Jeesuse Kristuse vägi on meie elus igapäevane
Meie jõuallikas on usk Jeesusesse Kristusesse, kui püüame sihilikult iga päev Tema juurde tulla.
Kallid vennad ja õed! See on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik. Milline rõõm on Tema Kirikuna kokku tulla. Ma olen tänulik, et president Russell M. Nelson on tuletanud meile meelde, et me kasutaksime Issanda Kiriku õiget nime sageli, et meil püsiks meeles, kelle Kirik see on ja kelle õpetusi me järgime.
President Nelson on nentinud: „Eesootavatel päevadel näeme Päästja väe suurimaid ilminguid, mida maailm kunagi näinud on. ‥ [Ta] annab ‥ ustavatele lugematuid eesõigusi, õnnistusi ja imesid.”1
Minu ja mu naise Renee jaoks on üks suurimaid eesõigusi kohtuda pühadega seal, kus me teenime. Me kuuleme nende lugusid, me oleme tunnistajaks nende kaotustele, me leiname koos nendega ja me rõõmustame nende õnnestumiste üle. Me oleme olnud tunnistajaks paljudele õnnistustele ja imedele, mida Päästja on andnud ustavatele. Me oleme kohanud inimesi, kes on elanud üle midagi võimatut, kes on kannatanud midagi mõeldamatut.
Me oleme näinud Päästja väe ilmingut lesknaises, kes kaotas oma abikaasa, kui nad parasjagu Boliivias Issanda ülesannet täitsid.2 Me oleme näinud seda noores naises Argentinas, kes kukkus rongi alla ja kaotas jala lihtsalt seetõttu, et keegi tahtis temalt mobiiltelefoni varastada.3 Ning tema üksikisas, kes peab nüüd killud kokku korjama ja oma tütart pärast sellist seletamatult julma tegu tugevdama. Me oleme näinud seda peredes, kes kaotasid oma kodu ja kõik oma vara 2022. aastal vaid kaks päeva enne jõule Tšiilis puhkenud metsatulekahjudes.4 Me oleme näinud seda neis, kes kannatavad pärast traumaatilist lahutust, ja neis, kes on süütud väärkohtlemise ohvrid.
Mis annab neile väge raskeid asju üle elada? Mis annab selle täiendava jõuhulga, et minna edasi ka siis, kui kõik näib olevat kadunud?
Olen avastanud, et see jõuallikas on usk Jeesusesse Kristusesse, kui püüame sihilikult iga päev Tema juurde tulla.
Prohvet Jaakob õpetas: „Ja ta tuleb maailma, et ta võiks päästa kõik inimesed, kui nad võtavad kuulda tema häält; sest vaata, ta kannatab kõikide inimeste valusid, jah, iga elusolendi valusid, nii meeste, naiste kui laste, kes kuuluvad Aadama peresse.”5
Ajuti võib tunduda, et usk Jeesusesse Kristusesse on miski võimatu, peaaegu saavutamatu. Me võime arvata, et Kristuse juurde tulemiseks on vaja jõudu, väge ja täiuslikkust, mida meil pole, ning me lihtsalt ei leia jõudu, et selle kõigega toime tulla. Kuid ma olen õppinud kõigilt neilt inimestelt, et just usk Jeesusesse Kristusesse annab meile jõudu rännakuga alustada. Vahel võime mõelda: „Ma pean oma elu korda tegema, enne kui ma saan Jeesuse juurde tulla”, kuid tõde on hoopis see, et me tuleme Jeesuse juurde, et teha oma elu korda Tema kaudu.
Me ei tule Jeesuse juurde, kuna me oleme täiuslikud. Me tuleme Kristuse juurde, kuna meis on vigu, ja temas võime „saada täiuslikuks”.6
Kuidas hakata iga päev veidi usku rakendama? Minu jaoks saab see alguse hommikul: ärgates ei vaata ma oma telefoni, vaid teen palve. Isegi kui see palve on lihtne. Seejärel loen ma mõnda pühakirjakohta. See aitab mul pidada oma iganädalast lepingut, milleks on „teda alati meeles [pidada]”,7 mille ma sõlmin, kui ma sakramenti võtan. Kui ma alustan oma päeva palve ja pühakirjakohaga, pean ma Teda meeles ka siis, kui oma telefoni vaatan. Ma pean Teda meeles, kui seisan silmitsi probleemide ja vastuoludega ning püüan nendega silmitsi seista Jeesuse kombel.
Kui ma Teda meeles pean, tunnen ma soovi end muuta, meelt parandada. Ma leian üles jõuallika, et oma lepinguid pidada, ning tunnen oma elus Püha Vaimu mõju ja pean „kinni ‥ tema käskudest, mis ta on andnud [mulle], et tema Vaim oleks alati [minuga]”.8 See aitab mul pidada vastu lõpuni.9 Või vähemalt päeva lõpuni! Ja neil päevil, mil mul ei õnnestu Teda kogu päev meeles pidada, on Ta ikkagi olemas ning armastab mind ja ütleb mulle, et kõik on hästi, sa saad homme jälle uuesti proovida.
Isegi kui meie Teda täiuslikult meeles ei pea, ei unune meie armastaval Taevasel Isal iial meid meeles pidada.
Üks meie sagedasi vigu on arvata, et Jumalaga sõlmitud lepingute või lubaduste pidamine on otsekui Temaga sõlmitud tehing: mina kuuletun ja Tema kaitseb mind kõige halva eest, mis minuga võiks kunagi juhtuda. Ma maksan kümnist ega kaota kunagi tööd või mu kodu ei hävi tulekahjus. Kuid kui asjad ei lähe nii, nagu me ootasime, hüüame Issanda poole: „Kas sa ei hooli sellest, et ma hukkun?”10
Meie lepingud pole pelgalt tehingud – neil on muutev jõud.11 Ma saan oma lepingute kaudu Jeesuselt Kristuselt pühitsevat tugevdavat väge, mis võimaldab mul saada uueks inimeseks, andestada seda, mis näib andestamatu, võita võimatu. Jeesuse Kristuse sihilikult meelespidamine on alati vägev. Ma saan sellest jõudu juurde, et „pida[da] tema käsk[e], mis ta on andnud [mulle]”.12 See aitab mul olla kenam, naeratada ilma põhjuseta, olla rahunõudja,13 vältida tüli, lasta Jumalal oma elus valitseda.14
Kui meie valu või kellegi teise valu, keda me armastame, on nii suur, et me ei suuda seda taluda, võib Jeesuse Kristuse meelespidamine ja Tema juurde tulemine koormat kergendada, südant pehmendada ja valu leevendada. See on see vägi, mis võimaldas isal üle oma loomulike võimete oma tütart tema jala kaotusest põhjustatud füüsilises ja emotsionaalses valus toetada.
Kui vanem Soares juunis Argentinas käis ja Flavialt tema traagilise õnnetuse kohta päris, vastas tüdruk ustavalt: „Kui [see juhtus], olin ma ärritunud, kibestunud, raevus ja vihane. Selle asemel et küsida „miks just mina”, aitas mind see, kui ma küsisin: „Mille jaoks?” ‥ See lähendas mind teiste ja Issandaga. ‥ Selle asemel et Temast kaugeneda, pidin ma Temast kinni haarama.”15
President Nelson on õpetanud: „Jumalaga sõlmitud lepingutest kinnipidamise tasu on taevane vägi – vägi, mis tugevdab meid, et paremini vastu pidada meie katsumustele, kiusatustele ja südamevalule. ‥ Seega on lepingupidajatel õigus erilisele hingamisele.”16 See on see hingamine ja rahu, mida ma nägin lesknaise silmis, isegi kui abikaasa tagaigatsemine talle iga päev südamevalu põhjustas.
Uues Testamendis räägitakse ühest korrast, mil Jeesus ja Ta jüngrid olid paadis:
„Siis tõusis kange tuulispea ja lõi laineid paati. ‥
Ja tema ise oli ‥ magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid ta üles ja ütlesid talle: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?”
Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: „Ole vait ja vaga!” ‥
Ja ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?””17
See lugu on mulle alati huvi pakkunud. Kas Issand ootas, et nad ise oma usuga tormi vaigistaksid? Või tuult sõitleksid? Usk Jeesusesse Kristusesse tähendab rahus tormi taluda, teades, et me ei hukku, sest Tema on samas paadis koos meiega.
Me nägime sellist usku, kui me pärast metsatulekahjusid Tšiilis peresid külastasime. Nende majad olid maani maha põlenud, nad olid kõigest ilma jäänud. Ja ometi, kui me nende endises kodus ringi jalutasime ja nad meile oma kogemustest rääkisid, oli meil tunne, nagu me seisaksime pühal pinnal. Üks õde ütles mu naisele: „Kui ma nägin maju meie lähedal põlemas, tekkis mul tunne, et ka meie maja võtab tuld, et me jääme kõigest ilma. Kuid selle asemel et meelt heita, valdas mind kirjeldamatu rahu. Tundsin millegipärast, et kõik saab korda.” Jumala usaldamine ja Temaga sõlmitud lepingute pidamine annavad meile nõrkustes väge ja kurbuses tröösti.
Ma olen tänulik, et meil oli Reneega võimalus osa nende erakordsete pühadega kokku saada ning et nad on meile oma usu, jõu ja visadusega suureks eeskujuks. Ma olen tänulik, et olen saanud kuulda lugusid südamevalust ja pettumusest, mis ei jõua kunagi ajalehe esiküljele ega saa ka internetis tuntuks. Ma olen tänulik, et ma olen näinud pildistamata pilte traumaatilisest lahutusest põhjustatud pisaratest ja palvetest; postitamata postitusi hirmust, kurbusest ja valust, mida on võimalik taluda tänu usule Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse. Need inimesed tugevdavad mu enda usku ja ma olen selle eest sügavalt tänulik.
Ma tean, et see on Jeesuse Kristuse Kirik. Ma tean, et Ta on valmis meid oma väega õnnistama, kui me iga päev Tema juurde tuleme. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.