Moroni 7:1–19

Sissejuhatus

Moroni pani kirja jutluse, mille tema isa, Mormon, oli esitanud oma armsatele vendadele mitu aastat tagasi (vt Mn 7:2). See õppetund hõlmab esimest osa Mormoni jutlusest, mis on kirjas Moroni 7. peatükis. Käsitlemisele tulevad tema õpetused tõsise kavatsusega tehtud õigemeelsete tegude kohta ja tema selgitus, kuidas eristada head halvast. Ülejäänud osa Mormoni jutlusest, mis on ära toodud Moroni 7. peatükis, uurid sa järgmises õppetunnis.

Moroni 7:1–10

Mormon õpetab Jeesuse Kristuse järgijatele tegudest ja kavatsusest

Kas sa oled kunagi avastanud, et mõni asi polnud seest nii hea, kui väljast paistis? Üks näide sellest võib olla puuvili, näiteks õun, mis oli liiga hapu või üleküpsenud. Too veel kaks-kolm näidet, mis sulle meenuvad:

Mõtiskle, kuidas neid näiteid asjadest, mis head välja näevad, kuid tegelikult seda pole, võiks kõrvutada inimese välimuse ja sisemiste motiividega. Moroni pani kirja oma isa, Mormoni sõnad meie südame seisundi kohta, kui meie teod on õigemeelsed. Loe salme Moroni 7:2–3, et saada teada, kellele Mormon kõneles.

Mormon ütles oma vendade kohta, kellele ta kõneles, „Kristuse rahuarmastavad järgijad” (Mn 7:3). Uuri salme Moroni 7:4–5, et teada saada, kuidas Mormon teadis, et need nefilased olid tõepoolest Päästja jüngrid.

Kas keegi saab sinu arvates üksnes teeselda, et ta on õigemeelne? Miks või miks mitte?

Mormon käsitles seda teemat salmis Moroni 7:6. Soovi korral võiksid seda salmi uurides märkida ära fraasi „tõsise kavatsusega”. Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme vanem Dallin H. Oaksi selgitus võib aidata sul mõista, mida tõsine kavatsus tähendab. Tõmba joon alla nendele osadele tema selgitusest, mis sulle silma jäävad.

„Me ei pea mitte üksnes tegema seda, mis on õige. Me peame tegutsema õigel põhjusel. Nüüdisajal öeldakse selle kohta õigetel motiividel. Pühakirjades väljendatakse sellist õiget meelestatust sageli sõnadega kogu südamest või tõsise kavatsusega.

Pühakirjadest saab selgeks, et Jumal mõistab meie motiive ja mõistab nende järgi meie tegude üle kohut” (Pure in Heart, 1988, lk 15).

Mormon kirjeldas, mis on selle tulemuseks, kui keegi püüab teha häid tegusid ilma tõelise kavatsuseta. Uuri salme Moroni 7:7–10 ja leia, mis juhtub, kui me käitume õigemeelselt ilma tõsise kavatsuseta. Me saame nendest salmidest teada, et selleks, et saada heade tegude eest õnnistusi, peame me tegema neid tõsise kavatsusega südames. Tõsise kavatsuse alla käib heade tegude tegemine armastusest Jumala ja teiste vastu.

Vasta pühakirjapäevikus järgnevale küsimusele: milliseid erinevusi oled märganud, kui oled teinud häid tegusid õige kavatsusega, vastandina millegi hea tegemisele omakasupüüdlikult?
Mõistmaks paremini põhimõtet, et selleks, et heade tegude eest õnnistatud saada, peame me tegema neid tegusid tõsise kavatsusega südames, mõtiskle järgneva stsenaariumi üle: sõber, kes on lugenud Mormoni Raamatut, palub sinult abi salmi Moroni 7:9 mõistmisel ja ütleb: „Ma loen, et kui keegi palvetab ilma tõsise kavatsuseta, siis „sellest pole talle mingit kasu, sest Jumal ei võta sellist vastu”. Mul on sageli tunne, et ma ei palveta tõsise kavatsusega. Kas ma siis ei peakski enam palvetama?” Kirjuta pühakirjapäevikusse, kuidas sa sellele küsimusele vastaksid, ja selgita, miks sa sellele just nii vastaksid.

President Brigham Young andis kasulikku nõu, kuidas tekib soov palvetada tõsise kavatsusega: „Pole tähtis, kas meil teiega on tahtmist palvetada. Kui saabub aeg palvetamiseks, palvetage! Kui meil pole selleks tahtmist, siis peaksime palvetama, kuni see tahtmine tekib” (Teachings of Presidents of the Church: Brigham Young, 1997, lk 45).

Mõtle, kuidas võiks president Youngi nõuanne käia lisaks palvele veel teistegi käskude kohta. Sageli võib õigesti tegemine aidata tekitada soovi jätkata selle käsu täitmist õigetel põhjustel.

Rakendamaks Mormoni õpetusi selle kohta, kui tähtis on teha häid tegusid tõsise kavatsusega, vali üks järgnevatest käskudest: paastumine, kümnise maksmine, teiste teenimine, pühakirjade uurimine, vanemate austamine, kõlbeline puhtus. (Kõlbelise puhtuse alla kuulub vooruslikkus interneti või sotsiaalmeedia kasutamisel ja kõigest sellest hoidumine, mis võib viia seksuaalse üleastumiseni.) Seejärel vasta pühakirjapäevikus järgnevatele küsimustele:
1. Kuidas on mind õnnistatud, kui olen püüdnud kuuletuda sellele käsule tõsise kavatsusega?
2. Millist nõu annaksid oma eakaaslastele selle kohta, kuidas kuuletuda sellele käsule tõsise kavatsusega?

Moroni 7:11–19

Mormon õpetab, kuidas otsustada hea ja halva vahel

Kuidas teada, et miski on halb, ilma seda tegelikult järele proovimata? Mormon andis nõu, et meid sellises olukorras aidata.

Loe salme Moroni 7:11–13 ja otsi, kuidas eristada head halvast. Soovi korral märgi ära fraasid, mis sulle silma jäävad. Võta kokku neist salmidest õpitu, lõpetades pühakirjapäevikus järgnevad avaldused:
1. See, mis on Jumalast, …
2. See, mis tuleb kuradilt, …

Mormon kinnitas, et Jumal kutsub ja meelitab meid tegema pidevalt head. Pane tähele, et salmi Moroni 7:12 järgi kutsub ja meelitab meid ka kurat. Mõtle, kuidas kurat kutsub ja meelitab sind patustama.

Vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist arutas, mis motiivil meelitab Saatan meid pidevalt halba tegema: „Saatan, Lutsifer või valede isa – nimetage teda kuidas tahes – on tõepoolest olemas. Ta on tõeline kurjuse kehastus. Tema motiivid on alati pahatahtlikud. ‥ Ta [on] igavesti vastu Jumala armastusele, Jeesuse Kristuse lepitusele ning rahu toomisele ja päästmistööle. Ta võitleb nende vastu alati ja kõikjal, kus tal see on võimalik. Ta teab, et saab lõpuks lüüa ja ta heidetakse välja, kuid on otsustanud nii paljusid, kui ta suudab, endaga kaasa tõmmata” (Meid on värvatud. – 2011. a sügisene üldkonverents).

Aitamaks sul olla valmis rakendama Mormoni õpetusi hea ja halva vahel otsustamise kohta, loetle pühakirjapäevikus mõned oma lemmikud telesaadete, laulude, ansamblite, internetilehekülgede, äppide, videomängude või oma asjade hulgast. (Soovi korral kohanda loetelu vastavalt oma huvidele.) Sa naased selle päevikusissekande juurde hiljem käesolevas õppetunnis.

Loe salme Moroni 7:15–17 ja otsi tõdesid, mis aitavad sul teada, kuidas otsustada, kas miski on Jumalast või kuradist.

Kristuse Vaimu kutsutakse ka Kristuse valguseks (vt Mn 7:18). Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packer tõi järgneva selgituse, mis saab aidata sul paremini mõista Kristuse valgust:

„Püha Vaim ja Kristuse valgus on teineteisest erinevad. Kuigi neid kirjeldatakse vahel pühakirjades samade sõnadega, on need kaks isesugused ja selgesti eristatavad. ‥

Mida rohkem me teame Kristuse valgusest, seda rohkem me mõistame elu ja seda sügavam on meie armastus kogu inimkonna vastu. ‥

Hoolimata sellest, kas seda sisemist valgust, seda teadmist heast ja halvast, kutsutakse Kristuse valguseks, moraalitundeks või südametunnistuseks, võib see juhatada meid oma tegusid ohjeldama – kui me seda just maha ei suru või vaikima ei sunni. ‥

Igas mehes, naises ja lapses kõikide rahvuste, uskude või rasside seast – igaühes, hoolimata nende elukohast, tõekspidamistest või tegevusest – on peidus hävimatu Kristuse valgus. Selles suhtes on kõik inimesed loodud võrdsetena. Kõikides peituv Kristuse valgus on tunnistuseks, et Jumal ei tee isikutel vahet” (Kristuse valgus. – Liahoona, apr 2005, lk 8–10).

Ristitud Kiriku liikmetel on lisaks sellele veel Püha Vaimu and, mis aitab neil head halvast eristada. Juhataja Packer õpetas: „Püha Vaim saab toimida Kristuse valguse kaudu” (Kristuse valgus, lk 10).

Uuri salme Moroni 7:18–19, et leida Mormoni nõuannet, kuidas meie sees olevale Kristuse valgusele reageerida. Soovi korral märgi neis salmides ära sõnad või fraasid, mis osutavad sellele, et kui me uurime usinalt, et järgida Kristuse valgust, oskame me eristada head halvast.

Vaata loetelu, mille 5. ülesandes pühakirjapäevikus koostasid. Mõtiskle hoolikalt loetelus kirjas olevate asjade üle ja „[uuri] usinalt Kristuse valguses” (Mn 7:19), et teha kindlaks, kas need asjad tulevad ikka Jumalalt. Abiks võib olla kaaluda järgnevaid küsimusi:

Kui hästi kutsuvad need asjad sind tegema head, uskuma Kristusesse, armastama Jumalat ja Teda teenima?
Kas mõni neist veenab sind „halba tegema, ‥ mitte uskuma Kristusesse, ‥ Teda eitama [või] mitte teenima Jumalat”? (Mn 7:17)
Mis sa arvad, kas peaksid mõnest neist asjadest elus vabanema? Kui jah, siis kuidas sa seda teed?

Mormon andis lubaduse, et kui sa otsustad vabaneda oma elus millestki, mis pole hea, ja püüad „[haarata] kinni kõigest heast”, saab sinust „Kristuse laps” (Mn 7:19).

Kirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

Olen uurinud salme Moroni 7:1–19 ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: