Patt

Me teeme pattu, kui me jätame meelega Jumala käskudele kuuletumata. Me teeme pattu ka siis, kui meil ei õnnestu teha õigesti, hoolimata sellest, et me teame tõde (vt Jakoobuse 4:17).

Issand on öelnud, et Ta “ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega” (vt ÕL 1:31). Patu tagajärjel eemaldub Vaim ja me ei saa elada igavikus oma Taevase Isa juures, sest “miski ebapuhas ei saa asuda Jumalaga” (1 Nefi 10:21).

Igaüks meist on rikkunud käske või ei ole suutnud tegutseda nii, nagu on meie teada õige. Apostel Johannes õpetas: “Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees. Kui me oma patud tunnistame, on [Jeesus Kristus] ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust” (1 Johannese 1:8–9). Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime me meelt parandada ja oma patud andeks saada.

Täiendavad viited: Roomlastele 3:23; 6:23; Alma 5:41–42; 11:37; Heelaman 5:10–11; ÕL 82:1–3; 88:34–35

Vt ka Andestus; Halastus; Jeesuse Kristuse lepitus; Kiusatus; Kuulekus; Meeleparandus; Surm, vaimne; Õiglus