Sakrament

Ööl enne oma ristilöömist kohtus Jeesus Kristus oma apostlitega ja pani aluse sakramenditalitusele. “Ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile ning ütles: “See on minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!” Samuti ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: “See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse”” (Luuka 22:19–20). Pärast oma ülestõusmist pani Ta sakramenditalitusele aluse nefilaste seas (vt 3 Nefi 18:1–11).

Tänapäeval võtame me leiba ja vett Jeesuse Kristuse lepitava ohverduse mälestuseks. Sellel talitusel on oluline osa meie jumalakummardamisel ja vaimses arengus. Mida enam me mõtiskleme selle tähenduse üle, seda pühamaks see meile saab.

Päästja ja Tema lepituse meelespidamine

Sakrament võimaldab sul pidada tänulikkusega meeles Jumala Poja elu, teenimistööd ja lepitust.

Murtud leiva abil pead sa meeles Tema keha. Sa võid pidada meeles Tema füüsilisi kannatusi — eriti neid, mis said Talle osaks ristil. Sa võid pidada meeles, et Tema halastuse ja armu läbi tõusevad kõik inimesed üles ja saavad võimaluse elada igavesti koos Jumalaga.

Väike topsitäis vett aitab sul meeles pidada, et Ketsemani aias alguse saanud ägedad vaimsed kannatused ja piinad panid Päästja oma verd valama. Ta ütles seal: “Minu hing on väga kurb surmani” (Matteuse 26:38). Alistudes Isa tahtele, kannatas Ta rohkem, kui me suudame mõista: “Verd [tuli] igast poorist, nii suur [oli] tema ahastus tema rahva pahelisuse ja jäleduste pärast” (Moosia 3:7). Sa võid pidada meeles, et oma vere valamise läbi päästis Jeesus Kristus sind ja kõik teised inimesed sellest, mida kutsutakse pühakirjades Aadama üleastumise “algseks süüks” (vt Mooses 6:54). Sa võid pidada meeles, et Ta kannatas ka kõigi Taevase Isa laste pattude, murede ja valude pärast, võimaldades neil, kes meelt parandavad ja evangeeliumi järgi elavad, oma patud andeks saada (vt 2 Nefi 9:21–23).

Lepingute uuendamine ja tõotatud õnnistused

Kui sa võtad sakramenti, tunnistad sa Jumalale, et sa pead Tema Poega meeles kauem, kui selle lühikese püha talituse vältel. Sa lubad Teda alati mäletada. Sa tunnistad, et oled nõus võtma enda peale Jeesuse Kristuse nime ja et sa pead kinni Tema käskudest. Sakramendist osa saades ja neid kohustusi endale võttes uuendad sa oma ristimislepingut (vt Moosia 18:8–10; ÕL 20:37).

Kui sa oma ristimislepingust kinni pead, saad sa suuri õnnistusi. Kui sa seda uuendad, uuendab Issand tõotust, et sinu patud andestatakse. Kui sa oled patust puhas, võib “tema Vaim … olla alati koos [sinuga]” (vt ÕL 20:77). Üks suurimaid ande, mida sa võid surelikkuses saada, on see, kui Vaim on sinu pidev kaaslane. Vaim juhib sind õigsuse ja rahu radadel, juhatades sind igavesse ellu koos sinu Taevaisa ja Jeesusega Kristusega.

Väärilisena osa saamine

Valmistudes igal nädalal sakramendiks, varu aega, et mõtiskleda oma elu üle ja parandada meelt oma pattudest. Sa ei pea olema sakramendi võtmiseks täiuslik, kuid peaksid tundma oma südames alandlikku ja meeltparandavat vaimu. Sa peaksid valmistuma selleks pühaks talituseks igal nädalal murtud südame ja kahetseva vaimuga (vt 3 Nefi 9:20).

Kui sa suhtud sakramenti sellele väärilise aupaklikkuse ja pühadusega, saab sellest iganädalane võimalus sisemiseks enesevaatluseks, meeleparanduseks ja taaspühendumiseks — sellest saab jõuallikas ja Päästja lepituse pidev meeldetuletaja.

Täiendavad viited: 1 korintlastele 11:23–29; Moroni 4–5; ÕL 20:75–79; 27:2

Vt ka Jeesuse Kristuse lepitus; Leping