Au olgu mehel
Kui õnnistatud me oleme, et meile on antud teadmine kõikidest nendest asjadest Joseph Smithi, selle viimase evangeeliumiajajärgu prohveti kaudu.
Mu kallid vennad ja õed, mul on au täna hommikul teiega olla. Ma palvetan, et Issand mind õnnistaks.
Minu silmad ei näe enam nii hästi kui varem. Läksin silmaarsti juurde ja kurtsin: „Ma ei näe teleprompterit.”
Tema ütles: „Teie silmad on vanad. Paremaks teie nägemine ei lähe.”
Nii et ma annan endast parima.
Tahaksin teiega jagada mõningaid asju, mis on mul meeles mõlkunud. Näib, et viimastel kuudel mõtlen sageli prohvet Josephile. Olen istunud ja mõtisklenud tema suurele vastutusele, mis kaasnes selle täiuse ajajärgu prohvetiks saamisega.
Kui tänulikud me Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena oleme, et Joseph Smith, poiss, kes soovis teada, mida ta peab tegema, et oma patud andeks saada, leidis julguse minna puudesallu oma kodu lähedal Palmyras New Yorgi osariigis, põlvitas seal ja palvetas – tema enda sõnul – esimest korda valju häälega (vt JSA 1:14).
Tol korral, kui Joseph põlvitas selles paigas, mida me kutsume pühaks metsasaluks, avanesid taevad. Temale ilmusid kaks isikut, kelle sära oli eredam keskpäevasest päikesest. Üks rääkis temaga ja ütles: „[Joseph,] see on minu armas Poeg. Kuula Teda!” (JSA 1:17) Nii algas Jeesuse Kristuse igavikulise evangeeliumi täiuse taastamine.
Kuna Jeesus, meie Päästja ja meie Lunastaja, rääkis noore Josephiga ja avas selle evangeeliumi ajajärgu, milles me praegu elame, laulame: „Au olgu mehel, kes võitud Jehoovast!” („Au olgu mehel”, Kiriku lauluraamat, nr 19) Täname Issandat Joseph Smithi eest ja tema julguse eest minna 1820. aastal sellesse metsatukka oma kodu lähedal Palmyras New Yorgi osariigis.
Olen mõelnud kõikidele imelistele asjadele, mida me teame, ja kõigele, mis meil on. Mu armsad vennad ja õed! Minu tunnistus teile täna on see, kui õnnistatud me oleme, et meile on antud teadmine kõikidest nendest asjadest Joseph Smithi, selle viimase evangeeliumiajajärgu prohveti kaudu.
Meil on arusaamine elu eesmärgist, sellest, kes me oleme.
Me teame, kes on Jumal; me teame, kes on Päästja, sest meil on Joseph, kes läks poisikesena metsasallu ja otsis andestust oma pattudele.
Ma arvan, et see on üks hiilgavamaid ja imelisemaid asju, mida keegi siin maailmas teada võib – et meie Taevane Isa ja Issand Jeesus Kristus on end sel viimsel ajal ilmutanud ja et Joseph kasvatati üles, et taastada Jeesuse Kristuse igavese evangeeliumi täius.
Meil on Mormoni Raamat. Milline imeline ja suurepärane kingitus on Mormoni Raamat Kiriku liikmetele. See on veel üks tunnistus, teine testament, et Jeesus on Kristus. Meil on see raamat, kuna Joseph oli vääriline saama enda kätte kuldplaadid. Taevase inspiratsiooni kaudu tõlkis ta need Jumala anni ja väega ning andis selle raamatu maailmale.
Kuigi minu tänahommikune sõnum on lihtne, on see sügavmõtteline ja täis armastust prohvet Joseph Smithi ja kõigi minu vendade ja õdede vastu, kes on teda toetanud ja olid valmis teda tema nooruses toetama.
Tahaksin täna hommikul avaldada austust tema emale. Olen alati mõelnud, kui imeline see oli, et kui Joseph pärast pühas metsasalus saadud kogemust koju naasis ja juhtunust emale rääkis, uskus Lucy Mack Smith teda.
Olen tänulik tema isale ja vendadele, õdedele ja perele, kes toetasid teda selles suures kohustuses, mille Issand tema õlgadele asetas – saada prohvetiks, et taastada Jeesuse Kristuse igavikulise evangeeliumi täius taas maa peal.
Seega tunnistan ma täna, et tean, et Jeesus Kristus on maailma Päästja ja Lunastaja. Tean ka, et meie Taevane Isa ja Issand Jeesus Kristus ilmusid ja rääkisid Josephiga ning valmistasid teda ette prohvetiks saama.
Ma imestan ja olen kindel, et ka paljud teist imestavad selle üle, kui väga meid on õnnistatud teadmisega meie elu eesmärgist, miks me siin oleme ja mida peaksime püüdma oma igapäevaelus teha ja korda saata. Püüame end päev-päevalt ette valmistada, et olla natuke paremad, olla veidi lahkemad, olla natuke rohkem valmis selleks päevaks, mis kindlasti tuleb, kui me läheme tagasi meie Taevase Isa ja Issanda Jeesuse Kristuse juurde.
See aeg on minu jaoks veidi lähemal. Ma saan varsti 95. Minu lapsed räägivad mulle, et mõnel päeval peavad nad mind palju vanemaks, kuid sellest pole midagi. Ma annan endast parima.
Kuid peaaegu 50 aastat, vennad ja õed, on mul olnud au külastada oma ülesannetes Kiriku üldjuhina kogu maailma. See on olnud suurepärane õnnistus. Ma arvan, et olen külastanud peaaegu igat maailma nurka. Olen kohtunud Kiriku liikmetega kogu maailmas.
Oi, kuidas ma teid armastan. Milline hiilgav kogemus see on olnud – vaadata teie nägusid, olla teie juures ja tunda teie armastust Issanda ja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi vastu.
Meie Taevane Isa valvaku meie üle ja õnnistagu kõiki konverentsi istungeid. Ja olgu selle üldkonverentsi tulemusena meie südames Issanda Vaim ja kasvagu meie armastus Jeesuse Kristuse – meie armastatud Päästja Issanda Jeesuse Kristuse – evangeeliumi vastu, kui me püüame Teda teenida, pidada kinni Tema käskudest ja olla rohkem Tema sarnased. Kus iganes te siin maailmas olete, õnnistagu teid Jumal. Olgu Issanda Vaim teiega. Tundkem taeva väge, kui me sellel konverentsil koos Jumalat kummardame.
Jätan teile oma tunnistuse ja kinnituse, et Jeesus on Kristus. Ta on meie Päästja ja meie Lunastaja. Ta on meie parim sõber. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.