Te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau 2021
4–10 nō Tēnuare. Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26 : « ’Ite atu ra vau i te hō’ē pou māramarama »


« 4–10 nō Tēnuare. Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26 : ‘’Ite atu ra vau i te hō’ē pou māramarama’ » Mai, pe’e mai—nō te ta’ata hō’ē ’e te ’utuāfare : Te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau 2021 (2020)

« 4–10 nō Tēnuare. Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26 », Mai, pe’e mai—nō te ta’ata hō’ē ’e te ’utuāfare : 2021

Hōho’a
te uru rā’au mo’a

Te uru rā’au mo’a, nā Greg K. Olsen

4–10 nō Tēnuare.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26

« ’Ite atu ra vau i te hō’ē pou māramarama »

’Ia tai’o ’outou i te Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26, e aha te mau poro’i tā ’outou e ’ite nei nō tō ’outou orara’a ? E aha te mea faufa’a a’e nō ’outou ’e nō tō ’outou ’utuāfare ?

Pāpa’i i te mau mana’o e tae mai

Te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau, ’o te hō’ē ïa buka nō te mau pāhonora’a i te mau pure : E rave rahi heheura’a mo’a i roto i teie buka ’ua tae mai ’ei pāhonora’a i te mau uira’a. Nō reira, e mea tano ’ia ha’amata te tuatāpapara’a i Te Parau Ha’api’ira’a ’e te mau Parau Fafau nā roto i te ferurira’a i te uira’a tei ha’amata te mani’ira’a o te heheura’a i te mau mahana hope’a nei—teie tā Iosepha Semita i ui i roto i te hō’ē uru rā’au i te matahiti 1820. « I rotopū i taua mau ’arora’a parau ra ’e te māniania nō te fa’a’itera’a i te mana’o » (Iosepha Semita—’Ā’amu 1:10) ’ua ta’a ’ore roa atu ra Iosepha nō ni’a i te ha’apa’ora’a fa’aro’o ’e te vaira’a o tōna vārua ; penei a’e ’ua ’ite ato’a ’outou i te reira. E rave rahi mau mana’o ’e mau reo titotito i tō tātou nei tau, ’e ’ia hina’aro tātou e tīti’a i teie mau poro’i nō te ’ite mai i te parau mau, e nehenehe tātou e rave mai tā Iosepha i rave. E nehenehe tātou e ui i te mau uira’a, tuatāpapa i te mau pāpa’ira’a mo’a, e feruri ’e e ui atu i te Atua i te hope’a. ’Ei pāhonora’a i te pure a Iosepha, ’ua pou mai te hō’ē pou māramarama mai te ra’i mai ; ’ua fā mai te Atua te Metua ’e Iesu Mesia ’ei pāhonora’a i tāna mau uira’a. Tē ha’apāpū roa nei te ’itera’a pāpū o Iosepha Semita nō ni’a i teie temeio ē, « te ta’ata tei ’ere i te ’ite, e nehenehe tāna e ani i te Atua, ’e e roa’a iāna te ’ite » (Iosepha Semita—’Ā’amu 1:26). E nehenehe tātou pā’āto’a e fāri’i, e ’ere paha i te hō’ē ’ōrama hanahana, i te hō’ē ’ōrama māramarama a’e paha, tei tūramahia e te māramarama o te ra’i.

Hōho’a
ītona tuatāpapara’a a te ta’ata hō’ē

Mau mana’o nō te tuatāpapara’a pāpa’ira’a mo’a a te ta’ata hō’ē

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26

’O Iosepha Semita te peropheta nō te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai.

Te fā nō te ’ā’amu o Iosepha Semita, ’o te hōro’ara’a mai ïa i « te mau mea tei tupu » inaha ’ua taui-haere-noa-hia te parau mau nō ni’a ia Iosepha (Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1). ’Ia tai’o ’oe i te Iosepha Semita—’Ā’amu 1:1–26, e aha te mea e ha’apūai nei i tō ’oe ’itera’a pāpū nō ni’a i tōna pi’ira’a hanahana ? ’A tāpa’o i te mau fa’a’itera’a tā ’oe e ’ite ra nō ni’a i te fa’aineinera’a te Fatu ia Iosepha Semita nō tāna misiōni ’ei peropheta. ’A tai’o noa ai ’oe, e nehenehe ato’a tā ’oe e pāpa’i i te mau mana’o i roto i tō ’oe ferurira’a ’e tō ’oe ’ā’au nō ni’a ia Iosepha Semita ’e tōna ’itera’a pāpū.

Hi’o ato’a Feiā mo’a, 1:3–19.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:5–20

’Ia ani au ma te fa’aro’o, e pāhono mai te Atua.

’Ua « ’ere » a’ena ānei ’oe i te pa’ari ’aore rā ’ua ta’a ’ore ānei ’oe e aha te fa’aotira’a e rave ? (Iosepha Semita—’Ā’amu 1:13). E aha te ha’api’ira’a tā ’oe e ’apo mai i roto i te ’ohipa i tupu nō Iosepha Semita i roto i te mau ’īrava 5–20 ? ’A feruri i tō ’oe iho hina’aro i te pa’ari ’e te māramarama rahi a’e, ’e ’a feruri nāhea ’oe i te ’imi i te parau mau.

Hi’o ato’a 1 Nephi 10:17–19 ; 15:6–11 ; Russell M. Nelson, « Heheura’a nō te ’Ēkālesia, heheura’a nō tō tātou orara’a », Ensign ’aore rā Liahona, Mē 2018, 93–96.

Hōho’a
tamāhine e pure ra

E nehenehe tā tātou e ui i te Atua i tā tātou mau uira’a nā roto i te pure.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:15–20

Nō te aha ’ua rau te mau fa’ati’ara’a nō te ’Ōrama mātāmua ?

I roto i tōna orara’a, ’ua pāpa’i Iosepha Semita i te ’ohipa i tupu i roto i te uru rā’au mo’a e maha a’e taime, pinepine nā te hō’ē ta’ata e pāpa’i nōna. Hau atu, e rave rahi ’ā’amu tei pāpa’ihia e te mau ta’ata tei fa’aro’o ia Iosepha i te fa’ati’ara’a i tāna ’ōrama. Noa atu ā te tahi ri’i mau ta’a-’ē-ra’a i roto i teie mau fa’ati’ara’a, tei te huru te ta’ata ’e te vāhi, ’ua tū’ati ra te ’ā’amu. ’E e ha’amāramarama mai terā tuha’a ’e terā tuha’a i te ’ohipa i tupu nō Iosepha Semita, mai nā maha ’evanelia e tauturu nei ia tātou ’ia māramarama maita’i a’e i te tāvinira’a a te Fa’aora.

Nō te tai’o i te tahi atu mau fa’ati’ara’a nō Iosepha, hi’o « Mau fa’ati’ara’a o te ’Ōrama Mātāmua » (Mau tumu parau o te ’evanelia, topics.ChurchofJesusChrist.org). E aha tā ’oe i ’apo mai ’a tai’o ai ’oe i teie mau fa’ati’ara’a ato’a ?

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:15–20

’Ua ’ōmua te ’Ōrama Mātāmua i te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai o te ’evanelia a Iesu Mesia.

’Ua ti’aturi Iosepha Semita ē, e pāhono te Atua i tāna pure, ’aita rā ’oia i mana’o ē, e taui roa terā pāhonora’a i tōna orara’a—’e te ao nei. ’Ia tai’o ’oe i te ’ohipa i tupu nō Iosepha, ’a feruri nāhea te ’Ōrama Mātāmua i te tauira’a i tō ’oe orara’a. ’Ei hi’ora’a, e rave rahi huru nō te fa’aoti i teie pereota : « Maoti te ’Ōrama Mātāmua i ’ite ai au ē… » Nāhea ’oe i te ha’amaita’ira’ahia maoti te ’Ōrama Mātāmua ?

Hi’o ato’a « ’A ani i te Atua : Te ’Ōrama Mātāmua a Iosepha Semita », te video, ChurchofJesusChrist.org ; Te feiā mo’a, 1:14–19 ; Russell M. Nelson, « ’A fa’aro’o iā’na », Ensign ’aore rā Liahona, Mē 2020, 88–92.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:21–26

E nehenehe au e vai ha’apa’o noa i tā’u i ’ite, noa atu ā e tau’a ’ore mai vetahi iā’u.

Hō’ē o te mau ha’amaita’ira’a nō te mau pāpa’ira’a mo’a, ’o te mau hi’ora’a fa’auru ïa nō ni’a i te mau tāne ’e te mau vahine itoito tei fa’aruru i te fifi ma te fa’aro’o ia Iesu Mesia. I te fa’arurura’a Iosepha Semita i te pāto’ira’a nō ni’a i tōna ’ōrama, ’ua fa’atū’ati ’oia iāna i te ’āpōsetolo Paulo, tei hāmani-’ino-ato’a-hia nō tōna fa’a’itera’a ē, e ’ōrama tāna i fāri’i. ’A tai’o ai ’oe i te ’ā’amu nō Iosepha, e aha te mea e fa’auru ia ’oe ’ia vai ha’apa’o noa i tō ’oe ’itera’a pāpū ? E aha te tahi atu mau hi’ora’a—i roto i te mau pāpa’ira’a mo’a ’aore rā nō roto mai i te mau ta’ata tā ’oe i mātau—e hōro’a nei ia ’oe i te itoito nō te vai ha’apa’o noa i te mau ’ohipa pae vārua i tupu nō ’oe ?

Hōho’a
ītona tuatāpapara’a a te ’utuāfare

Mau mana’o nō te tuatāpapara’a pāpa’ira’a mo’a a te ’utuāfare ’e te pō ’utuāfare

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:6.Nāhea tātou ’ia fa’aruru i te mau mana’o tū ’ore ma te ’ore e mārō roa mai te mau ta’ata i fa’ahitihia i roto i teie ’īrava ?

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:11–13.E nehenehe te tai’ora’a i teie mau ’īrava e fa’auru i te mau melo o te ’utuāfare ’ia fa’a’ite mai i te ’ohipa i tupu i te putapūra’a tō rātou ’ā’au i te hō’ē tuha’a ’īrava ’e tei fa’auru ia rātou e rave.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:16–20.’A tai’o ai tō ’outou ’utuāfare i teie mau ’īrava, ’a feruri i te fa’a’ite atu i te hōho’a pēni e ’āpe’e i teie arata’i ’aore rā i te tahi atu hōho’a nō te ’Ōrama mātāmua (penei a’e e au mai tō ’outou ’utuāfare e pāpa’i i tā rātou iho hōho’a nō te reira). E nehenehe ato’a ’outou e māta’ita’i i te video « Ani i te Atua : Te ’Ōrama Mātāmua o Iosepha Semita » (ChurchofJesusChrist.org). E nehenehe ’outou tāta’itahi e hāmani i te hō’ē tāpura nō te mau parau mau tā tātou e ’apo mai i roto i teie ’ōrama, ’ei reira e fa’a’ite atu ai i tā ’outou mau tāpura i te tahi ’e te tahi. E taime rahi mau te reira nō te mau melo o te ’utuāfare nō te fa’a’ite nāhea i te noa’ara’a tō rātou ’itera’a pāpū nō ni’a i te ’Ōrama Mātāmua o Iosepha Semita.

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:17.I te fāra’a te Atua ia Iosepha Semita, ’ua pi’i ’oia ia Iosepha i tōna i’oa. E aha te taime ’a ’ite ai te mau melo o tō ’outou ’utuāfare ē, ’ua ’ite ta’a ’ē te Metua i te Ao ra ia rātou ?

Iosepha Semita—’Ā’amu 1:21–26.Nāhea tātou i te pāhono ’ia vahavaha te ta’ata i tō tātou ’itera’a pāpū ?

Nō te tahi atu mau mana’o nō te ha’api’ira’a i te mau tamari’i, hi’o te arata’i nō teie hepetoma i roto Mai, pe’e mai—nō te Paraimere.

Hīmene tei mana’ohia : « Te pure mātāmua a Iosepha Semita », Te mau Hīmene, no.°15.

Hōho’a
ītona mau reo nō te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai

Mau reo nō te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai

Te ’utuāfare o Iosepha Semita

’Ua putapū hōhonu roa tātou pā’āto’a nā tō tātou orara’a ’utuafare, ’e ’aita ’o Iosepha Semita i ta’a ’ē roa atu. ’Ua ueue te mau mana’o pāpū ’e te mau peu pae fa’aro’o o tōna nā metua i te mau huero nō te fa’aro’o tei fa’atupu i te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai. ’Ua pāpa’i Iosepha i roto i tāna buka ’ā’amu i teie parau fa’ahanahana : « ’Aita e parau ’e ’aita e reo ’o tē nehenehe e fa’a’ite i tō’u māuruuru i te Atua nō te hōro’ara’a mai iā’u i nā metua maita’i roa ».1

E fa’a’ite te mau fa’ahitira’a i muri nei nō tōna metua vahine ia Lucy Mack Smith ; tōna taea’e ’o William Smith ; ’e te peropheta iho, i te fa’aurura’a pae fa’aro’o i roto i te ’utuāfare Smith.

Hōho’a
te ’utuāfare Smith

Te ’utuāfare o Iosepha Semita, nā Dan Baxter

Lucy Mack Smith

Hōho’a
Lucy Mack Smith

« [I te matahiti 1802], ’ua ma’ihia vau… ’Ua nā ’ō vau iā’u iho nei ē, ’aita vau i ineine nō te pohe, ’aita ho’i au i ’ite i te mau haere’a a te Mesia, e au ē e moana tārere ta’ota’o ’e te mo’emo’e i rotopū iā’u ’e te Mesia ’o tā’u e ’ore e tāmata e tīroa atu…

« ’Ua fāriu atu vau i ni’a i te Fatu ’e ’ua tāparu ’e ’ua ti’aoro vau i te Fatu e fa’aherehere i tō’u orara’a ’ia ’atu’atu vau i tā’u mau tamari’i ’e ’ia tāmarū i te ’ā’au o tā’u tāne ; mai te reira ïa vau i te tāravara’a i terā pō tā’āto’a… ’Ua fafau vau i te Atua [ē], ’ia vaiiho mai ’oia iā’u ’ia ora, e tūtava ïa vau nō te tītau i terā ha’apa’ora’a ’ia ti’a iā’u ’ia tāvini ti’a iāna, tei roto ānei i te Bibilia ’aore rā ’ia ’itehia mai te reira, noa atu ā e noa’a mai te reira nō te ra’i mai nā roto i te pure ’e te fa’aro’o. Ē tae mai nei iā’u te hō’ē reo tei nā ’ō mai : E ’imi, e ’itea ïa ia ’outou ; e pātōtō atu, e ’īritihia mai te ’ōpani ia ’outou. ’Ia tāmāhanahanahia tō ’ā’au. Ti’aturi ’oe i te Atua ; ti’aturi ato’a ’oe iā’u nei…’

« Mai te reira atu taime, ’ua noa’a tāmau mai tō’u pūai. ’Aita vau i paraparau rahi nō ni’a i te ha’apa’ora’a fa’aro’o noa atu ā ’ua māna’ona’o rahi au i te reira, ’e ’ua mana’o vau e fa’aitoito roa vau i te taime iho ā e haere iā’u ’ia ’imi i te ta’ata paieti tei ’ite i te mau haere’a o te Atua nō te ha’api’i mai iā’u i te mau mea o te ra’i ».2

William Smith

Hōho’a
William Smith

« Nō tō’u metua vahine, teie vahine paieti mau ’e te māna’ona’o roa i te maita’i o tāna mau tamari’i, i’ō nei ’e i muri mai ato’a, ’ua fa’a’ohipa ’oia i te mau mauiha’a ato’a tei roa’a i tōna here metua, nō te fa’aō ia mātou i roto i te ’imira’a i te fa’aorara’a i tō mātou vārua, ’aore rā (mai tei parauhia i terā tau) i roto i te ha’apa’ora’a fa’aro’o’. ’Ua tūra’i māite ’oia ia mātou nō te haere i te mau rurura’a, fātata roa te ’utuāfare tā’āto’a tei ’ana’anatae i terā ’ohipa, ’e ’ua riro mai ’ei feiā ’imi parau mau ».3

« ’Ua rave noa mātou i te mau pure ’utuāfare ’ia ha’amana’o vau. Tē ha’amana’o maita’i nei au i tō’u metua tāne i te tu’ura’a i tōna nā tīti’a mata i roto i tōna pūtē pereue… ’e ’ia ’ite mātou te mau tamāroa iāna i te fāfāra’a i tōna tīti’a mata, ’ua ’ite mātou e tāpa’o te reira nō te fa’aineine nō te pure, ’e mai te peu noa atu ’aita mātou i ha’apa’o a’e, e nā ’ō mai ïa māmā : E William’, ’aore rā te tahi tamari’i ’aita i ha’apa’o mai, ‘’a fa’aineine nō te pure’. I muri mai i te pure e hīmene mātou i te hō’ē hīmene ».4

Hōho’a
e tīti’a mata i ni’a i te mau pāpa’ira’a mo’a

’Ua ha’api’i Joseph metua ’e Lucy Smith i tō rāua ’utuāfare ’ia tuatāpapa i te mau pāpa’ira’a mo’a.

Iosepha Semita

Hōho’a
Iosepha Semita

« I teienei, nō ni’a i [tō’u nei metua tāne], ’aita ’oia i rave a’enei i te hō’ē ’ohipa ’ino e parauhia ai ē, e ’ere ’oia i te rima here, i roto i tōna orara’a, ’ia ha’amana’o vau. ’Ua here roa vau i tō’u metua tāne ’e tōna mēharo ; ’e tē vai nei te mēharo nō tāna mau ’ohipa hanahana ari’i i rave i ni’a i tō’u ferurira’a ; ’e ’ua pāpa’ihia e rave rahi parau marū metua i ni’a i te ’iri pāpa’i o tō’u ’ā’au. E mea mo’a nō’u te mau mana’o tā’u e poihere nei nō te ’ā’amu o tōna orara’a, tei ’ohu i roto i tō’u ferurira’a ’e tei tanuhia i reira, nā roto i tā’u iho nei hi’ora’a mai tō’u fānaura’a mai ā… ’O tō’u metua vahine ato’a hō’ē o te mau ta’ata huru ari’i roa, ’e te vahine maita’i roa a’e i roto i te mau vahine ».5

Fa’ata’ara’a

  1. Buka ’ā’amu, Tītema 1841–Tītema 1842, 180, josephsmithpapers.org.

  2. Lucy Mack Smith, ’Ā’amu, 1844–1845, buka 2, mau ’api 2–4, josephsmithpapers.org ; ’ua fa’a’āpīhia te pāpa’ira’a o te mau ta’o ’e te tomara’a.

  3. William Smith nō ni’a i te ha’apa’ora’a mōmoni : Hō’ē ’ā’amu mau nō te tumu o te Buka a Moromona (1883), 6.

  4. I roto J. W. Peterson, « Te tahi ’itera’a pāpū : Fa’ahitira’a a William Smith, nō ni’a ia Iosepha, te Peropheta », Deseret Evening News, 20 nō Tēnuare 1894, 11.

  5. Buka ’Ā’amu, Tītema 1841–Tītema 1842, 180, josephsmithpapers.org.

Hōho’a
te ’Ōrama Mātāmua

Te ’Ōrama Mātāmua o te fa’aho’i-fa’ahou-ra’a mai, nā Michael Bedard

Nene’i