Jumalakummardamine

Jumala kummardamine tähendab Tema armastamist, austamist, teenimist ja Talle pühendumist. Issand käskis Moosest: “Kummarda Jumalat, sest ainult teda tuleb sul teenida” (vt Mooses 1:15). Käesoleval ajajärgul on Ta käskinud: “Sa pead armastama Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest, kõigest oma väest, meelest ja jõust, ja Jeesuse Kristuse nimel pead sa teda teenima” (vt ÕL 59:5). Kui sa armastad kedagi või midagi rohkem kui Jumalat, tegeled sa ebajumalakummardamisega (vt 2 Moosese 20:3–6).

Palve on üks moodus, kuidas Isa kummardada. Alma õpetas oma pojale Heelamanile: “Hüüa Jumalat abiks kõiges; jah, kõik, mida sa teed, tee Issandale, ja kuhu iganes lähed, mine Issandaga; jah, olgu kõik sinu mõtted suunatud Issandale; jah, anna Issandale oma südame kiindumus igaveseks” (Alma 37:36).

Sa peaksid osalema oma Kiriku koosolekutel jumalakummardamise vaimus. Issand on käskinud: “Et sa võiksid ennast paremini hoida maailmast reostamatuna, pead sa minema palvekotta ja ohverdama oma sakramendid minu pühal päeval, sest tõesti see päev on määratud sulle puhkamiseks sinu töödest ja pühendumiseks Kõigekõrgemale” (vt ÕL 59:9–10).

Jumalakummardamise juurde kuulub ka preesterluse talitustest osavõtmine. Aupaklikult sakramenti võttes ja templis käies pead sa meeles ja kummardad oma Taevast Isa ning väljendad oma tänulikkust Tema Poja, Jeesuse Kristuse eest.

Lisaks sellele, et väliselt Jumalat kummardada, peaks ka sinu hoiak olema Jumalat kummardav, kuhu sa ka ei läheks ja mida sa ka ei teeks. Alma õpetas seda põhimõtet ühele inimeste rühmale, kes oli nende kummardamispaigast välja heidetud. Ta aitas neil mõista, et tõeline kummardamine ei piirdu ühe päevaga nädalas (vt Alma 32:11). Kõneledes samale rühmale, kannustas Alma kaaslane Amulek neid “kummarda[ma] Jumalat, ükskõik kus te ka ei ole, vaimus ja tões” (Alma 34:38).

Täiendavad viited: Laulud 95:6–7; Moosia 18:25; Alma 33:2–11; ÕL 20:17–19, 29; 11. usuartikkel

Vt ka Armastus; Hingamispäev; Isa, Jumal; Paastumine ja paastuannetused; Palve