kuigi meid ei pruugi ähvardada kohene füüsiline häving, kui me meelt parandamast keeldume, tunneme me süüd, kui Issanda hoiatusi meelt parandada kuulda ei võta.

Mõtiskle Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Neil L. Anderseni sõnade üle: „Ma tunnistan, et Päästja suudab ja on valmis meile meie patud andeks andma. Pole pattu, mida ei saaks andestada, välja arvatud nende väheste omad, kes pärast täiuse tundmist hukatuse valivad. Meile kõigile on antud imetlusväärne õigus pöörata selg pattudele ja tulla Kristuse juurde. Jumalik andestus on üks magusamaid evangeeliumi vilju, mis viib südamest süü ja valu, asendades need rõõmu ja meelerahuga” (Neil L. Andersen. Parandage meelt, et ma võiksin teid terveks teha. – 2009. a sügisene üldkonverents).

Mõtiskle, kas sa teed midagi sellist, mis ei lase sul tunda oma elus Püha Vaimu mõju. Mõtiskle, kuidas saaksid kasutada oma elus Jeesuse Kristuse lepitust vajalike muudatuste tegemiseks, mis aitavad sul tunda Vaimu ja vältida Saatana väge.

Me õpime Eteri 13.–15. peatükist, et viha ja kättemaks panevad meid tegema valikuid, mis teevad haiget meile endile ja teistele. Loe või loe uuesti läbi järgnevad salmid ning märgi ära sõnad või fraasid, mis seda tõde õpetavad: Eteri 13:27; 14:24; 15:6, 22 ja 28.

Mõtiskle, milline mõju võib olla kontrollimatul vihal perele või muudele suhetele. Mõtle mõnele olukorrale oma elus, kus sul võiks olla vaja viha- või kättemaksutunded hüljata.

Lugedes Seitsmekümne emeriitliikme vanem David E. Sorenseni sõnu, otsi, kuidas saada jagu vihatunnetest või kättemaksuihast: „Kui keegi on haiget teinud meile või meie lähedastele, võib valu olla väljakannatamatu. Võib tunduda, et valu või ülekohus on maailmas kõige tähtsam asi ja et meil pole muud valikut, kui otsida kättemaksu. Kuid Kristus, Rahuvürst, õpetab midagi paremat. Võib olla väga raske andestada kellelegi kahju, mida nad on teinud, kuid kui me seda teeme, loome endale parema tuleviku. Kellegi pahategu ei kontrolli enam meid. Kui me teistele andestame, annab see meile vabaduse valida, kuidas oma elu elame. Andestamine tähendab, et minevikumured ei dikteeri enam meie saatust ja me võime, Jumala armastus südames, tulevikule keskenduda” (Forgiveness Will Change Bitterness to Love. – Ensign, või Liahona, mai 2003, lk 12).

Vasta pühakirjapäevikus järgnevale küsimusele: millal olen mina ise või on mõni minu tuttav kogenud andestamise järel tervenemist ja vabadust?

Sa võid saada jagu igasugustest viha- ja kättemaksutunnetest, kui pöördud Jeesuse Kristuse poole ning tunned Tema lepituse kaudu andestuse väge ja tröösti. Pea meeles Issandalt palves sellistes olukordades vajalikku abi paluda.

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud Eteri 13.–15. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: