Usust taganemine

Kui mõni inimene või inimrühm ei usu enam evangeeliumi põhimõtetesse, on nad usust taganenud.

Maailma ajaloo jooksul on tulnud ette üleüldisi usust taganemise perioode. Pärast õiglaselt veedetud aega on inimesed pöördunud sageli pahelisuse poole. Üheks näiteks on suur usust taganemine, mis leidis aset pärast seda, kui Päästja rajas oma Kiriku. Pärast Päästja ja Tema apostlite surma moonutasid inimesed evangeeliumi põhimõtteid ja tegid lubamatuid muudatusi Kiriku organisatsioonis ja preesterluse talitustes. Sellise laialt levinud pahelisuse tõttu võttis Issand preesterluse volituse maa pealt.

Suure usust taganemise ajal ei saanud inimesed elavatelt prohvetitelt jumalikku juhatust. Loodi palju kirikuid, kuid neis puudus preesterluse vägi, et aidata inimestel leida õigeid teadmisi Isast Jumalast ja Jeesusest Kristusest. Osa pühakirjadest moonutati või läks kaduma ja kellelgi polnud volitust anda Püha Vaimu andi või viia läbi preesterluse talitusi. See usust taganemine kestis, kuni Taevane Isa ja Tema Armastatud Poeg ilmusid 1820. aastal Joseph Smithile ja tegid algust evangeeliumi täiuse taastamisega.

Me elame nüüd ajal, mil Jeesuse Kristuse evangeelium on taastatud. Kuid erinevalt mineviku Kirikust ei saa Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule osaks üleüldine usust taganemine. Pühakirjad õpetavad, et Kirikut ei hävitata enam kunagi (vt ÕL 138:44; vt ka Taaniel 2:44).

Kuigi ei saa olema järgmist üleüldist tõest taganemist, peab igaüks olema valvel, et me ise usust ei taganeks. Sa võid kaitsta end usust taganemise eest, pidades kinni oma lepingutest, kuuletudes käskudele, järgides Kiriku juhte, võttes sakramenti ning tugevdades jätkuvalt oma tunnistust igapäevase pühakirjade uurimise, palve ja teenimise kaudu.

Täiendavad viited: Jesaja 24:5; Aamos 8:11–12; Matteuse 24:4–14; Apostlite teod 20:28–30; 2 Timoteosele 3:1–5, 14–15; 4:3–4; 1 Nefi 13:24–29; Mormon 1:13–14; ÕL 1:15–17; Joseph Smith — Ajalugu 1:17–19

Vt ka Evangeeliumi taastamine; Kiriku juhtimine; Preesterlus