1. peatükk

Evangeeliumi taastamine – helgema päeva koit

„See hiilgav evangeelium sai alguse Isa ja Poja ilmumisest noorele Josephile.”

Gordon B. Hinckley elust

Oma elu jooksul omandas Gordon B. Hinckley sügava austuse evangeeliumi taastamisega seotud inimeste ja kohtade vastu. Ta tundis Josephi Smithi ja tema rolli suhtes seoses taastamisega erilist tänulikkust ning ta rääkis „järjest kasvavast soovist tunnistada Issanda jumalikkusest ja prohvet Joseph Smithi missioonist”.¹

1935. aastal, kui Gordon oli koju reisimas oma misjonilt Inglismaal, külastasid tema ja teised koju naasvad misjonärid Püha metsasalu ja Kumoora küngast. Nad peatusid ka Carthage’i vanglas, kus prohvet Joseph ja Hyrum Smith surid märtrisurma. Nad kõndisid mööda Nauvoo tolmuseid tänavaid, kus pagendatud pühad olid muutnud soomaastiku imeilusaks linnaks. Kahtlemata mõlkusid Gordoni meeles mõtted algusaegade pühade katsumustest ja kordaminekutest, kui ta neis kohtades oli ja kui ta jätkas teekonda läände Salt Lake Citysse mööda teerajajate käidud teed.

Järgnevate aastakümnete jooksul naasis Gordon B. Hinckley taastamise pühadesse kohtadesse palju kordi. Esimese Presidentkonna jõululäkituses 3. detsembril 2000 jagas ta järgmist isiklikku kogemust ühe külastuse kohta Pühasse metsasallu:

„Mõned aastad tagasi määrati mind külastama New Yorgi Rochesteri vaia konverentsi. Laupäeval ütlesin endaga koos olnud vendadele: „Tõuseme üles vara hommikul, vara pühapäeva hommikul, ja läheme enne konverentsi Pühasse metsasallu.” Nad kõik olid nõus. Niisiis väga vara sellel kevadisel hingamispäeval läksime ühes misjonijuhataja, vaiajuhataja ja piirkonna esindajaga Palmyrasse ning kõndisime metsasallu. Seal ei olnud mitte kedagi teist. See oli rahulik ja ilus. Öösel oli sadanud. Puudel olid väikesed uued lehed.

Me rääkisime teineteisega vaikselt. Me põlvitasime niiskel murul ja palvetasime. Me ei kuulnud ühtki häält. Me ei näinud nägemust. Kuid viisil, mida ei ole võimalik väljendada, öeldi igaühele meist meie meeltes, et jah, siin juhtus midagi just nii, nagu Joseph oli öelnud. See oli siin, kus Jumal, meie Igavene Isa, ja Tema armastatud Poeg, ülestõusnud Issand Jeesus Kristus ilmusid 14-aastasele poisile ja rääkisid temaga. Nende täiuslik valgus lasus tema peal ja talle anti juhiseid selle kohta, mida ta peaks tegema.

See taevalik sündmus, esimene nägemus, avas kardinad, et Kristuse Kirik võiks saada taastatud maa peale. See tuli pimeduse kõnnumaalt, ajastute trööstitusest uue päeva hiilgavasse koitu. Sellele järgnes Mormoni Raamat kui teine testament Issandast Jeesusest Kristusest. Tema püha taevalik preesterlus taastati nende käte all, kes hoidsid seda muiste. Prohvetile ja tema kaaslastele anti võtmed ja väed. Muistne Kirik oli taas maa peal koos kõigi eelmiste ajajärkude õnnistuste, vägede, õpetuste, võtmete ja põhimõtetega. See on [Kristuse] Kirik. See kannab Tema nime. Seda valitsetakse Tema preesterluse kaudu. Taeva all ei ole ühtegi teist nime, mille läbi inimene peab saama päästetud. Joseph Smithist ‥ sai Tema suur tunnistaja.”²

Esimene nägemus alustas „viimast peatükki pikas ajaraamatus Jumala läbikäimise kohta meeste ja naistega maa peal”.

Gordon B. Hinckley õpetused

Pärast Päästja surma kaldus Tema rajatud Kirik usust taganemisse.

[Jeesus Kristus] oli ja on inimajaloo ülev keskne figuur, kõigi inimeste aegade ja ajastute haripunkt.

Enne oma surma oli Ta pühitsenud oma apostlid. Nad jätkasid tööd mõnda aega. Tema Kirik pandi paika.³

Pärast Päästja surma triivis Tema asutatud Kirik usust taganemise suunas. Täitusid Jesaja sõnad, kes ütles: „Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud käsuõpetusest, muutnud seadusi, murdnud igavese lepingu!” (Jesaja 24:5)⁴

Pauluse kirjad kutsusid Kristuse järgijaid olema tugevad, et nad ei langeks pahelistele teedele. Ometi võttis lõpuks võimust usust taganemise vaim.⁵

Möödusid sajandid. Maad kattis pimeduse pilv. Jesaja kirjeldas seda nii: „Sest vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid” (Js 60:2).

See oli röövimise ja kannatuse aeg, mida märkis pikk ja verine konflikt. ‥ See oli lootusetuse ajajärk, isandate ja orjade aeg.

Möödusid esimesed tuhat aastat ja koitis teine aastatuhat. Selle esimesed sajandid olid eelnenu jätk. See oli aeg täis hirmu ja kannatusi.⁶

Renessanss ja reformatsioon aitasid valmistada ette teed evangeeliumi taastamiseks.

Mingil moel süüdati sellel pikal pimeduse ajastul küünlaleek. Renessansiajastu tõi enesega õppimise, kunsti ja teaduse õitsengu. Sellega kaasnes julgete ja vaprate meeste ning naiste liikumine, kes vaatasid taeva poole, tunnustades Jumalat ja Tema jumalikku Poega. Me räägime sellest kui reformatsiooni ajastust.⁷

Reformaatorid tegid tööd, et muuta [kristlikku] kirikut, eriti sellised mehed nagu Martin Luther, Melanchthon, Hus, Zwingly ja Tyndale. Need olid väga julged mehed, mõned neist kannatasid oma usuliste tõekspidamiste tõttu halastamatut surma. Sündis protestantism koos oma hüüdega reformatsiooni järele. Kui reformatsiooni ei toimunud, siis moodustasid reformaatorid ise oma kirikud. Nad tegid seda ilma preesterluse volituseta. Nende üks soov oli leida väike koht, kus kummardada Jumalat sellisel viisil, nagu Teda nende arvates pidanuks kummardama.

Samal ajal, kui suur rahutus mööda kristlikku maailma liikus, olid oma tööd tegemas ka poliitilised jõud. Siis algas Ameerika iseseisvussõda, mille järel sündis riik, mille põhiseadus kuulutas, et valitsus ei peaks mõjutama usuasju. Koitnud oli uus päev, hiilgav päev. Enam polnud riigikirikut. Ühtki usku ei eelistatud teisele.

Pärast sajanditepikkust pimedust, valu ja heitlust oli aeg küps evangeeliumi taastamiseks. Muistsed prohvetid olid rääkinud sellest kauaoodatud päevast.

Kogu ajalugu oli osutanud sellele ajastule. Sajandid oma kannatuste ja lootusega olid tulnud ja läinud. Rahvaste Kõikvõimas Kohtumõistja, Elav Jumal, otsustas, et aeg, millest prohvetid olid rääkinud, on käes. Taaniel oli ette näinud kivi, mis käte abita mäest lahti murdus ja millest sai suur mägi ja mis täitis kogu maa [vt Tn 2:35, 44].⁸

Taastamine algas Isa ja Poja ilmumisega Joseph Smithile.

Pärast seda, kui paljud sugupõlved olid kõndinud maal – nii paljud neist keset lahkhelisid, viha, pimedust ja kurjust –, saabus uus suur taastamise päev. See hiilgav päev juhatati sisse, kui Josephi-nimelisele poisile ilmusid Isa ja Poeg.⁹

Kui tõeliselt tähelepanuväärne oli see 1820. aasta nägemus, kui Joseph palvetas metsas ning tema ette ilmusid Isa ja Poeg. Üks nendest rääkis temaga, kutsudes teda nimepidi, ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armas Poeg. Kuula Teda!” (JSA 1:17)

Midagi sellist polnud kunagi varem aset leidnud. Paneb mõtisklema, miks oli see nii tähtis, et pidid ilmuma nii Isa kui ka Poeg. Ma arvan, et sellepärast, et nad juhatasid sisse aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu, viimase ja lõpliku evangeeliumi ajajärgu, kui kogutakse ühte kõigi varasemate evangeeliumi ajajärkude põhiteadmised. Sellest pidi saama viimane peatükk pikas ajaraamatus Jumala läbikäimise kohta meeste ja naistega maa peal. ¹⁰

Kõik väited, mis me esitame seoses jumaliku volitusega, kõik tõed, mida mainime seoses selle töö tõelevastavusega – selle kõige juured on noore prohveti esimeses nägemuses. Ilma selleta ei oleks meil väga palju öelda. See oli aegade täiuse ajajärgu suur algus, kui Jumal lubas, et Ta taastab täielikult eelmiste ajajärkude väe, annid ja õnnistused.¹¹

Preesterluse volitus ja võtmed taastati.

Üks osa taastamisest on Melkisedeki preesterluse volituse ja võtmete taastamine maa peale.

Taastades Aaroni preesterlust, pani ülestõusnud Ristija Johannes oma käed Joseph Smithi ja Oliver Cowdery pea peale ja ütles: „Teile, minu kaasteenijad, annan ma Messia nimel Aaroni preesterluse, mis sisaldab inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid” (ÕL 13:1).¹²

Sellele järgnes Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Issanda Jeesuse Kristuse apostlite külaskäik, kes andsid Josephile ja Oliver Cowderyle Melkisedeki preesterluse, mille apostlid ise said Jeesuse Kristuse käest.¹³

Kolm [Päästja] apostlitest – Peetrus, Jakoobus ja Johannes – ilmusid Josephile ja Oliverile kusagil „kõnnumaal” Susquehanna jõe ääres (vt ÕL 128:20). Nad panid oma käed nende pea peale ja andsid neile püha volituse. ‥

Ma võin oma preesterluse liini tagasi viia selle sündmuseni. See läheb nii: minu pühitses David O. McKay, kelle pühitses Joseph F. Smith, kelle pühitses Brigham Young, kelle pühitsesid kolm tunnistajat, kelle pühitsesid Joseph Smith noorem ja Oliver Cowdery, kelle pühitsesid Peetrus, Jakoobus ja Johannes, kelle pühitses Issand Jeesus Kristus.

Sarnaselt on see tulnud igaühele [Melkisedeki preesterluse hoidjale]. Igaüks teist, vennad, kellel on see preesterlus, on selle saanud otsest liini mööda Peetruse, Jakoobuse ja Johannese pühitsemise kaudu.¹⁴

Joseph Smithi kaudu on Issand ilmutanud tõdesid, mis eristavad meid teistest kirikutest.

Lubage mul nimetada mõningad neist paljudest õpetustest ja tegevustest, mis eristavad meid kõikidest teistest kirikutest, ja mis kõik on tulnud noorukesele prohvetile antud ilmutuste kaudu. Need on teile tuttavad, kuid need on väärt kordamist ja nende üle mõtisklemist.

Jumalus

Neist esimene on ‥ Jumala enda ja Tema Armastatud Poja, ülestõusnud Jeesuse Kristuse ilmumine. See suur nägemus on minu hinnangul suurim selline sündmus pärast meie Issanda sündi, elu, surma ja ülestõusmist aegade keskpaigas.

Meil ei ole ühtegi ülestähendust ühestki teisest sündmusest, mis oleks sellega võrdne.

Sajandeid on inimesed kokku tulnud ja vaielnud Jumaluse olemuse üle. Konstantinus kogus erinevate usulahkude õpetlased kokku Nikaiasse aastal 325. Pärast kaks kuud kestnud vaidlusi andsid nad välja kompromiss-määratluse, mis on põlvkondade kaupa olnud kristlastele õpetuslikuks avalduseks Jumaluse kohta.

Ma kutsun teid üles lugema seda määratlust ning seejärel võrdlema seda noore Josephi avaldusega. Ta ütleb lihtsalt, et Jumal seisis tema ees ja kõneles temaga. Joseph võis Teda näha ja võis Teda kuulda. Ta oli inimese kujuga, koosnedes ainest. Tema kõrval oli ülestõusnud Issand, erinev isik, keda Ta tutvustas kui oma Armastatud Poega ja kellega Joseph samuti vestles.

Ma pakun, et selle märkimisväärse nägemuse lühikese kestuse jooksul õppis Joseph Jumaluse kohta rohkem kui kõik möödunud aja õpetlased ja vaimulikud kokku.

Selle jumaliku nägemusega välistati kõik kahtlused seoses Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmise tõelisusega.

See teadmine Jumalusest, mis oli maailma eest sajandeid varjatud, oli esimene ja suur asi, mille Jumal oma valitud teenijale ilmutas.¹⁵

Mormoni Raamat kui kaastunnistaja ühes Piibliga

„Mormoni Raamat ‥ räägib nagu hääl põrmust, tunnistades Jumala Pojast.”

Järgmisena räägin ma ühest teisest väga tähtsast asjast, mille Jumal ilmutas.

Kristlik maailm tunnustab Piiblit Jumala sõnana. Enamikul pole aimugi, kuidas see meieni jõudnud on.

Ma lõpetasin äsja ühe värskelt avaldatud raamatu lugemise, mille andis välja nimekas õpetlane. Tema esitatud informatsiooni põhjal on ilmne, et Piibli erinevad raamatud pandi kokku täiesti süsteemitult. Mõnedel juhtudel kirjutati need asjad üles alles kaua aega pärast seda, kui need kirjeldatavad sündmused aset leidsid. Mõni võib küsida: „Kas Piibel on õige? On see tõesti Jumala sõna?”

Me vastame, et on, sedavõrd, kui see on õigesti tõlgitud. Selle loomisel oli abiks Issanda käsi. Kuid see ei seisa praegu vaid üksinda. Selles leiduvaid tähendusrikkaid ja tähtsaid tõdesid kinnitab veel teinegi tunnistus.

Pühakiri kuulutab: „Kahe ja kolme tunnistaja ütlusega tehakse iga asi kindlaks” (2Kr 13:1).

Mormoni Raamat on tulnud esile Jumala anni ja väe kaudu. See räägib kui hääl põrmust, et tunnistada Jumala Pojast. See räägib Tema sünnist, Tema teenimistööst, Tema ristilöömisest ja ülestõusmisest ning Tema ilmumisest õigemeelsetele inimestele Ameerikas Küllusliku maal.

See on käegakatsutav asi, mida saab lugeda, mida saab proovile panna. See kannab kaante vahel tõotust oma jumalikust algupärast. Nüüdseks on miljonid inimesed selle raamatu proovile pannud ning leidnud, et see ülestähendus on õige ja püha. ‥

Nagu Piibel on Vana Maailma tunnistus, on Mormoni Raamat Uue Maailma oma. Nad kuulutavad käsikäes, et Jeesus on Isa Poeg. ‥

See püha raamat, mis tuli esile kui Kõikvõimsa ilmutus, on tõepoolest teine tunnistus meie Issanda jumalikkusest.¹⁶

Preesterluse volitus ja Kiriku organisatsioon

Preesterlus on volitus tegutseda Jumala nimel. ‥ Ma lugesin hiljuti ‥ ühte raamatut, [mis] räägib algkiriku usust taganemisest. Kui tolle kiriku volitus kaotsi läks, siis kuidas see asendati?

Preesterluse volitus tuli ainsast kohast, kust see tulla saab, ja selleks kohaks on taevas. See anti nende käte all, kes hoidsid seda siis, kui Päästja kõndis maa peal. ‥

Kui kaunis on see järk-järguline taastamine, mis viis Kiriku organiseerimiseni 1830. aastal. ‥ Kiriku nimigi tuli ilmutuse teel. Kelle Kirik see on? On see Joseph Smithi oma? On see Oliver Cowdery oma? Ei, see on Jeesuse Kristuse Kirik, mis taastati maa peale praegustel viimsetel aegadel.¹⁷

Perekond

Veel üks tähtis ja erakordne ilmutus, mis anti prohvetile, on perekonna igavese elu plaan.

Perekond on Kõikvõimsa looming. See esindab kõigist kõige pühamaid suhteid. See esindab kõigist kõige tõsisemaid ettevõtmisi. See on ühiskonna alusüksus.

Jumala poolt oma prohvetile antud ilmutuste kaudu tulid õpetus ja volitus, millega perekonnad pitseeritakse kokku mitte üksnes selleks eluks, vaid kogu igavikuks.¹⁸

Väikelaste süütus

Väikelaste süütus on veel üks ilmutus, mille Jumal on andnud prohvet Josephi vahendusel. Üleüldiseks tavaks on imikute ristimine, et kõrvaldada selle tagajärjed, mida nimetatakse Aadama ja Eeva patuks. Taastamise õpetuse valguses on ristimise põhjuseks inimese enda individuaalsed ja isiklikud patud. Sellest saab Jumala ja inimese vaheline leping. Seda tehakse vastutusvõimelises vanuses, kui inimene on piisavalt vana, et eristada õiget väärast. Seda tehakse vee alla kastmise teel, mis sümboliseerib Jeesuse Kristuse surma ning matmist ja Tema esiletulemist ülestõusmises.¹⁹

Surnute päästmine

Ma jätkan, nimetades veel üht ilmutatud tõde. Meile on räägitud, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, ja ometi ei tea ma ühtki teist kirikut, kus oleks avatud tee neile, kes on surma eesriide taga, et nad võiksid saada kõik need õnnistused, mis on saadaval elavatele. Suur surnute päästmise õpetus on selle Kiriku ainulaadne eripära. ‥ Surnutele antakse samasugune võimalus kui elavatele. Veel kord, millised hiilgavad ja imepärased asjad on Kõikvõimas andnud oma ilmutuse kaudu oma prohvetile!²⁰

Jumala laste olemus, eesmärk ja potentsiaal

Ilmutatud on inimese igavene olemus. Meie oleme Jumala pojad ja tütred. Jumal on meie vaimu Isa. Me elasime juba enne, kui siia tulime. Me olime isiksused. Me sündisime sellesse ellu jumaliku plaani raames. Me oleme siin, et pandaks proovile meie väärilisus, tegutsedes vastavalt oma vabale tahtele, mille Jumal meile andnud on. Kui me sureme, jätkame elamist. Meie igavene elu koosneb kolmest faasist: esiteks meie surelikkusele eelnev olemasolu, teiseks meie surelik elu ja kolmandaks meie surelikkusele järgnev elu. Surres me lahkume sellest maailmast ning astume läbi eesriide sellisesse paika, kuhu me oleme väärilised sisenema. See on samuti selle Kiriku ainulaadne, iseäralik ja kallihinnaline õpetus, mis on tulnud ilmutuse kaudu.²¹

Nüüdisaja ilmutus

Ma tõin ära lühikokkuvõtte sellest päratust teadmiste ja volituste hulgast, mille Jumal on välja valanud oma prohveti pea peale. ‥ On veel üks asi, mida pean mainima. Selleks on nüüdisaja ilmutuse põhimõte. Usuartikkel, mille prohvet kirjutas, kuulutab järgmist:

„Me usume kõike, mida Jumal on ilmutanud, kõike, mida Ta ilmutab praegu, ja me usume, et Ta ilmutab veel palju suuri ja tähtsaid Jumala kuningriiki puutuvaid asju” (UA 1:9).

Kasvav Kirik, Kirik, mis levib üle kogu maa sellistel keerulistel aegadel, vajab pidevat taevatroonilt tulevat ilmutust, mis seda juhataks ja edasi viiks.

Me tunnistame, et palvetades ja pingsalt Issanda tahet otsides me saame juhatust ja ilmutust ning Issand õnnistab oma Kirikut, mis liigub oma saatuse rada mööda.

Me liigume edasi prohvet Josephi jumaliku kutse ning Jumala ilmutuste kindlal alusel, mis tema kaudu tulid.²²

Olles Joseph Smithi järel viieteistkümnes prohvet ja omades prohvetlikku volitust, mis tuli tema kaudu, kuulutan ma pühalikult oma tunnistust, et prohvet Josephi aruanne [taastamise] sündmustest on tõsi, et Isa tunnistas ‥ oma poja pühadusest, et Poeg juhendas noort prohvetit ning sellele järgnes terve rida sündmusi, mis viisid ainsa õige ja elava kirikuni maa peal [vt ÕL 1:30].²³

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Miks oli maailma inimestel vaja Jeesuse Kristuse Kiriku ja evangeeliumi taastamist? (Vt 1. osa.) Mis on mõned viisid, kuidas Issand valmistas ette tee evangeeliumi taastamiseks? (Vt 2. osa.)
Mõtisklege president Hinckley õpetuste üle esimese nägemuse kohta (vt 3. osa). Millisel viisil on teie tunnistus esimesest nägemusest teile mõju avaldanud?
Miks oli vaja, et taevased sõnumitoojad taastaksid preesterluse? (Vt 4. osa.) Miks on oluline, et Melkisedeki preesterluse hoidjad jõuavad oma volitusega välja Jeesuse Kristuseni?
Vaadake 5. osas üle prohvet Joseph Smithile ilmutuse kaudu tulnud tõdede kokkuvõte. Kuidas on need tõed teie elu õnnistanud? Kuidas saaksime lastel aidata neid tõdesid mõista ja hinnata?

Samateemalised pühakirjakohad:

Js 2:1–3; Ap 3:19–21; Ilm 14:6–7; 2Ne 25:17–18; ÕL 128:19–21

Abiks uurimisel

„Sinu evangeeliumi õpingud on kõige tõhusamad, kui sind õpetatakse Püha Vaimu kaudu. Alusta oma evangeeliumi õpinguid alati palvega, et Püha Vaim aitaks sul õppida” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 18).