Surm, füüsiline

Füüsiline surm on vaimu eraldumine surelikust kehast. Füüsilise surma tõi maailma Aadama langemine (vt Mooses 6:48).

Surmal on Taevase Isa päästmisplaanis oluline osa (vt 2 Nefi 9:6). Saamaks selliseks nagu meie Igavene Isa, peame me surema ja saama hiljem täiusliku, ülestõusnud keha.

Kui füüsiline keha sureb, elab vaim edasi. Õigete vaimud võetakse vaimumaailmas “vastu õnne seisundisse, mida kutsutakse paradiisiks, puhkeseisundiks, rahuseisundiks, kus nad puhkavad kõigist oma vaevadest ja kõigist muretsemistest ja kurvastustest” (Alma 40:12). “Nendele, kes [on] surnud oma pattudes, tundmata tõde, või oma üleastumistes, olles tagasi lükanud prohvetid” (vt ÕL 138:32), hoitakse kohta, mida kutsutakse vaimuvanglaks. Vangis olevatele vaimudele “õpetat[akse] usku Jumalasse, meeleparandust pattudest, asenduslikust ristimisest pattude andekssaamiseks, käte pealepanemise teel antavast Püha Vaimu annist, ja kõiki teisi evangeeliumi põhimõtteid, mis neil on vaja teada” (vt ÕL 138:33–34). Kui nad võtavad omaks evangeeliumi põhimõtted, parandavad meelt oma pattudest ja võtavad vastu nende heaks templites tehtud talitused, võetakse nad lahkelt vastu paradiisi.

Jeesuse Kristuse lepituse ja ülestõusmise tõttu on füüsiline surm üksnes ajutine: “Nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses” (1 korintlastele 15:22). Igaüks tõuseb üles, mis tähendab seda, et iga inimese hing ja keha ühinevad uuesti — “taastatakse nende õigel ja täiuslikul kujul” ega pea enam surema (Alma 40:23; vt ka Alma 11:44–45).

Tõenäoliselt oled sa tundnud valu, mis tekib, kui mõni pereliige või sõber sureb. Sellistel hetkedel on loomulik kurbust tunda. Tegelikult on lein üheks sügavaimaks armastuse väljenduseks. Issand ütles: “Sa pead elama üheskoos armastuses, sedavõrd, et sa nutad nende kaotuse pärast, kes surevad” (vt ÕL 42:45). Just nagu pole elu ilma armastuseta, nii pole ka surma ilma kurbuseta.

Tundes sulle armsate inimeste surma puhul leina, võid sa saada tröösti ülestõusmise tõotusest ja kindlast teadmisest, et pered võivad olla igavesti koos. Sa võid näha “suurt mure ja ka rõõmu põhjust — muret surma ja hävituse pärast inimeste hulgas ja rõõmu Kristuse elutoovast valgusest” (Alma 28:14; vt ka salmid 9–13).

Lisaks trööstile armsa inimese surma puhul, võid sa elada rahus teadmisega, et ka sina sured kunagi. Kui sa elad evangeeliumi järgi, võid sa pidada meeles Issanda tõotust: “Need, kes surevad minus, ei maitse surma, sest see saab neile olema magus” (vt ÕL 42:46).

Täiendavad viited: Jesaja 25:8; 1 korintlastele 15:51–58; 2 Nefi 9:6–15; Moosia 16:6–8

Vt ka Jeesuse Kristuse lepitus; Paradiis; Päästmisplaan; Ülestõusmine