Seminar
14. osa: 1. päev, Moosia 26

14. ÕPPENÄDAL: 1. päev

Moosia 26

Sissejuhatus

Moosia 26. peatükist loeme, kuidas pealekasvavast põlvkonnast uskmatud nefilased Kiriku liikmeid meelitavate sõnadega mõjutasid ja patuteele juhtisid.Alma palvetas, et saada teada, kuidas Jumal tahab, et ta nende üle kohut mõistaks. Issand ilmutas Almale, kuidas Kiriku liikmeid nende pattude eest vastutama panna. Issand seadis ka meeleparanduse tingimused.Alma sai teada, kui väga tahab Jumal neile, kes meelt parandavad, andestada.

Moosia 26:1–6

Paljud pealekasvavast põlvkonnast ei uskunud ja tegid pattu

Mõtle hetkeks järgmise küsimuse üle: Miks ei ole sinu arvates paljudel noortel tugevat tunnistust või üldse tunnistust, kuigi nad on prohveteid kuulanud ja nende vanemad on neid õpetanud?

Sellele küsimusele võid leida vastuseid Moosia 26. peatükist. Uuri neid salme ja vasta tabelis olevatele küsimustele (kirjuta vastused siia):

Moosia 26:1–2

Milliseid kolme asja paljud pealekasvavast põlvkonnast ei uskunud?

Moosia 26:3

Kuidas võib meid mõjutada usuloidus pühakirjade lugemisel ja prohvetite kuulamisel?

Moosia 26:4

Mis oli peamine põhjus, miks need inimesed Päästjasse ei uskunud ega Kirikuga liitunud?

Pane kirja üks põhimõte, mida sa neid salme uurides õppisid:

Salmi Moosia 26:1 fraas „isade pärimustesse” viitab evangeeliumi tõdedele, mida ühelt põlvkonnalt teisele edasi anti. See fraas võib mõnikord tähendada ka valearusaamu (vt nt Alma 9:16). Kirjakohast Moosia 26:1–4 õpime järgmise põhimõtte: Tunnistuse kasvatamiseks on vajalikud soov uskuda ja isiklikud jõupingutused.

Loe läbi Esimese Presidentkonna liikme president Henry B. Eyringi avaldus ja jooni alla tunnistuse saamiseks ja hoidmiseks vajalikud teod:

President Henry B. Eyring

„Tunnistus vajab usupalvega toitmist, janunemist pühakirjades kirjas oleva jumalasõna järele ja saadud tõele kuuletumist. On oht muutuda palvetamisel ükskõikseks. Meie tunnistusele on ohtlik, kui uurime ja loeme pühakirju vaid pealiskaudselt. Neist saame oma tunnistusele olulist tuge.‥

Tunnistuse kasvamiseks ja edenemiseks on vaja pidevat võrdsetes kogustes toitumist jumalasõnast, siirast palvet ja kuuletumist Issanda käskudele.” (Elav tunnistus. – 2011. a kevadine üldkonverents.)

Pane tähele, et Alma päevil ei teinud pealekasvav põlvkond seda, mida president Eyring välja tõi.

  1. päeviku pisipiltVasta oma pühakirjapäevikus järgmistele küsimustele:

    1. Miks on sinu kogemusele toetudes oluline palvetada, uurida pühakirju ja pidada käske uskuva südamega?

    2. Kirjelda mõnda kogemust, mil ustav palve, pühakirjade lugemine või kuulekus käskudele sinu tunnistust tugevdas.

Mõtiskle hetkeks, kas oled kunagi näinud kedagi, kellel pole evangeeliumi kohta tunnistust, teistele Kiriku liikmetele halba mõju avaldamas? Loe läbi Moosia 26:5–6 ja pane tähele, kuidas uskmatud Kiriku liikmeid mõjutasid.

Edasi uurides oleks sul hea teada, mida tähendab salmis Moosia 26:6 olev väide: „Oli otstarbekas, et kirik neid kirikusolijaid, kes patustasid, manitseks [hoiataks, korrale kutsuks].” See tähendab, et mässumeelsete Kiriku liikmete üle pidi mõistma kohut vastavalt nende pattudele ja andma neile võimaluse meelt parandada.

Moosia 26:7–39

Alma uurib, kuidas mõista kohut nende üle, kes patustavad

noor naine ja piiskop oma laua taga

Enne Moosia 26. peatüki lugemist kujutle, et oled piiskop, kelle koguduses on mõned liikmed tõsiseid patte korda saatnud. Piiskopina oled sa saanud Issandalt kohustuse võtta need liikmed vastutusele ja aidata neil meelt parandada. Mõtiskle, kuidas sa neid kohtleksid ja kuidas võiksid neid kõige paremini aidata.

Selline olukord oli Alma jaoks keeruline. Sarnaselt volitatud preesterluse hoidjatega tänapäeval, lasus ka temal vastutus aidata Kiriku liikmetel, kes olid tõsiselt patustanud, oma pattudest meelt parandada, andeks saada ja Kirikus taas aktiivne ja auväärne liige olla. Loe läbi Moosia 26:7–14 ja pane tähele, mida Alma sellises olukorras tegi ja kuidas ta Issandalt vastuse sai.

  1. päeviku pisipiltKirjuta oma pühakirjapäevikusse, miks on meil oluline teada, et preesterluse juhid otsivad ja saavad patustanud inimeste aitamisel Issanda juhatust.

Pea meeles, et Alma oli enne pöördumist olnud pahelise kuningas Noa preester. Loe läbi Moosia 26:15–18 ja tee kindlaks, mida Alma ja tema rahvas olid teinud, et Issanda juurde naasta, ja millega Issand neid õnnistas.

  1. päeviku pisipiltLoe läbi Moosia 26:29–30. Seejärel täida vähemalt üks järgmistest ülesannetest:

    1. Selgita, miks on tähtis kõigil, teiste hulgas neil, kes on tõsiseid patte korda saatnud, mõista järgmist põhimõtet: Issand andestab nendele, kes parandavad meelt siira südamega.

    2. Pane kirja oma tunnistus järgmise põhimõtte kohta: Issand andestab nendele, kes parandavad meelt siira südamega.

Alma, kes palus juhatust, kuidas aidata Kiriku liikmeid, kes olid tõsiselt patustanud, sai Issandalt vastavaid juhiseid. Ta pidi andma liikmetele võimaluse meelt parandada, ent kui nad seda ei teinud, pidi nad Issanda rahva hulgast välja arvama. Need juhised räägivad meeleparanduse põhimõtte kohta nii mõndagi. Loe läbi Moosia 26:21–31 ja pane tähele, mida nendest salmidest meeleparanduse kohta õppida võib.

  1. päeviku pisipiltEt loetud salme paremini analüüsida, vasta oma pühakirjapäevikus ühele või rohkemale järgmistest küsimustest:

    1. Kuidas sa Päästja sõnad salmist Moosia 26:23 kokku võtaksid? Miks on meil sinu arvates tähtis mõista, et Päästja ise maksis meie pattude eest?

    2. Millised fraasid salmidest Moosia 26:21–31 näitavad Päästja usaldust Alma kui preesterluse juhi vastu? Kuidas võib preesterluse juht aidata neid, kes mõne raske patu või kiusatuse käes vaevlevad?

    3. Mida tähendab „paranda[da] meelt siira südamega”? (Moosia 26:29.)

    4. Miks peame meie Issandalt andestuse saamiseks esmalt teistele andestama? (Vt Moosia 26:31.)

Kirjuta oma sõnadega üles põhimõte, mille sa salmidest Moosia 26:21–31 avastasid:

Kuigi sa võisid avastada mõne hoopis teistsuguse põhimõtte või kirjeldada seda teiste sõnadega, on järgmisena toodud välja näiteid põhimõtetest, mida salmid Moosia 26:21–31 õpetavad:

  • Piiskopid ja koguduse juhatajad, kes aitavad meil meelt parandada ja andestust leida, esindavad Issandat.

  • Me saame patud andeks, kui need üles tunnistame. (Kõik patud tuleb tunnistada üles Jumalale ja tõsisemad patud tuleks tunnistada üles preesterluse juhile, kes aitab meil meelt parandada.)

  • Selleks, et Issandalt andeks saada, tuleb meil andestada teistele.

  1. päeviku pisipiltNende põhimõtete lahkamiseks loe läbi järgmised juhtumid. Vali üks juhtum ja kirjuta oma pühakirjapäevikusse, kuidas võivad need salmid ja põhimõtted, mida sa täna õppisid, selles olukorras olevat inimest aidata:

    1. Noor naine on tõsise patu korda saatnud, kuid ei julge sellest oma piiskopile rääkida.

    2. Noormees soovib meelt parandada, kuid ei tea, mida teha.

    3. Noor naine kordab kunagist pattu ja pelgab, et ei saa enam Issandalt andeks.

    4. Noormees otsustab meelt parandada, kuid keeldub andestamast kellelegi, kes on teda solvanud.

  2. päeviku pisipiltVali üks selles õppetunnis välja toodud põhimõtetest ja mõtiskle, kuidas võib see aidata sul endal meelt parandada. Pane oma pühakirjapäevikusse kirja, kuidas sa seda põhimõtet rakendada kavatsed.

Loe läbi Moosia 26:37–39 ja saad teada, mis oli selle tulemuseks, kui Alma Issanda nõuandeid rakendas.Alma ja tema rahva kogemus õpetab, et kui parandame meelt ja elame õigemeelselt, siis võime tunda rahu ja meid võib saata edu.

  1. päeviku pisipiltKirjuta pühakirjapäevikusse tänaste ülesannete alla:

    Olen uurinud Moosia 26. peatükki ja lõpetanud selle õppetunni (kuupäev).

    Küsimused, mida tahaksin veel oma õpetajalt küsida, ning mõtted ja arusaamad, mida temaga jagada: