Hingamispäev

Hingamispäev on Issanda päev, mis on jäetud iga nädal puhkamise ja jumalakummardamise tarbeks. Vanas Testamendis räägitakse, et Jumala lepingurahvas pidas hingamispäeva nädala seitsmendal päeval, sest Jumal puhkas seitsmendal päeval, kui Ta oli loonud maa. Issand rõhutas hingamispäeva järgimise tähtsust kümnes käsus:

“Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!

Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,

aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on!

Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja Ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2 Moosese 20:8–11).

Uue Testamendi järgi on pühapäev nädala esimene päev, mil leidis aset Jeesuse Kristuse ülestõusmine, millele järgnevalt hakkasid Issanda jüngrid nädala esimesel päeval hingamispäeva pidama (vt Apostlite teod 20:7).

Issand on käskinud meil jätkata hingamispäeva pidamist ka viimsel ajal. Ta on tõotanud, et kui me sellest käsust kinni peame, “on maa täius [meie] päralt” (vt ÕL 59:16–20).

Kuna hingamispäev on püha, tuleks sel päeval tegeleda vääriliste ja pühade tegevustega. Tööst ja meelelahutusest hoidumine ei ole piisav. Õigupoolest ei pühitse me hingamispäeva, kui me sel päeval üksnes logeleme ja midagi ei tee. 1831. aastal Joseph Smithile antud ilmutuses käskis Issand: “Et sa võiksid ennast paremini hoida maailmast reostamatuna, pead sa minema palvekotta ja ohverdama oma sakramendid minu pühal päeval, sest tõesti see päev on määratud sulle puhkamiseks sinu töödest ja pühendumiseks Kõigekõrgemale” (vt ÕL 59:9–10). Kooskõlas selle ilmutusega, võtame me igal nädalal osa sakramendikoosolekust. Muude hingamispäevaste tegevuste hulka võivad kuuluda palvetamine, mõtisklemine, pühakirjade ja viimse aja prohvetite õpetuste uurimine, pereliikmetele ja sõpradele kirjade kirjutamine, kosutava kirjanduse lugemine, haigete ja vaevatute külastamine ning Kiriku muudel koosolekutel osalemine.

Täiendavad viited: 2 Moosese 31:16–17; Moosia 18:23; ÕL 59:11–14; 68:29

Vt ka Aupaklikkus; Jumalakummardamine; Sakrament