Alandlikkus

Kui sa oled alandlik, tunnustad sa tänulikult oma sõltuvust Issandast — sa mõistad, et vajad pidevalt Tema tuge. Alandlikkus tähendab oma annete ja võimete tunnustamist Jumala andidena. See ei ole nõrkuse, arguse või hirmu tunnuseks. See osutab sellele, et sa tead, milles peitub sinu tõeline jõud. Sa võid olla ühtlasi nii alandlik kui julge. Sa võid olla nii alandlik kui vapper.

Jeesus Kristus on meie suurimaks eeskujuks alandlikkuse näitamisel. Ta tunnistas oma sureliku teenimistöö ajal alati, et Tema tugevus pärines sellest, et Ta sõltus oma Isast. Ta ütles: “Mina ei või iseenesest ühtki teha… Mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud” (Johannese 5:30).

Issand teeb sind tugevamaks, kui sa alandad end Tema ees. Jakoobus õpetas: “Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu… Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!” (Jakoobuse 4:6, 10)

Täiendavad viited: Matteuse 18:4; 23:12; 26:39; Luuka 22:42; 1 Peetruse 5:5–6; Moosia 4:11–12; 15:6–7; Alma 5:27–28; Heelaman 3:33–35; Eter 12:27; ÕL 12:8; 67:10; 112:10; 136:32–33