6. peatükk
Palve on väga võimas
„Hüüda Issanda poole, et saada tarkust rohkem, kui meil endil on, et saada jõudu teha seda, mida peame tegema, et saada tröösti ja lohutust ja väljendada tänu, on oluline ja imepärane.”
Gordon B. Hinckley elust
„Mitte keegi meist ei saa olla edukas üksi,” ütles president Gordon B. Hinckley. „Me vajame abi, sellist abi, mis saabub vastusena palvele.”1 President Hinckley tegutses selle põhimõtte järgi, tehes otsuseid, mis tema ees Kiriku presidendina seisid. Vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on tema kohta öelnud: „Ta on terane mees harukordse otsustusvõimega, aga kui ta seisab vastamisi lahendamatu probleemiga, laskub ta põlvili.”2
President Hinckley ja tema abikaasa Marjorie elasid selle põhimõtte järgi ka oma kodus. Nende poeg Richard on öelnud: „Ma ei mäleta päeva, mil me poleks perena palvetanud. Kui oli tema kord, siis isa palvetas väga siiralt, kuid mitte kunagi liiga dramaatiliselt või emotsionaalselt. Me õppisime palju tema usu sügavusest, kuulates teda palvetamas. Ta pöördus Jumala poole suure aupaklikkusega, justkui ta pöörduks targa ja austatud õpetaja või juhendaja poole, ning ta viitas Päästjale alati sügavate tunnetega. Lapsena ma teadsin, et tema jaoks olid nad tõelised isikud, et ta armastas ja austas neid.”3 Marjorie märkis: „Ma arvan, et perepalvel oli oluline osa selles, kuidas meie lapsed vastasid meile. Kuigi Gordon ei pidanud kunagi neile jutlust, kuulsid nad kõike, mida me soovisime, et nad kuuleksid, perepalves.”4
Oma üldjuhina teenimise ajal julgustas president Hinckley Kiriku liikmeid „uskuma palvesse ja palve väesse”.5 Ta tunnistas, et „palve avab taeva väed meie jaoks”.6 Ta lubas: „Olge palvemeelsed ja taeva Jumal naeratab teile ja õnnistab teid ning annab teie südamesse õnne ja teie ellu rahu tunde.”7
Gordon B. Hinckley õpetused
1
Jumal on meie Isa ja Ta kutsub meid Tema poole isiklikult palvetama.
Kõikidest suurepärastest ja inspireerivatest lubadustest, mida olen lugenud, on kõige rahustavamad mulle need Päästja sõnad: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile” (Mt 7:7).8
Ärge kunagi unustage, kes te olete. ‥ Te olete tõesti Jumala lapsed. ‥ Ta on teie Igavene Isa. Ta armastab teid. Te võite Tema poole palves pöörduda. Ta on julgustanud teid seda tegema. ‥ Kui imeline see on! Tema on Suurim Kõigist. Tema on universumi Looja ja Valitseja. Ja siiski kuulab Ta teie palvet!9
Me võime läheneda Issandale oma palvetes. Need võivad muutuda tänuavaldusteks. Ma ei suuda kunagi täielikult mõista, kuidas universumi Suur Jumal, Kõikvõimas, kutsub meid kui oma lapsi Temaga eraviisiliselt kõnelema. Kui hinnaline võimalus see on! Kui imeline, et see leiab tõepoolest aset. Ma tunnistan, et meie alandlikult ja siiralt öeldud palveid kuuldakse ja neile vastatakse. See on imeline ja see on tõsi.10
Vennad ja õed, ma tean, et te olete palvetavad inimesed. See on imepärane asi praegusel ajal ja ajal kui palve harjumus on kadunud nii paljudest eludest. Hüüda Issanda poole, et saada tarkust rohkem, kui meil endil on, et saada jõudu teha seda, mida peame tegema, et saada tröösti ja lohutust ja väljendada tänu, on oluline ja imepärane.11
Ma esitan palve, et igaüks meist prooviks elada Issandale lähemal ja suhtleks Temaga tihedamini ja suurema usuga.
Isad ja emad, palvetage oma laste eest. Palvetage, et nad oleksid kaitstud maailma kurjuse eest. Palvetage, et nad kasvaksid usus ja teadmistes. Palvetage, et nad juhitaks elu suunas, mis oleks kasulik ja hea. Mehed, palvetage oma naiste eest. Väljendage Issandale oma tänu nende olemasolu eest ja paluge Teda nende eest. Naised, palvetage oma meeste eest. Paljud neist kõnnivad mööda väga rasket teed lugematul hulgal probleemide ja suure kimbatusega. Paluge Kõikvõimast, et neid juhitaks, õnnistataks, kaitstaks, inspireeritaks nende õigemeelsetes püüdlustes.
Paluge rahu eest maa peal, et universumit valitsev Kõikvõimas sirutaks oma käe ja laseks oma Vaimul olla inimeste peal, et rahvad ei märatseks üksteise vastu. ‥ Palvetage, et saada tarkust ja mõistmist, kui kõnnite mööda oma rasket eluteed.12
Palve puhul on suurepärane, et see on isiklik, et see on individuaalne, see on miski, millesse mitte keegi teine ei pääse, teie vestlus oma Taevase Isaga Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Olge palvemeelsed. Paluge Issandal oma patud andestada. Paluge Issandalt abi. Paluge Issandal end õnnistada. Paluge Issandal aidata teil realiseerida oma õigemeelsed ambitsioonid. ‥ Paluge Issandalt kõiki tähtsaid asju, mis tähendavad elus teile nii palju. Ta on valmis aitama. Ärge seda kunagi unustage.13
2
Perepalve viib üksikisikute, perekondade ja ühiskonna elus imedeni.
Meie ajal on vaja uuesti hakata rõhutama puhtsüdamlikkust, iseloomu ja ausust. Ainult siis, kui me võtame oma loomusesse taas omaks väärtused, mis on tõelise tsivilisatsiooni põhiolemuseks, muutub meie aja muster. Meie ees olevaks küsimuseks on: „Kust me alustame?”
Ma olen rahul, et see peab algama tunnustamisega, et Jumal on meie Igavene Isa, et meie suhe Temaga on Tema lapseks olek, see algab Temaga suhtlemisest, tunnustades Tema suveräänset positsiooni, ja igapäevasest härdast palvest, et saada Tema juhatust meie toimetustes.
Ma tunnistan, et inimeste naasmine palve, perepalve juurde on üks parimaid viise tegelemaks järjest suureneva kõlblusetu käitumisega meie ühiskonnas. Me ei saa oodata imet ühe päeva möödudes, kuid see tuleks ühe põlvkonna järel. ‥
On midagi põlvitamise asendis, mis lükkab ümber Pauluse poolt kirjeldatud suhtumise: „Teotajad, ‥ kergemeelsed, sõgedad.”
On midagi harjumuses, kui isa ja ema põlvitavad koos lastega, mis aitab lahti saada teistest tema kirjeldatud omadustest: „Sõnakuulmatud vanemaile, ‥ südametud.”
On midagi jumaluse poole pöördumises, mis seisab vastu laimamisele ja rohkem lõbuarmastajaks kui jumalaarmastajaks muutumisele. [Vt 2Tm 3:1–4.]
Kalduvus olla õel, tänamatu, nagu seda kirjeldas Paulus, kaob, kui pereliikmed koos tänavad Issandat elu ja rahu eest, mis neil kõigil on. Ja kui nad tänavad Issandat üksteise eest, siis kujuneb perekonnas välja uus lugupidamine, uus austus, uus kiindumus üksteise suhtes. ‥
Pidades Issanda ees koos meeles vaeseid, abivajajaid ja rõhutuid, kujuneb alateadlikult, kuid reaalselt, välja teiste armastamine endast rohkem, teiste austamine, soov teenida teisi vastavalt nende vajadustele. Ei saa paluda Jumalal aidata hädas olevat naabrit ilma motivatsioonitundeta teha ise midagi naabri aitamiseks. Kui nad paneksid kõrvale oma isekuse ja unustaksid end teiste teenimises, siis juhtuksid maailma laste elus suured imed. Seeme, millest see varju pakkuv ja viljakas puu võib kasvada, istutatakse ja kasvatatakse kõige paremini perekonna igapäevases härdas palumises. ‥
Ma ei tea midagi muud, mis aitaks lõdvestada pingeid perekonnas, tooks osaval viisil välja austuse vanemate suhtes, mis viiks kuulekuseni, mõjutaks meeleparanduse vaimu, mis suurel määral kaotaks katkiläinud kodude hävitava mõju, kui koos palvetamine, nõrkuste koos tunnistamine Issanda ees ning hardalt Issanda õnnistuste palumine kodu ja seal elavate inimeste peale. ‥
Perekond on ühiskonna põhiüksus. Palvetav perekond on lootus paremaks ühiskonnaks. „Otsige Jehoovat, kui Ta on leitav” (Js 55:6).14
Mind puudutas ‥ noore [misjonäri] südantlõhestav avaldus. Ta ütles: „Ma olen siin olnud mitu kuud. Ma ei suuda keelt selgeks õppida. Mulle ei meeldi need inimesed. Ma olen päeval depressioonis ja öösel nutan. Ma soovisin surra. Ma kirjutasin emale ja anusin põhjust, et koju naasta. Mul on tema vastus. Ta ütles: „Me palvetame sinu eest. Ei möödu päevagi, mil me ei põlvitaks koos hommikul enne söömist ja õhtul enne magama minekut ja ei paluks Issandal sind õnnistada. Me oleme oma palvele lisanud paastumise ning kui sinu nooremad vennad ja õed palvetavad, siis nad ütlevad: „Taevane Isa, õnnista Johnnyt ‥ ning aita tal keel selgeks õppida ja teha seda tööd, mida ta tegema kutsuti.””
Seejärel noor mees jätkas läbi pisarate: „Ma proovin uuesti. Ma lisan oma palved nende palvetele ja oma paastumise nende paastule.”
Nüüd, neli kuud hiljem, olen saanud temalt kirja, kus seisab: „Ime on juhtunud. Keel on tulnud kui and Issandalt. Ma olen sellel ilusal maal õppinud inimesi armastama. Jumal olgu tänatud minu perekonna palvete eest.”15
Kas saame muuta oma kodud veel kaunimaks? Jah, palvetades perega kõige kauni Allika poole. Kas saame tugevdada ühiskonda ja muuta selle paremaks paigaks, kus elada? Jah, tugevdades oma pere vooruslikkust, põlvitades koos ja paludes Kõikvõimast Tema Armastatud Poja nimel.
See tava, naasmine perekonnana jumalakummardamise juurde, levides üle maa ja üle kogu maailma, eemaldaks põlvkonna jooksul hävitava mõju, mis meid hukkamas on. See taastaks aususe, vastastikuse lugupidamise ja tänumeelsuse inimeste südametes.16
Kas palve on nii keeruline? Kas oleks nii raske julgustada isasid ja emasid koos oma väikeste lastega põlvitama ja pöörduma Jumaluse trooni poole, et väljendada tänu õnnistuste eest, palvetada nii hädas olijate kui iseendi eest ning seejärel paluda seda kõike maailma Päästja ja Lunastaja nimel? Palve on väga võimas. Sellest ma võin tunnistada ja seda võite ka teie tunnistada. Kui suur on kaotus perekonnale, kes ei kasuta seda kallihinnalist ja lihtsat tava oma hüvanguks.17
Kui teie seas on keegi, kes ei pea perepalvet, siis alustage selle tavaga nüüd, kui olete selleks võimelised, siis põlvitage koos igal hommikul ja õhtul ning rääkige Issandaga ja väljendage oma tänu, paluge hardalt Tema õnnistusi maa hädalistele ning rääkige Talle omaenese heaolust.18
Ma annan teile oma tunnistuse, et kui te siiralt rakendate perepalvet, siis ei lähe te ära tasustamata. Muutused ei pruugi olla kergesti märgatavad. Need võivad olla vaevu hoomatavad. Aga need on tõelised, sest Jumal „annab palga neile, kes teda otsivad” (Hb 11:6).
Olgem ustavad selle tava eeskuju seadmises maailmale, julgustades teisi tegema sama.19
3
Me peame olema palvemeelsed ja kuulama, sest meie palvetele vastatakse.
Ärge arvake kunagi, et te saate üksi hakkama. Te vajate Issanda abi. Ärge kahelge kunagi mõnes üksildases kohas põlvili laskuda ja Temaga rääkida. Kui oivaline ja imeline on palve! Mõtelge sellele. Me võime tõepoolest rääkida oma Taevaisaga. Ta kuuleb ja vastab, kuid me peame seda vastust kuulama. Miski pole liiga tõsine, miski pole liiga tähtsusetu, et seda Temaga jagada.20
Palvetage Issanda poole ootusega, et saate vastuse. ‥ Enamiku meie palvetega on see probleem, et me teeme neid, nagu tõstaksime telefonitoru ja telliksime toiduaineid – me esitame oma tellimuse ja paneme toru ära. Me peame mediteerima, mõtisklema, mõtlema sellele, millest me palvetame, ja seejärel rääkima Issandaga nii, nagu üks inimene räägib teisega. „Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Jehoova!” (Js 1:18)21
Mitte miski ei aita nii hästi kui asja andmine Issanda kätesse. ‥ Ma ei kõhkle ütlemast, et mu palvetele on vastatud. Ma tean seda. Ma ei saaks seda eitada. Sellel keerulisel ajal me peame juhatuse saamiseks palvetama. ‥ Suurepärane on, et te ei pea olema geeniused, et palvetada. Ta kuulab kõige alandlikuma häält. ‥ Hüüdke Issanda poole. Tema on palunud seda teha ja Tema vastab.22
Uskuge palve väge ja ülevust. Issand vastab meie palvetele. Ma tean seda. Olen näinud seda juhtumas ikka ja jälle. Palve aitab meil saavutada partnerlust Jumalaga. ‥ See annab meile võimaluse Temaga rääkida, Teda tänada suurepäraste õnnistuste eest ja paluda Temalt eluteel kõndimiseks juhatust ning kaitset. See tähtis töö, mis on üle kogu maailma levimas, sai alguse ühe poisi palvest. Ta luges perekonna Piiblist nii: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab” (Jk 1:5–6). See on lubadus. Kas kuskil mujal maailmas on olemas suuremat lubadust?23
Mu sõbrad, olge palvemeelsed ja kuulake. Ehk ei kuule te kunagi häält. Tõenäoliselt ei kuule. Kuid viisil, mida te ei oska selgitada, antakse teile õhutusi ja teid õnnistatakse. Sest Issand on lubanud: „Ma räägin sulle ‥ sinu südames Püha Vaimu kaudu, kes tuleb sinu peale. ‥” (ÕL 8:2)
Olge palvemeelsed ja te saate teada, et Jumal kuuleb palveid ning vastab neile. Mitte alati nii, nagu me soovime, et Ta vastaks, kuid aastate möödudes tuleb mõistmine, et Ta kuulis ja vastas sama kindlalt, kui tõuseb päike igal hommikul.24
Hoidke alal alandlikkust, mis paneb teid palves põlvitama, tunnustades Tema väge ja headust. Ta ei hülga teid. Ta kuuleb teie palveid. Ta vastab teie palvetele. Öö vaikuses kuulete Tema Vaimu sosistusi, et suunata teid häda ja puuduse aegadel. Need ajad tulevad teie ellu, just nagu nad tulevad kõikide ellu. Jätkake Jumalasse uskumist ja Ta ei vea teid alt. Ta ei pööra kunagi oma selga teile.25
Lubage oma Taevasel Isal olla alati sõbraks, kelle poole võite palves pöörduda.26
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Küsimused
-
Kuidas on palve aidanud teil Taevase Isaga lähedasemaks saada? Vaadake üle president Hinckley nõuanne sellest, mida kaasata palvesse (vt 1. osa). Millal on palve aidanud teil leida tarkust rohkem kui teil endil on? Millal on palve teile andnud tröösti ja lohutust? Miks peaksid mõned palved olema tänuavaldused?
-
Mõtisklege iga õnnistuse üle, mis vastavalt president Hinckley sõnadele tulevad perepalve kaudu (vt 2. osa). Mil moel on koos palvetamine õnnistanud teie perekonda? Millised on mõned takistused perepalve järjepidevalt pidamisele? Kuidas saavad pereliikmed nende takistuste eemaldamiseks koos tööd teha?
-
Kuidas saab 3. osas välja toodud president Hinckley õpetuste rakendamine aidata meil muuta meie palved tähendusrikkamaks? Mida olete õppinud sellest, kuidas Taevane Isa vastab palvetele? Miks on palvel vägi tuua meid partnerlusse Jumalaga?
Samateemalised pühakirjakohad:
Mt 6:5–15; Lk 18:9–18; 2Ne 32:8–9; Al 34:17–28; 37:36–37; 3Ne 18:15–25; ÕL 19:28
Abiks uurimisel
„Saa toimuvast ülevaade, lugedes raamatut või vaadates peatüki või lõigu või sissejuhatused kiiresti läbi. Püüa mõista konteksti ja olustikku” (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 25). Kaaluge võimalust lugeda peatükki ja salmi rohkem kui üks kord, et mõista selle sügavamat tähendust. Seda tehes võite avastada tähendusrikkaid mõtteid.