Tiepene Lap
Wiahla ehu rehn Krais
Kapokon lap en Epreil 2023


Wiahla ehu rehn Krais

E kin kohsangete atail kin mehlelieng oh poakehng Sises Krais me kitail kak ahneki koapwoaroapwoar en wiahla ehu.

Ni duwen Preseden Dallin H. Oaks ah kasaledahr, rahnwet iei Rahn Sarawi en Rahmwus, tepdahn Wihk Sarawi, ketemenpen sapwellimen Kauno ketlong en powehdi nan Serusalem, Sapwellime lokolok nan Ketsemeni oh ketin pwoulahr pohn lohpwuo rahn ekei mwuri, oh Sapwelime Iasada kaselelo ni Rahn Sarawi en Ihster. Kitail koasoanehdi en dehr manokehla dahme Krais ketin lelehngehr pwe en doarekinkitailao.1 Oh kitail dehr kesehla popohl laud me kitail pahn pilehu pehmada nan Ihster wet ni atail pahn pwurehng kataman Ah ketin powehdi mehlao oh kisakis lap en iasadao.

Nihpwong mwohn kopwung koa oh kalohpwuhla me awiawih Ih, Sises ahpw ketin iang Sapwellime Wahnparon kan ni koanot en Pasohpa. Ni imwailahn arail Koanoat en Pahsohpa, Sises ahpw ketin wia kapakap en kapai wet, E ahpw ketin peki rehn Semehu masanih: “Maing Semei me Sarawi, komw ketin nekidkinirailla mwaromwi manaman [nei Wahparon kan] mwaro me komw ketikihongieier, pwe irail en wiahla ehu duwehte ata ketin wia ehu.”2

Eri, ni keneinei, Sounkomouro pil doulahte oh kapakap ki irail kan koaros me kin kamehlele:

“I sohte kapakapkin irailte, pwe pil irail kan me pahn pwoson ie sang arail padahk;

“Pwe irail en wiahla ehu; duwehte, Semeio, ah ket rehi, oh Ngehi reh, pwe irail en pil wiahla ehute reht.”3

Kitail en wiahla ehu wia oaralap ehu me kin kalapw kopwurpwurieng nan rongamwahu en Sises Krais oh e pil wia inou ehu nan pwungen Koht oh Sapwellime serihkan. Me pid kanihmw en Saion nan mwehi en Enok, mie koasoaiepe me “irail kin ehupene ni mohngiong ehute oh madamadau ehute.”4 Me pid Souleng kan nan Mwomwohdiso en Sises Krais en keilahn aio, Kadehde Kapw kasalehda, “Mohngiong oh medemedewehn irail koaros me pwosonlahr ako ahpw wiahla ehu”5

Nan atail mwehiet, Kauno ketin kaweidki, “I ndahieng kumwail, kumwail ehupene; pwe ma kumwail sohte pahn ehupene kaidehn sapwellimei kumwail.”6 Nan pwungen kahrepe kan me Kauno mahsaniher me kahreiong Souleng kan nan Missiouri arail sohte kak kauwada wein Saion iei pwehki irail “sohte ehupene ni duwen ehupene me anahn sang kosonned en weihn celestial.”7

Wasa me Koht kin ketin kaunda nan mohngiong oh madamadau koaros, aramas akan kawehwedi me “irail wiahki ehu, sapwelimen Krais serihkan”8

Ansou me Sounkomour me iasadahro pwarehng irail aramas en kawahko me mih nan Pwuhk en Mormon, E ketin kasalehda ah sohte pwungki aramas en mahs akan arail akahkamaiki me pid pepdais oh soahng teikan. E ketin kehkehlingki:

“Sohte akamai pahn wiawi nan pwungamwail, me miehier leledohr met; sohte akamai pahn wiawi nan pwungamwail me pid ahi padahk kan, me pil miheier leledohr met.

“Ni mehlel, mehlel I ndahieng kumwail, irail kan me ahniki ngehn en uhwong kaidehn nei kumwail, ahpw nein tepelo, me wia pahpahn likamw koaros.”9

Nan sampah me diren suwed wet, ia mwomwen ehupene ah kak mie, mehlel nan Mwomwohdiso, wasahieu me kitail pahn ahniki “emente Kaun, pwoson ehute oh pepdais ehute”?10 Paul kihong kitailehr kih:

“Pwe me tohto pepdaislahr ni arail miniminiong Krais oh alehier mouren Krais.

“Sohte mehn Suhs de mehn Krihk, sohte selidi de saledek, sohte ohl deh lih: pwe irail koaros ehute rehn Krais.”11

Kitail nohn weksang mehteikan oh ekei pak kitail sohte kin men patehng mehteikan wia mehkot de mih pahn mehteikan. Ihte rehn Sises Krais me kitail kak wiahla ehu ni mehlel.

Wiahla ehu rehn Krais kin tepsang pein emen emen—kitail kin tepkihda pein kitail. Kitail wiawikihda uduk oh ngehn oh ihme kahrehda ekei pak mahwen kin wihwiawi loaletail. Duwehte dahme Paul koasoaiahier:

“Nan kapehdi kin perenkihda kosonned en Koht ni mwomwen loalen aramas:

“Ahpw I pil kilang ehu kosonned ekei wasa nan palin wereiet, mahmahwenieng kosonned me mihmi nan ahi madamadau, oh salihiedieng nan kosonned en dihp me mihmi nan palinwereiet.”12

Sises pil ipwiki uduk oh ngehn. E alehdi kasongsong; E mwangiher wiepe; E kak ketin sewese loaletail pwe en kak pweida.13 Ni mehlel, ehuong marain oh kalahngan en Krais, kitail kak ahneki kehlail en kihong ngenitail—oh Ngehn Sarawi—kehlail en powehdi ineng en paliwar. Ni ansou me kitail kin sohla kak, Krais, sang ni Sapwellime Tomwo, ketkiong kitailehr kisakis en koluhla oh ansou mwahu en pwurehng song.

Ma emen emen kitail “alehda Krais,” eri kitail pahn ehupene oh kak koapwoaroapwoarki me kitail kak wiahla ehu, ni duwen dahme Paul koasoiahier, “palinwar en Krais.”14 En “alehieng kitail Krais” udahn iangahki kesempwaliki oh wiahki Sapwellime “keiou oh kosonned laudo”15 en wia tepin atail inou tengeteng, oh ma kitail poakohng Koht, kitail pahn kolokol Sapwellime kosonned akan.16

Ehuong riatail ohl oh lih akan ni kahlepen Krais kin keirda ni ansou me kitail kin nanantihong kosonned keriauo—me ehuongete me keiouo—en poakohng mehteikan duwehte pein kitail.17 I kamehlele me kitail pahn kak ehu pene ni mehlel ma kitail idawehn wiepe sarawi me Sounkomouro wia ong kosonned keriauo—en poakohng mehteikan kaidehnte duwen atail poakohng pein kitail ahpw en duwehte Ah ketin poakohng kitail.18 Ni mwotomwot, “emen emen aramas pahn rapahki ia mwomwen ah kak sewese mehn mpe, oh wia mehkoaros ni ah pahn kilenglahngete Koht.”19

Presiden Marion G. Romney, me wia counselor nan Presidensi Keieu rahnteio, kawewehda ia mwomwen mihmite nan meleilei oh ehupene, e koasoia:

“Ma aramas emen, me dukieng Sehdan, audaudkihdahr doadoahk en palinwar, loale wie mahmahwen. Ma riemen dukieng, emente pein mahmahwen loale oh pei pene nan pwungara. Ma aramas tohto dukieng, pwihn en aramas me mih wasao pahn iang [ale] wahn pingipingo oh akamaio. Ma kaun en sahpw akan pahn dukieng, pahn mie pingiping nan sampa-pwon.”

Preseden Romney doulahte koasoia: “Ma doadoahk en palinwar duwehte aplikeisin me aramas kin audehda, ah en pil duwehte ong rongamwahu en meleileio. Pwe ma emen aramas pahn momourki met, e pahn ahniki meleilei nan ah mour. Ma aramas riemen pahn momourki met, ira pahn ahniki meleilei loalera oh pil ong emen emen. Ma tohn wehi pil pahn momourki, wehio pwon pahn ahniki meleilei. Ansou me itaralahn wehi kan ahr pahn perepereniki wahn Ngehno pwehn painih seli mwekmwekid en sampah, ansouo, oh ihte ansouo me ngilen mahwin pahn sohrala oh pilaik en mahwen kan pahn welwelpene. … (Kilang Alfred Lord Tennyson, ‘Locksley Hall,’ The Complete Poetical Works of Tennysoned. W. J. Rolfe, Boston: Houghton-Mifflin Co., 1898, p. 93, lines 27–28.)”20

Ansou kitail “pahn koasoanehdi Krais nan atail mour,” e pahn mengeila en kapwungala de pwilikihd uhpene kan, akamai kan, oh pingiping kan. Ehu karasepen powehdi soh wehwepenehieu me pwaradahr nan poadoapoad en atail Mwomwohdiso. Elder Brigham Henry Roberts (me tohto ese me iei ih B. H. Roberts), ipwidi nan England nan 1857, e papahier ni ah wia Soun Sawas Keieu nan Pwihn en Isiakan—me kitail kin nda rahnwet Presidensi en Isiakan. Elder Robert wia ohl ngoang oh sohte kin pwangada doandoare rongamwahu kopwurpwurdoh oh pil ekei kahpwal akan nan Mwomwohdiso.

Kilel
Young B. H. Roberts

Ahpw, nan 1895, ahn Elder Roberts papah nan Mwomwohdiso milahr nan kahpwal pwehki uhpene ieu. B. H. pilipildahr en wia weliepe men ohng kapokon ieu me ntingihadahr kosonned kan en Utah ansou me e wiahla steit. Mwurin mwo, e pilada en wiahla emen kandideid ohng koangres en United State ahpw sohte wehweieng de ale mweimwei sang rehn Presedensi Keieuo. Preseden Joseph F. Smith, emen sounsawas nan Presedensi Keieu, kasalehieng B.H. ah sapwungki ah mwekido. B.H. pwehki ah sohte wehwehieng irailo nan mihting lap en prihsduhd ieu. Elder Roberts luhs nan usuhso oh e pehm me e luhs pwehki soahng kan me Preseden Smith inda koa. Nan kapahrek kei oh kapeidek kei ong palien pwoalitik, B.H. kauwe ier sounkaweid kan en Mwomwohdiso. E uhdihsang iang papah nan Mwomwohdisoh. Nan mihting reirei ehu nan Tehnpas Sarawi en Salt Lake me towehkan en Presidensi Keieu oh Sounsawas en Pwihn en Wahnparon Ehkriemeno, B. H. ngihtehte kihte me sohte ah sapwung. Mwurin mwo, “Preseden [Wilford] Woodruff kihengehr [Elder Roberts] wihk siluh pwe en medewe mwahu dahme e wie ngihngihtehtekio. Ma e sohte men koluhla, irail pahn kihsang nan ah pwukoahn Isiakan.”21

Mwurin ah kelehpw mihting ieng Wahnparon Heber J. Grant oh Francis Lyman, B. H. tepte sohte men wekidala ah lamalam, ahpw limpoak oh Ngehn Sarawi ni imwailahu kalowehdi. Pilen mese keredi. Wahnparon riemeno kak sapengala lokaia kansensued oh laumwoahmw kei me kansensuedihlahr B.  H., oh ira mweselda ni ara wiahieng pekipek karakarahk soahng koaros en pwungila. Nimenseng en mandahn rahno, mwurin ah wia ehu kapakap reirei, Elder Robert kadaralahngehr Elder Grant oh Lyman kisinlikou ehu me e onopadahr pwe en pwurehng patehng rie ohl akan.22

Ansou me e uhd tuhong Presedensi Keieu, Elder Roberts kosoia, “I pek sawasehr rehn Koht oh alehdier marain oh kaweid sang rehn Sapwellime Ngehn Sarawio ien kak pwurehng alehda sapwelime mweimwei.”23 Sang ni ah poakohng Koht, B. H. Roberts kolokolete ah pwoson oh pwurehng wiahla sounkaweid en Mwomwohdisoh lao ih mehla.24

Kilel
Elder B. H, Roberts

Kitail pil kak kilang nan karasaras wet me ehupene sohte wewehki me kitail pahn pwungkihda me emen emen “kak wiwia dahme emen wia de kohla wasa me e men kohla ie. Kitail sohte kak wiahla ehute lao kitail koaros pahn ehupene oh kadoahke soahng ehute. Me wewehki, ni en B. H. Roberts lokaia, en mweidala pein ih ong sapwelimen Koht mweimwei. Kitail wekpeseng ni atail wia kisehn palinwar en Krais, atail pwukoah kan wekpeseng oh ansou en kapwaiada pwukoah pwukat pil wekpeseng—salenge, pwoaren mese, moange, peh, neh—ahpw koaros sang ni palinwar ehu.25 Ihme karehda, atail koasoandi iei “kitail sohte pahn katohrepeseng palinwaro; ahpw emen emen kisehn palinwaro pahn apwali mwahu emen emen.”26

Ehupene sohte koasoandi me re pahn duwepenehte, ahpw e udahn anahne insenamwahupene. Kitail kak wia atail mohngiong kan en ehupene ni limpoak, ehupene ni pwoson oh padahk, oh pil uhki ehu ehu pwihn, sohte pwungpene me pid soangen kahpwal akan en pwoalitik, uhkipene koasoandi kan oh ahl pwung kan en kadoahkehda, oh soahng tohto teikan. Ahpw kitail sohte kak akpwungpene de akamai ni lingernger de sohte pwungki emen emen. Sounkomouro mahsaniheer:

“Pwe mehlel, mehlel, I ndahiong kumwail, mehmen me ahneki ngehn en kailok kaidehn nei ih, ahpw nein tepelo, me wia pahpahn dihp koaros, oh e kin kapingada mohngiong en aramas akan, pwe irail en kolokol arail lingeringer kan, ong emen emen.

“Kilang, kaidehn ahi padahk met, en kapingkihda mohngiong kan ki lingeringer, ohng emen emen; ahpw iet ahi padahk, soahng pwukat anahne uhdi.”27

Pahr ehu samwalahro, Preseden Russell M. Nelson peki rehtail ni ngidingid ni lokaia pwukat: “Sohte emen kitail kak kakaun wehi kan, de mwekid en mehteikan, de pil towe kan me pil wia atail peneinei. Ahpw kitail kak kaunda pein kitail. Ai pwukoah rahnwet, maing riei ko, iei en kauhdi mahwen me wiewiawi nan omw mohngiong, omw wasahn kousoan, oh nan omw mour. Sarepedi pepehm koaros en men kamedekehla emen aramas—mehnda ma pepehm en soukanengamah, lokaia kepweikeng, de kailongki aramas me kamedekeiukala. Sounkomouro masanih ong kitail en kihla apali likinsepetailka [tehk 3 Niphai 12:39], en poakohng atail imwin tihti kan, oh kapakapki irail me kin wiewia suwed ong kitail [kilang 3 Niphai 12:44].”28

I kapwurehieng me sangete ni atail pahn ehuong oh poakong Sises Krais me kitail kak koapworopworki me kitail kak wiahla ehu—ehupene nan loalemwen, ni imwatail kan, nan Mwomwhdiso ni nan Zion, oh pohnangin mepwukat, ehuong Sahm oh Nah oh Ngehn Sarawi.

I men pwurala ni kemwekid kan en Wihk Sarawio oh powehdi lapalap en atail Soundoaro. Iasadahn Sises Krais kadedehiong kitail me Ih Koht emen oh me E ketin powehdier soahng koaros. Sapwellime Iasadao kadedehda me, pwehki atail ehuong Ih sang ni atail inou sarawi kan, kitail kak powehdi soahng koaros oh wiahla ehu. Sapwellime Iasadao kadedehda me sang Reh, mour poatoapoat oh mour soutuk udahn mehlel.

Menseng wet, I kadedeh Sapwellime Iasada poatopoto oh soahng kesempwal koaros me e kasalehda, ni mwaren Sises Krais, ahmen.

Nting