Pöördumine
“Liha mõtteviis, see on surm,” teatas apostel Paulus, “aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu” (Roomlastele 8:6; vt ka 2 Nefi 9:39). Me heitleme oma langenud olukorras sageli kiusatustega ning anname vahel järele “liha tahtele ja halvale, mis selles on” (2 Nefi 2:29; vt ka “Langemine”, lk 85 selles raamatus). Selleks, et me võiksime saada igavese elu õnnistuse, peab meil olema Vaimu mõtteviis ja me peame saama jagu oma ebaõiglastest soovidest. Meil on vaja muutuda. Täpsemalt öeldes peame me olema muutunud ehk pöördunud Päästja lepituse väe ja Püha Vaimu väe kaudu. Seda protsessi kutsutakse pöördumiseks.
Pöördumise juurde kuulub käitumise muutumine, kuid see on midagi veelgi enamat — see on meie loomuse muutumine. See on nii tähendusrikas muutus, et Issand ja Tema prohvetid räägivad sellest kui taassünnist, südamemuutusest ja tulega ristimisest. Issand ütles:
“Ära imesta, et kogu inimkond, jah, mehed ja naised, kõik rahvad, suguharud, keeled ja inimesed peavad olema uuesti sündinud; jah, Jumalast sündinud, muudetud nende lihalikust ja langenud olukorrast õigsuse olukorda, olles Jumala poolt lunastatud ja saades tema poegadeks ja tütardeks;
Ja nii nad saavad uuteks olevusteks ja kui nad seda ei tee, nad ei saa mingil moel Jumala kuningriiki pärida” (Moosia 27:25–26).
Pöördumisprotsess
Pöördumine on protsess, mitte sündmus. Pöördumine on selle tulemuseks, kui sa püüad õigsuses Päästjat järgida. Sellise püüdluse juurde kuulub usu rakendamine Jeesusesse Kristusesse, meeleparandus pattudest, ristimine, Püha Vaimu anni saamine ja usus lõpuni vastupidamine.
Kuigi pöördumine on midagi imelist ja elu muutvat, kujutab see endast vaikset imet. Inglite külastused ja muud suurejoonelised sündmused ei too endaga pöördumist. Isegi Alma, kes nägi inglit, pöördus alles siis, kui ta oli “paastunud ja palvetanud palju päevi,” et saada tõe kohta tunnistust (Alma 5:46). Ja Paulus, kes nägi ülestõusnud Päästjat, kuulutas, et “ükski ei või ütelda: “Jeesus on Issand!” kui vaid Pühas Vaimus” (1 korintlastele 12:3).
Kuna pöördumine on vaikne, jätkuv protsess, võid sa olla juba pöördunud, ilma et sa seda mõistaksid. Sa võid olla nagu laamanlased, keda “ristiti tule ja Püha Vaimuga, sest nad uskusid [Kristusesse] endi usulepöördumise ajal, ja nad ei teadnud seda” (3 Nefi 9:20). Kui sa püüad jätkuvalt usku rakendada ja Päästjat järgida, viib see sind suurema pöördumiseni.
Pöördunud inimeste tunnused
Mormoni Raamatus kirjeldatakse inimesi, kes on pöördunud Issandasse:
Nad soovivad head teha. Kuningas Benjamini rahvas teatas: “Kõigeväelise Issanda Vaim … on põhjustanud meis, või meie südametes vägeva muutuse, nii et meil ei ole mingit tahet teha halba, vaid teha pidevalt head” (Moosia 5:2). Alma rääkis inimestest, kes “ei võinud ilma jäledust tundmata vaadata patule” (Alma 13:12).
Nad ei mässa Issanda vastu. Mormon rääkis ühest laamanlaste rühmast, kes olid olnud pahelised ja verejanulised, kuid kes olid “pööratud Issandasse” (Alma 23:6). Need inimesed muutsid oma nime anti-nefi-lehhilasteks ja neist “sai õiglane rahvas; nad panid oma mässamise relvad maha, nii et nad enam ei sõdinud Jumala vastu ega ka ühegi oma venna vastu” (Alma 23:7).
Nad jagavad evangeeliumi. Enos, Alma vanem, Alma noorem, Moosia pojad, Amulek ja Seesrom pühendasid end pärast Issandasse pöördumist evangeeliumi jutlustamisele (vt Enos 1:26; Moosia 18:1; Moosia 27:32–37; Alma 10:1–12; 15:12).
Nad on täis armastust. Kui ülestõusnud Päästja oli külastanud inimesi Ameerikas, “oli kogu rahvas pöördunud Issanda poole üle kogu maa palge, nii nefilased kui laamanlased ja nende keskel ei olnud tülisid ega vaidlusi ning iga inimene kohtles teist õiglaselt. …
Ja juhtus, et maal ei olnud tülisid, Jumala armastuse pärast, mis asus inimeste südametes.
Ja seal ei olnud kadetsemisi ega riidusid ega rahutusi ega hooramisi ega valetamisi ega mõrvu ega mingit himurust; ja tõesti ei saanud olla õnnelikumat rahvast kõikide nende rahvaste seas, keda oli loonud Jumala käsi.
Seal ei olnud röövleid ega mõrvareid, ka ei olnud seal laamanlasi ega mingit sorti -lasi, vaid kõik nad olid ühes, Kristuse lapsed ja Jumala kuningriigi pärijad” (4 Nefi 1:2, 15–17).
Püüd üha enam pöörduda
Esmane vastutus sinu pöördumise eest kuulub sulle. Kedagi ei saa pöörata sinu eest ja keegi ei saa sind pöörduma sundida. Ometi võivad teised sind pöördumisel abistada. Võta õppust pereliikmete, Kiriku juhtide ja õpetajate ning nende meeste ja naiste eeskujust, kellest kirjutatakse pühakirjades.
Sa võid kogeda oma südames üha vägevamat muutust, kui sa püüad järgida Päästja täiuslikku eeskuju. Uuri pühakirju, palveta usuga, pea kinni käskudest ja püüa selle poole, et Püha Vaim oleks sinu pidev kaaslane. Kui sinu pöördumine jätkub, saad sa suure rõõmu osaliseks nagu kuningas Benjamini rahvas, kui Vaim oli “põhjustanud [nende] südametes vägeva muutuse” (vt Moosia 5:2, 4). Sa suudad järgida kuningas Benjamini nõuannet olla “vankumatu ja muutumatu, alati hõivatud heade tegudega, et Kristus, Issand Kõigeväeline Jumal, võiks [sind] endale pitseerida, et [sind] võidaks taevasse viia, et [sa] võiksi[d] saada igavese päästmise ja igavese elu” (Moosia 5:15).
Täiendavad viited: Matteuse 18:3; Luuka 22:32; Alma 5:7–14
Vt ka Jeesuse Kristuse lepitus; Päästmine; Püha Vaim; Ristimine