Kiriku juhtimine

Jeesus Kristus seisab Kiriku eesotsas. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku missioon on aidata kõikidel inimestel tulla Tema juurde (vt Moroni 10:32). Selleks, et seda missiooni täita, on Kirik organiseeritud vastavalt Issanda poolt ilmutatud kavandile, “et pühi inimesi täielikult valmistada … , seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele” (Efeslastele 4:12–13; vt ka 11. salm). Järgnevalt on toodud ära Kiriku organisatsiooni lühiülevaade.

Kodu ja perekond

Perekond on Kiriku põhiüksus ja kodu on tähtsaim koht evangeeliumi õppimiseks. Ükski muu organisatsioon ei saa perekonda asendada. Isegi Kiriku kasvu jätkudes jääb selle alatiseks eesmärgiks pere ja üksikliikmete toetamine ja tugevdamine, kui nad püüavad elada evangeeliumi järgi.

Üldine juhtimine

Issand juhatab tänapäeval oma lepingurahvast Kiriku presidendi kaudu, keda me toetame prohveti, nägija ja ilmutajana. Kiriku president juhib kogu Kirikut. Tema ja ta nõuandjad, kes on samuti prohvetid, nägijad ja ilmutajad, moodustavad Esimese Presidentkonna Kvoorumi.

Ka Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed on prohvetid, nägijad ja ilmutajad. Nad on koos Esimese Presidentkonnaga “Kristuse nime erilisteks tunnistajateks kogu maailmas” (vt ÕL 107:23). Nad tegutsevad Esimese Presidentkonna juhatusel, “et ehitada üles kirikut ja korraldada selle asju kõigi rahvaste seas” (vt ÕL 107:33). Nad saadetakse “avama ust [rahvastele], kuulutades Jeesuse Kristuse evangeeliumit” (vt ÕL 107:35).

Seitsmekümnete Kvoorumi liikmed on kutsutud kuulutama evangeeliumi ja ehitama üles Kirikut. Nende tööd juhivad kaksteist apostlit ja seitse venda, keda on kutsutud teenima Seitsmekümnete juhatusena. Seitsmekümnete Esimese ja Teise Kvoorumi liikmed on nimetatud üldjuhtideks ja neid võib kutsuda teenima kõikjal maailmas.

Juhtiv Piiskopkond on kogu Kiriku Aaroni Preesterluse juhatus. Juhtiv piiskop ja tema nõuandjad teenivad Esimese Presidentkonna juhatusel, et kanda hoolt Kiriku ilmaliku tegevuse eest.

Noorte Meeste, Abiühingu, Noorte Naiste, Algühingu ja Pühapäevakooli organisatsioonidel on kõigil oma üldjuhatused, et anda õpetust ja juhiseid.

Piirkondlik juhtimine

Piirkond on Kirikus suurim geograafiline alajaotus. Esimene Presidentkond määrab Seitsmekümnete juhatuse Kirikus vahetult teatud konkreetseid piirkondi juhtima ja tegema seda Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatusel. Muude Kiriku piirkondade juhtideks määrab Esimene Presidentkond piirkonna juhatused. Piirkonna juhatuse moodustavad juhataja, kes on tavaliselt määratud Seitsmekümnete Esimesest või Teisest Kvoorumist, ja kaks nõuandjat, keda võib määrata ükskõik millisest Seitsmekümnete Kvoorumist. Piirkondade juhatused teenivad Esimese Presidentkonna, Kaheteistkümne Kvoorumi ja Seitsmekümnete juhatuse juhtimisel.

Mõned vennad on asetatud seitsmekümne ametisse, kuid nad ei teeni üldjuhtidena. Neid kutsutakse piirkonna seitsmekümneteks ja nad on määratud geograafilise asukoha alusel muudesse kvoorumitesse kui Seitsmekümnete Esimene ja Teine Kvoorum. Nende juhatuse alla kuuluv ala piirdub nende üldise elupiirkonnaga. Mõned piirkonna seitsmekümned teenivad piirkonna juhatustes.

Kohalik juhtimine

Kogudused. Kiriku liikmed on organiseeritud kogudustesse, mis tulevad sageli kokku vaimsuse ja omavahelise lävimise tugevdamiseks. Suuri kogudusi kutsutakse vaikonna kogudusteks. Igat sellist kogudust juhib piiskop, keda toetavad kaks nõuandjat.

Väikseid kogudusi kutsutakse ringkonna kogudusteks. Igat sellist kogudust juhib koguduse juhataja, keda toetavad kaks nõuandjat. Väiksema koguduse võib moodustada siis, kui selles piirkonnas elab vähemalt kaks liikmete perekonda ja üks liikmetest on vääriline Melkisedeki Preesterluse hoidja või vääriline preester Aaroni Preesterluse. Väiksema koguduse moodustab vaikonna, misjoni või ringkonna juhatus, kelle juhtimisel see kogudus ka tegutseb. Kui väiksem kogudus asub mõne vaikonna piires, võib sellest saada vaikonna kogudus.

Iga kogudus hõlmab mingit konkreetset geograafilist piirkonda. Issanda tööle aitavad kaasa erinevad koguduse ühingud: ülempreestrite rühmad, vanemate kvoorumid, Abiühing 18-aastastele ja vanematele naistele, Aaroni Preesterluse kvoorumid 12–17-aastastele noortele meestele, Noorte Naiste programm 12–17-aastastele noortele naistele, Algühing 18-kuistele kuni 11-aastastele lastele ja Pühapäevakool kõikidele 12-aastastele ja vanematele liikmetele. Igal mainitud ühingul on tähtis roll evangeeliumi õpetamisel, teenimisel ja lastevanemate toetamisel nende pühas ülesandes, milleks on aidata nende lastel võtta omaks Jeesuse Kristuse evangeelium. Need ühingud teevad ka koostööd, et aidata liikmetel jagada evangeeliumi teistega.

Vaikonnad, misjonid ja ringkonnad. Enamik geograafilisi piirkondi, kus Kirik on rajatud, on jagatud vaikondadeks. Sõna vaikond pärineb prohvet Jesajalt, kes kuulutas ette, et viimse aja Kirik on nagu telk, mis on vaiadega kinnitatud (vt Jesaja 33:20; 54:2). Vaikonnas on tavaliselt kokku 5 kuni 12 suuremat ja väiksemat kogudust. Igat vaikonda juhib vaikonna juhataja, kellele on abiks kaks nõuandjat. Vaikondade juhatajad annavad aru ja saavad juhiseid Seitsmekümnete juhatuselt või oma piirkonna juhatuselt.

Misjon on Kiriku üksus, mis hõlmab tavaliselt palju suuremat ala kui vaikond. Igat misjonit juhib misjoni juhataja, kellele on abiks kaks nõuandjat. Misjonite juhatajad vastutavad vahetult üldjuhtide ees.

Just nagu väiksem kogudus on vaikonna koguduse pisem versioon, nii on ringkond vaikonna pisem versioon. Ringkond luuakse siis, kui piisaval arvul väiksemaid kogudusi asub piirkonnas, kus on võimalik hõlpsalt ühendust pidada ja ilma probleemideta ringkonna koosolekutele sõita. Selle juhiks kutsutakse ringkonna juhataja, kellele on abiks kaks nõuandjat. Ringkonna juhataja annab aru misjoni juhatajale. Ringkonnast võib saada vaikond.

Vallalistele liikmetele mõeldud programmid. Paljud Kiriku liikmed pole kunagi abiellunud või on lahutatud või lesed. Need liikmed moodustavad kaks rühma: noored vallalised täiskasvanud (18–30-aastased) ja vallalised täiskasvanud (31-aastased ja vanemad).

Kirikul puudub ühtne programm, mis hõlmaks kõiki noori vallalisi ja vallalisi täiskasvanuid. Kui aga piirkonnas elab piisaval arvul vallalisi liikmeid, kannustatakse kohalikke preesterluse juhte kutsuma ametisse vallaliste liikmete esindajad, kes tegutsevad nende juhatusel. Vallaliste liikmete esindajad planeerivad selliseid üritusi nagu näiteks tantsuõhtud, teenimisprojektid ja küünlavalgusõhtud. Need üritused võimaldavad vallalistel liikmetel üksteisega kokku saada ja üksteist tugevdada. Vallalisi liikmeid kannustatakse ka kohtuma regulaarselt oma preesterluse juhtidega, et vestelda nende vajadustest ning nende vaimse arengu ja teenimise võimalustest.

Täiendav viide: ÕL 107

Vt ka Abiühing; Preesterlus