Lootus

Sõna lootus on vahel vääriti mõistetud. Meie igapäevases kõnepruugis vihjab see sõna sageli kindlusetusele. Me võime näiteks öelda, et me loodame, et ilm muutub või sõber tuleb külla. Evangeeliumi keeles aga on sõna lootus kindel, vankumatu ja aktiivne. Prohvetid räägivad “kindlast lootusest” (Alma 34:41) ja “elavast lootusest” (1 Peetruse 1:3). Prohvet Moroni õpetas: “Kes usub Jumalasse, võib kindlasti loota paremale maailmale, jah, nimelt kohale Jumala paremal käel, milline lootus tuleb usust ja on ankruks inimeste hingedele, mis teeb neid kindlaks ja vankumatuks, olles alati tulvil häid tegusid, olles juhitud ülistama Jumalat” (Eter 12:4).

Kui meil on lootus, usaldame me Jumala tõotusi. Meid valdab rahustav kindlustunne, et kui me teeme “õigsuse tegusid, saa[me me] oma tasu, nimelt rahu selles maailmas ja igavese elu tulevases” (vt ÕL 59:23). Mormon õpetas, et selline lootus tuleb vaid Jeesuse Kristuse lepituse läbi: “Mis see on, mida te loodate? Vaata, ma ütlen teile, läbi Kristuse lepituse ja tema ülestõusmise võimu te saate lootust, et teid tõstetakse üles igavesse ellu ja seda tänu teie usule temasse vastavalt lubadusele” (Moroni 7:41).

Kui sa püüad elada evangeeliumi järgi, on sul üha “rohke[malt] lootust Püha Vaimu väes” (Roomlastele 15:13). Su lootus kasvab, kui sa palvetad ja palud Jumalalt andestust. Mormoni Raamatus kinnitas Aaroni-nimeline misjonär ühele laamanlaste kuningale: “Kui sa parandad meelt kõigi oma pattude üle ja kummardad maani Jumala ees ning hüüad usus tema nime, uskudes, et sa saad, siis saad sa selle lootuse, mida sa soovid” (Alma 22:16). Sa saad lootust ka siis, kui sa uurid pühakirju ja järgid nende õpetusi. Apostel Paulus õpetas: “Mis iganes enne on kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks, et meil kannatlikkuse ja Kirja troosti kaudu oleks lootust” (Roomlastele 15:4).

Lootuse põhimõte ulatub igavikku, kuid võib olla sulle toeks ka igapäevastes eluraskustes. “Õnnis see,” ütles lauludekirjutaja, “kelle abi on Jaakobi Jumal, kelle lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale” (Laulud 146:5). Kui sul on lootus, võid sa leida elus rõõmu. Sul võib olla “kannatlikkust, ja [võid] talu[da] … kannatusi kindla lootusega, et ühel päeval [sa] puhka[d] kõigist oma kannatustest” (Alma 34:41). Sa võid “Kristuses püsivana edasi pürgi[da], omades täiuslikku lootuse sära ja armastust Jumala ja kõikide inimeste vastu. Seepärast, kui [sa] edasi pürgi[d], toitudes Kristuse sõnast, ning pea[d] vastu lõpuni, vaata, nõnda ütleb Isa: [Sa] saa[d] igavese elu” (2 Nefi 31:20).

Täiendavad viited: Nutulaulud 3:25–26; 1 korintlastele 15:19–22; 1 Peetruse 3:15; 1 Johannese 3:2–3; Jaakob 4:4–6; Alma 13:28–29; 27:28; Eter 12:32; Moroni 8:26; 9:25; 10:22

Vt ka Ebaõnn; Jeesuse Kristuse lepitus; Ligimesearmastus; Usk