Riigivõim ja seadused

Õpetuse ja Lepingute 134. osas on välja toodud viimse aja pühade “üldise[d] uskumus[ed] maiste valitsuste ja seaduste kohta” (vt ÕL 134. osa sissejuhatus). Selle osa juurde kuuluvad järgnevad avaldused:

“Me usume, et valitsused on seatud inimesele kasuks Jumala poolt; ja et inimesed vastutavad Tema ees oma toimingute eest nendes valitsustes, nii seaduste tegemisel kui nende väljaandmisel ühiskonna hüvanguks ja julgeolekuks. …

Me usume, et kõik inimesed on kohustatud toetama ja ülal hoidma oma valitsusi, kelle võimu all nad elavad, kui nende loomulikud ja lahutamatud õigused on kaitstud nende valitsuste seadustega; ja et mäss ja vastuhakk on sobimatud igale kodanikule, kes on nõnda kaitstud, ja selle eest tuleb vastavalt karistada, ja et kõigil valitsustel on õigus sätestada selliseid seadusi, mis nende paremal äranägemisel kaitsevad ühiskondlikke huve; pidades samal ajal pühana vabadust tegutseda südametunnistuse järgi.

Me usume, et igat inimest tuleb tema ametis austada, valitsejaid ja võimukandjaid kui selliseid, kes on asetatud süütu kaitsmiseks ja süüdlase karistamiseks; ja et kõigil inimestel tuleb üles näidata austust ja lugupidamist seaduste vastu, sest ilma nendeta oleks rahu ja harmoonia välja tõrjutud anarhia ja terrori poolt; inimeste seadused on kehtestatud selgel eesmärgil ohjata meie huvisid üksikisikute ja rahvastena, inimese ja inimese vahel; ja taevast antud jumalikud seadused sätestavad reeglid vaimsetes asjades, usu ja jumalakummardamise asjus, mõlemas asjas tuleb inimesel vastust anda oma Loojale” (vt ÕL 134:1, 5–6).

Üheks oluliseks osaks kiriku ja riigi eraldamisel on valitsuse kohustus tagada usuvabadus. Viimse aja prohvetid toetavad seda põhimõtet, nagu see on fikseeritud üheteistkümnendas usuartiklis: “Me nõuame õigust kummardada Kõigevägevamat Jumalat meie oma südametunnistuse järgi ja lubame sama õiguse kõikidele inimestele, kummardagu nad kuidas, kus või mida nad soovivad.” Kooskõlas kiriku ja riigi eraldatusega, ei toeta Kirik ühtegi poliitilist erakonda ega kandidaati. Kirik ei luba kasutada oma hooneid ja kinnistuid poliitilistel eesmärkidel. Kirik osaleb poliitikas üksnes siis, kui küsimuse all on mingi kõlbelisust puudutav teema ja sel juhul võtab Kirik sageli sõna.

Kuigi Kirik jääb poliitikas erapooletuks, kannustavad Kiriku juhid üksikliikmeid selles kodanikena osalema. Viimse aja pühana peaksid sa mõistma, millised ülesanded ja õigused on sul sinu elukohariigis. Õpi tundma selle riigi ajalugu, pärandeid ja seadusi. Kui sul on võimalik hääletada ja osaleda valitsuse tegevuses, toeta ja kaitse aktiivselt tõe, õigsuse ja vabaduse põhimõtteid.

Täiendavad viited: ÕL 98:10; 12. usuartikkel