Üldkonverents
Igavene tõde
2023. a sügisene üldkonverents
10:40

Igavene tõde

Vanem John C. Pingree noorem

Seitsekümmend

Meie vajadus tõde ära tunda pole kunagi olnud olulisem!

Vennad ja õed! Tänan teid pühendumise eest Jumal Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele ning tänan teid teie armastuse ja üksteise teenimise eest. Te olete tõesti imetlusväärsed!

Sissejuhatus

Pärast seda, kui saime koos abikaasa Anne’iga kutse teenida misjonijuhtidena, otsustas meie pere enne misjonipõllule saabumist iga misjonäri nime ära õppida. Võtsime nende fotod, lõime mälukaarte ja hakkasime nägusid uurima ja nimesid pähe õppima.

Misjonile jõudnud, pidasime misjonäridega tutvumiskonverentse. Kui me suhtlesime, kuulsin ma pealt meie üheksa-aastast poega:

„Meeldiv kohtuda, Sam!”

„Rachel, kust sa pärit oled?”

„Vau, David, sa oled väga pikk!”

Ehmunult läksin meie poja juurde ja sosistasin: „Hei, peame meeles, et misjonäre kutsutakse „vanem” või „õde”.”

Ta heitis mulle hämmeldunud pilgu ja ütles: „Isa, ma arvasin, et me pidime nende nimed pähe õppima.” Meie poeg tegi seda, mida ta oma arusaamise põhjal õigeks pidas.

Niisiis, milline on meie arusaam tõest tänapäeva maailmas? Meid pommitatakse pidevalt tugevate arvamuste, kallutatud info ja mittetäielike andmetega. Samal ajal suurenevad selle teabe hulk ja allikad. Meie vajadus tõde ära tunda pole kunagi olnud olulisem!

Tõde on meie jaoks ülioluline, et luua ja tugevdada suhet Jumalaga, leida rahu ja rõõmu ning saavutada oma jumalik potentsiaal. Täna mõtisklegem järgmiste küsimuste üle:

  • Mis on tõde ja miks see oluline on?

  • Kuidas me tõde leiame?

  • Kui leiame tõe, siis kuidas saame seda jagada?

Tõde on igavene

Issand on meile pühakirjades õpetanud, et „tõde on teadmine asjadest, nii nagu need on ja nagu need olid ja nagu need saavad olema” (ÕL 93:24). Seda „ei loodud ega tehtud” (ÕL 93:29) ja „sel ei ole lõppu” (ÕL 88:66).1 Tõde on absoluutne, kindel ja muutumatu. Teisisõnu, tõde on igavene.2

Tõde aitab meil vältida pettust,3 eristada head halvast,4 saada kaitset5 ning leida tröösti ja tervenemist.6 Tõde võib juhtida ka meie tegusid,7 teha meid vabaks,8 pühitseda9 ja suunata meid igavesse ellu.10

Jumal ilmutab igavese tõe

Jumal ilmutab meile igavest tõde ilmutuslike suhete võrgustiku kaudu, mis hõlmavad Teda ennast, Jeesust Kristust, Püha Vaimu, prohveteid ja meid. Lubage mul arutada erinevaid, kuid omavahel seotud rolle, mida iga osaleja selles protsessis mängib.

Esiteks, Jumal on igavese tõe allikas.11 Temal ja Tema Pojal Jeesusel Kristusel12 on täiuslik arusaam tõest ja nad tegutsevad alati kooskõlas tõeste põhimõtete ja seadustega.13 See vägi võimaldab neil luua ja valitseda maailmu14 ning meid kõiki täiuslikult armastada, juhtida ja kosutada.15 Nad tahavad, et me mõistaksime tõde ja rakendaksime seda, et saaksime nautida õnnistusi, mis neil on.16 Nad võivad edastada tõde isiklikult või teevad seda enamasti sõnumitoojate, näiteks Püha Vaimu, inglite või elavate prohvetite kaudu.

Teiseks, Püha Vaim tunnistab kogu tõest.17 Ta ilmutab tõdesid vahetult meile ja on teiste õpetatud tõe tunnistaja. Vaimu muljed tulevad tavaliselt mõtetena meie meelde ja tunnetena meie südamesse.18

Kolmandaks, prohvetid saavad tõe Jumalalt ja jagavad seda tõde meiega.19 Me õpime tõde möödunud aja prohvetitelt pühakirjadest20 ja elavatelt prohvetitelt üldkonverentsil ja muude ametlike kanalite kaudu.

Lõpuks mängime teie ja mina selles protsessis otsustavat rolli. Jumal ootab, et me tõde otsiksime, selle ära tunneksime ja selle ajel tegutseksime. Meie võime tõde vastu võtta ja rakendada sõltub sellest, kui tugev on meie suhe Isa ja Pojaga, kui vastuvõtlikud oleme Püha Vaimu mõjule ja kui joondunud oleme viimse aja prohvetitega.

Peame meeles pidama, et Saatan töötab selle nimel, et meid tõest eemal hoida. Ta teab, et ilma tõeta ei saa me igavest elu. Ta põimib tõde maiste filosoofiatega, et meid segadusse ajada ja meie tähelepanu kõrvale juhtida sellelt, mida Jumal on öelnud.21

Igavese tõe otsimine, äratundmine ja rakendamine

Igavest tõde22 otsides võivad järgnevad kaks küsimust aidata meil mõista, kas mõiste pärineb Jumalalt või muust allikast.

  • Kas seda põhimõtet õpetatakse järjekindlalt pühakirjades ja elavate prohvetite poolt?

  • Kas seda mõistet kinnitab Püha Vaimu tunnistus?

Jumal ilmutab õpetuslikke tõdesid prohvetite kaudu ja Püha Vaim kinnitab neid tõdesid meile ja aitab meil neid rakendada.23 Peame otsima ja olema valmis neid vaimseid muljeid vastu võtma, kui need tulevad.24 Oleme Vaimu tunnistusele kõige vastuvõtlikumad, kui oleme alandlikud25, palvetame siiralt ja uurime Jumala sõnu26 ning peame Tema käske.27

Kui Püha Vaim kinnitab meile konkreetset tõde, süveneb meie arusaam, kui me seda põhimõtet ellu rakendame. Aja jooksul, kui elame järjekindlalt selle põhimõtte järgi, saame sellest tõest kindla teadmise.28

Näiteks olen teinud vigu ja tundnud kahetsust halbade valikute pärast. Kuid palve, uurimise ja usu kaudu Jeesusesse Kristusesse sain ma tunnistuse meeleparanduse põhimõttest.29 Kui ma jätkasin meeleparanduse tegemist, suurenes minu arusaam meeleparandusest. Tundsin end lähemal Jumalale ja Tema Pojale. Nüüd tean, et pattu saab andeks saada Jeesuse Kristuse kaudu, sest ma kogen iga päev meeleparanduse õnnistusi.30

Jumala usaldamine, kui tõde pole veel avaldatud

Niisiis, mida peaksime tegema, kui otsime siiralt tõde, mida pole veel avaldatud? Tunnen suurt empaatiat nende vastu, kes ihkavad vastuseid, mida ei paista tulevat.

Issand andis Joseph Smithile nõu: „Vaiki, kuni ma pean sobilikuks selles küsimuses kõik asjad ‥ teatavaks teha” (ÕL 10:37).

Ja Emma Smithile selgitas Ta: „Ära nurise nende asjade pärast, mida sa pole näinud, sest need on varjul hoitud sinu eest ja maailma eest, mis on minus olev tarkus tulevaseks ajaks” (ÕL 25:4).

Ka mina olen otsinud vastuseid siirastele küsimustele. Olen saanud palju vastuseid, kuid mitte kõiki.31 Kui me püsime tugevana – usaldades Jumala tarkust ja armastust, pidades kinni Tema käskudest ja toetudes sellele, mida teame –, aitab Ta meil leida rahu, kuni avaldab tõe kõige kohta.32

Õpetuse ja eeskirjade mõistmine

Tõde otsides on hea mõista erinevust õpetuse ja eeskirjade vahel. Õpetus viitab igavestele tõdedele, nagu Jumaluse olemus, päästmisplaan ja Jeesuse Kristuse lepitusohver. Eeskirjad on õpetuse rakendamine vastavalt hetkeoludele. Eeskirjad aitavad meil Kirikut korrapäraselt hallata.

Kuigi õpetus ei muutu kunagi, kohandatakse eeskirju aeg-ajalt. Issand töötab oma prohvetite kaudu, et oma õpetust kehtestada ja muuta Kiriku eeskirju vastavalt oma laste vajadustele.

Kahjuks ajame mõnikord eeskirjad õpetusega segamini. Kui me nende erinevust ei mõista, võime eeskirjade muutudes pettuda ja hakata kahtlema Jumala tarkuses või prohvetite ilmutuslikus rollis.33

Igavese tõe õpetamine

Kui me saame Jumalalt tõde, innustab Ta meid jagama neid teadmisi teistega.34 Teeme seda, kui õpetame õpilasi, suuname last või arutame sõbraga evangeeliumitõdesid.

Meie eesmärk on õpetada tõde viisil, mis kutsub Püha Vaimu usku pööravat väge.35 Lubage mul jagada mõned ​lihtsad üleskutsed Issandalt ja Tema prohvetitelt, mis võivad abiks olla.36

  1. 1. Keskenduge Taevasele Isale, Jeesusele Kristusele ja nende põhiõpetusele.37

  2. Püsige kindlalt pühakirjades ja viimse aja prohvetite õpetustes.38

  3. Toetuge mitme volitatud tunnistaja poolt kinnitatud õpetusele.39

  4. Vältige spekulatsioone, isiklikke arvamusi või maiseid ideid.40

  5. Õpetage õpetuse üht tõsiasja sellega seotud evangeeliumitõdede kontekstis.41

  6. Kasutage õpetamismeetodeid, mis kutsuvad Vaimu mõju.42

  7. Arusaamatuste vältimiseks edastage teavet selgelt.43

Rääkige tõtt armastusega

See, kuidas me tõde õpetame, on väga oluline. Paulus julgustas meid rääkima tõtt armastuses (vt Ef 4:14–15). Tõel on parim võimalus teist õnnistada, kui seda edastatakse kristliku armastusega.44

Tõde, mida õpetatakse ilma armastuseta, võib põhjustada arvustamist, heitumust ja üksindustunnet. See põhjustab sageli pahameelt ja lõhesid – isegi konflikte. Teisest küljest on armastus ilma tõeta tühi ja sellel puudub kasvupotentsiaal.

Nii tõde kui ka armastus on hädavajalikud meie vaimseks arenguks.45 Tõde annab õpetuse, põhimõtted ja seadused, mis on vajalikud igavese elu saamiseks, samas kui armastus tekitab motivatsiooni, mis on vajalik tõe omaksvõtmiseks ja selle järgi tegutsemiseks.

Olen igavesti tänulik teistele, kes mulle kannatlikult armastusega igavest tõde õpetasid.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks lubage mul jagada igavesi tõdesid, mis on saanud minu hinge ankruks. Olen õppinud neid tõdesid, järgides täna käsitletud põhimõtteid.

Ma tean, et Jumal on meie Taevane Isa.46 Ta on kõiketeadev,47 kõikvõimas,48 ja täiuslikult armastav.49 Ta lõi plaani, et me võiksime saada igavese elu ja muutuda Tema sarnaseks.50

Selle plaani osana saatis Ta oma Poja Jeesuse Kristuse meid aitama.51 Jeesus õpetas meid täitma Isa tahet52 ja üksteist armastama.53 Ta lunastas meie patud54 ja andis oma elu ristil.55 Ta tõusis kolme päeva pärast surnuist.56 Kristuse ja Tema armu läbi tõuseme ka meie üles,57 me võime saada andeks58 ja leida jõudu kannatustes.59

Oma maise teenimistöö ajal rajas Jeesus oma Kiriku.60 Aja jooksul seda Kirikut muudeti ja tõed läksid kaduma.61 Jeesus Kristus taastas oma Kiriku ning evangeeliumitõed prohvet Joseph Smithi kaudu.62 Ja tänapäeval jätkab Kristus oma Kiriku juhtimist elavate prohvetite ja apostlite kaudu.63

Ma tean, et kui me tuleme Kristuse juurde, võime lõpuks muutuda „täiuslikuks temas” (Mn 10:32), saada „rõõmu täiuse” (ÕL 93:33) ja saada, „mis on ‥ Isal” (ÕL 84:38). Tunnistan nendest igavikulistest tõdedest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Vt ka Ps 117:2; ÕL 1:39–38.

  2. „Vastupidiselt osa inimeste kahtlustele on sellised asjad nagu õige ja vale tõepoolest olemas. On olemas absoluutne tõde – igavene tõde. Üks meie aja nuhtlusi on see, et liiga vähe inimesi teab, kust tõde leida.” (Russell M. Nelson. Puhas tõde, puhas õpetus ja puhas ilmutus. – 2021. a sügisene üldkonverents)

  3. Vt JSM 1:37.

  4. Vt Mn 7:19.

  5. Vt 2Ne 1:9; ÕL 17:8.

  6. Vt Jb 2:8.

  7. Vt Ps 119:105; 2Ne 32:3.

  8. Vt Jh 8:32; ÕL 98:8.

  9. Vt Jh 17:17

  10. Vt 2Ne 31:20.

  11. Vt ÕL 88:11–13; 93:36.

  12. Vt Jh 5:19–20; 7:16; 8:26; 18:37; Ms 1:6.

  13. Vt Al 42:12–26; ÕL 88:41.

  14. Vt Ms 1:30–39.

  15. Vt 2Ne 26:24.

  16. Vt ÕL 82:8–9

  17. Vt Jh 16:13; Jb 4:13; Mn 10:5; ÕL 50:14; 75:10; 76:12; 91:4; 124:97.

  18. Vt ÕL 6:22–23; 8:2–3.

  19. Vt Jr 1:5, 7; Am 3:7; Mt 28:16–20; Mn 7:31; ÕL 1:38; 21:1–6; 43:1–7. Prohvet on „inimene, kelle on kutsunud ametisse Jumal ja kes räägib Jumala nimel. Jumala sõnumitoojana saab prohvet Jumalalt käske, prohvetlikke kuulutusi ja ilmutusi. Tema kohuseks on teha inimkonnale teatavaks, milline on Jumala tahe ja tõeline loomus, ning selgitada Tema tegude tähendust. Prohvet mõistab hukka patu ja ennustab ette selle tagajärgi. Ta jutlustab õigemeelsust. Mõnikord võivad prohvetid saada inspiratsiooni, et inimkonnale nende kasuks tulevikku ennustada. Tema esmane kohustus on aga tunnistada Kristusest. Tänapäeval on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku president Jumala prohvet maa peal. Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmeid toetatakse kui prohveteid, nägijaid ja ilmutajaid” (märksõna „Prohvet” – Pühakirjajuht, Evangeeliumi Raamatukogu). Nende põhimõtete näiteid võib leida Aadama (vt Ms 6:51–62), Eenoki (vt Ms 6:26–36), Noa (vt Ms 8:19, 23–24), Aabrahami (vt 1Ms 12:1–3; Aabr 2:8–9), Moosese (vt 2Ms 3:1–15; Ms 1:1–6, 25–26), Peetruse (vt Mt 16:13–19) ja Joseph Smithi (vt ÕL 5:6–10; 20:2; 21:4–6) elust.

  20. Vt 2Tm 3:16.

  21. Vt Jh 8:44; 2Ne 2:18; ÕL 93:39; Ms 4:4.

  22. Vt 1Ne 10:19. President Dallin H. Oaks õpetas: „Peame olema tõeotsingul ettevaatlikud ja valima, millisest allikast seda otsime. Me ei peaks pidama ilmalikku tähtsust või usaldusväärsust väärtuslikuks tõeallikaks. ‥ Kui otsime tõde religiooni kohta, peaksime võtma appi selleks sobilikud vaimsed meetodid: palve, Püha Vaimu tunnistuse ning pühakirjade ja nüüdisaja prohvetite sõnade uurimise” (Tõde ja plaan. – 2018. a sügisene üldkonverents).

  23. Vanem D. Todd Christofferson õpetas: „Apostlid ja prohvetid ‥ kuulutavad Jumala sõna, kuid lisaks usume, et mehed ja naised üldiselt ning isegi lapsed võivad õppida jumalikust inspiratsioonist ja saada sellest juhatust vastusena palvele ja pühakirjade uurimisele. ‥ Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele antakse Püha Vaimu and, mis hõlbustab pidevat suhtlemist nende Taevase Isaga. ‥ See ei tähenda, et iga liige räägib Kiriku nimel või saab määratleda selle õpetusi, vaid et igaüks võib saada jumalikku juhatust oma elu väljakutsete ja võimalustega toimetulemisel” (The Doctrine of Christ. – Liahona, mai 2012, lk 89–90, viide 2).

  24. Vt 2Ne 33:1–2.

  25. Vt ÕL 1:28.

  26. Vt Mn 10:3–5; ÕL 9:7–9; 84:85.

  27. Vt ÕL 5:35; 63:23; 93:27–28. Vaatamata tõsistele pingutustele võivad mõned meist vaimse tervise probleemide tõttu siiski vaeva näha, et Vaimu tunda. Depressioon, ärevus ja muud neuroloogilised seisundid võivad Püha Vaimu äratundmist keerulisemaks muuta. Sellistel juhtudel kutsub Issand meid jätkama evangeeliumi järgi elamist ja Ta õnnistab meid (vt Mo 2:41). Võime otsida lisategevusi – nagu püha muusika kuulamine, teenimine või looduses viibimine –, mis aitavad meil tunda Vaimu vilju (vt Gl 5:22–23) ja tugevdavad meie sidet Jumalaga.

    Vanem Jeffrey R. Holland rääkis: „Kuidas siis reageerida, kui teid ennast või teile kallist inimest vaevab psüühika- või meeleoluhäire? Esiteks uskuge Taevasesse Isasse, kes armastab teid rohkem, kui seda mõista suudate. Jätkake ustavalt nende ajaproovile vastu pidanud tegevustega, mis toovad teie ellu Issanda Vaimu. Otsige nende nõu, kes hoiavad teie hingelise heaolu võtmeid. Paluge preesterluse õnnistust ja hinnake selle väge. Võtke igal nädalal sakramenti ja hoidke tugevalt kinni Jeesuse Kristuse lepituse tõotustest. Uskuge imedesse. Ma olen paljudel juhtudel näinud, kuidas need tulevad ka siis, kui olukord näib lootusetu. Lootus ei sure kunagi” (Nagu katkine anum. – 2013. a sügisene üldkonverents).

  28. Vt Jh 7:17; Al 32:26–34. Lõppkokkuvõttes soovib Jumal, et me saaksime tõe „rea rea peale, õpetuse õpetuse peale”, kuni me kõike mõistame (vt Õp 28:5; 2Ne 28:30; ÕL 88:67; 93:28).

  29. Vt 1Jh 1:9–10; 2:1–2.

  30. President Russell M. Nelson selgitas: „Miski ei ole vabastavam, ülendust toovam või olulisem meie isiklikuks arenguks kui regulaarne, igapäevane keskendumine meeleparandusele. Meeleparandus ei ole sündmus, see on protsess. See on õnne ja meelerahu võti. Koos usuga avab meeleparandus meile ligipääsu Jeesuse Kristuse lepituse väele” (Me võime teha paremini ja olla paremad. – 2019. a kevadine üldkonverents).

  31. Ma ei tea kõiki põhjuseid, miks Jumal ei ilmuta meile mõningaid igavesi tõdesid, kuid vanem Orson F. Whitney andis huvitava kaemuse: „Õnnis on uskuda nägemata, sest usu rakendamisega kaasneb vaimne areng, üks suurimaid inimese maise eksistentsi objekte; samas kui teadmised, neelates alla usu, takistavad selle kasutamist, takistades seega seda arengut. Teadmine on jõud ja kõik saavad teatavaks omal ajal. Kuid enneaegsed teadmised – teadmisel valel ajal – on saatuslikuks nii arengule kui ka õnnele” (The Divinity of Jesus Christ. – Improvement Era, jaan 1926, lk 222; vt ka Liahona, dets 2003).

  32. Vt ÕL 76:5–10. Issand andis nõu Hyrum Smithile: „Ära püüa kuulutada minu sõna, vaid püüa kõigepealt saada endale minu sõna. ‥ Vaiki [ja] uuri minu sõna” (ÕL 11:21–22). Prohvet Alma toob hea näite vastamata küsimuste kohta: „Neid saladusi ei ole mulle veel täielikult teada antud; seepärast ma hoidun ütlemast rohkem” (Al 37:11). Ta selgitas ka oma pojale Koriantonile, et „on palju saladusi, mis on peidetud, nii et neid ei tea mitte keegi peale Jumala enese” (Al 40:3). Olen leidnud jõudu ka Nefi vastusest, kui talle esitati küsimus, millele ta ei osanud vastata: „Ma tean, et [Jumal] armastab oma lapsi; ometi ma ei tea kõikide asjade tähendust” (1Ne 11:17).

  33. Samamoodi ei ole kultuuritraditsioonid õpetus ega eeskiri. Need võivad olla kasulikud, kui aitavad meil järgida õpetusi ja eeskirju, kuid võivad takistada ka meie vaimset kasvu, kui need ei põhine tõestel põhimõtetel. Peaksime vältima traditsioone, mis ei kasvata meie usku Jeesusesse Kristusesse ega aita meil edasi liikuda igavese elu poole.

  34. Vt ÕL 15:5; 88:77–78.

  35. Vt ÕL 50:21–23.

  36. Kohandatud dokumendist „Principles for Ensuring Doctrinal Purity”, mille Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum kiitsid heaks 2023. aasta veebruaris.

  37. Vt 1Ne 15:14. Issand juhtis oma teenijaid hoiduma keskendumast tõekspidamistele või mõtetele, mis ei ole Tema evangeeliumis kesksel kohal: „Ja ära kõnele tõekspidamistest, vaid kuuluta meeleparandust ja usku Päästjasse ja pattude andekssaamist ristimise ja tule, jah, nimelt Püha Vaimu kaudu” (ÕL 19:31).

    Vanem Neil L. Andersen selgitas: „Keskendugem oma jumalateenistustel alati Päästjale Jeesusele Kristusele ja Tema lepitusohvri annile. See ei tähenda, et me ei saaks rääkida mõnest oma elukogemusest või jagada teiste mõtteavaldusi. Samas kui meie teema võib olla seotud perede või teenimise või templite või hiljutise misjoniga, peaks kogu meie jumalateenistus osutama Issandale Jeesusele Kristusele” (Me räägime Kristusest. – 2020. a sügisene üldkonverents).

  38. Vt ÕL 28:2–3, 8. Prohvet Alma manitses neid, kes on määratud evangeeliumi jutlustama, „et nad ei õpetaks midagi muud kui vaid seda, mida tema oli õpetanud ja mida oli räägitud pühade prohvetite suuga” (Mo 18:19).

    President Henry B. Eyring kuulutas: „Me peame õpetama Kiriku põhiõpetusi, mis sisalduvad standardteostes ja prohvetite õpetustes, kelle ülesandeks on õpetust kuulutada” (The Lord Will Multiply the Harvest. – Õhtu üldjuhiga, 6. veebr 1998, Teaching Seminary: Preservice Readings [2004], lk 96).

    Vanem D. Todd Christofferson tunnistas, et „just nagu muistsel ajal, nii saadakse ka tänapäeva Kirikus Kristuse õpetusi või parandatakse õpetusest kõrvalekaldumist jumaliku ilmutuse kaudu, mis antakse neile, keda Issand on pühitsenud apostelliku volitusega” (D. Todd Christofferson. Kristuse õpetus. – 2012. a kevadine üldkonverents).

  39. Vt 2Kr 13:1; 2Ne 11:3; Et 5:4; ÕL 6:28. Vanem Neil L. Andersen täheldas: „Mõned seavad oma usu küsimuse alla, kui leiavad aastatetaguseid Kiriku juhtide seisukohavõtte, mis ei ole kooskõlas meie õpetustega. On üks tähtis põhimõte, mis valitseb Kiriku õpetust. Kiriku õpetus tuleb kõigilt viieteistkümnelt Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmelt. See ei ole peidetud ühe kõne segasesse lõiku. Tõelist õpetust õpetavad paljud, tehes seda tihti. Meie õpetust ei ole raske üles leida” (Teie usu proovilepanek. – 2012. a sügisene üldkonverents).

    Vanem Christofferson õpetas samuti: „Silmas tuleb pidada aga ka seda, et mitte iga kunagise või praeguse Kiriku juhi väljaütlemine ei tähenda tingimata õpetust. Kirikus on saanud tavaks, et juhi mingis olukorras tehtud avaldus on käsitletav isikliku, kuigi läbimõeldud arvamusena, mis pole ametlik ega kuulu rakendamisele kogu Kirikus” (Kristuse õpetus. – 2012. a kevadine üldkonverents).

  40. Vt 3Ne 11:32, 40. President Gordon B. Hinckley ütles: „Olen kõnelenud varemgi, kui tähtis on hoida Kiriku õpetus puhtana. ‥ See teeb mulle muret. Väike kõrvalekaldumine õpetuse edastamisel võib viia suurte ja halbade valedeni” (Teachings of Gordon B. Hinckley, 1997, lk 620).

    President Dallin H. Oaks hoiatas, et on mõned, „kes valivad prohveti õpetusest paar lauset ja kasutavad neid oma poliitilise tegevuskava või muude isiklike eesmärkide toetamiseks. ‥ Prohveti sõnade väänamine, et toetada isiklikku eesmärki, olgu see siis poliitiline või rahaline või muu, on püüdlus prohvetiga manipuleerida, mitte teda järgida” (Our Strengths Can Become Our Downfall. – Brigham Youngi ülikooli pühalik koosolek, 7. juuni, 1992, lk 7, speeches.byu.edu).

    President Henry B. Eyring hoiatas: „Õpetus saab oma väe siis, kui Püha Vaim kinnitab, et see on õige. Kuna vajame Püha Vaimu, peame olema ettevaatlikud ja hoolikad, et ei õpetaks midagi muud kui üksnes õiget õpetust. Püha Vaim on Tõe Vaim. Me saame Temalt kinnitust, kui hoidume asjatult juurdlemast või omast peast tõlgendamast. See võib olla raske. Tekib kiusatus rabada millegi uue või sensatsioonilisega. Ometi kutsume me Püha Vaimu oma kaaslaseks üksnes siis, kui õpetame püüdlikult vaid õiget õpetust. Üks kindlamaid viise, kuidas hoiduda valeõpetusele ligilähedalegi jõudmast, on olla õpetamisel võimalikult lihtne. Lihtsus on kõige kindlam asi ja ilma ei jääda praktiliselt millestki” (The Power of Teaching Doctrine. – Liahona, juuli 1999, lk 86).

    Vanem Dale G. Renlund õpetas: „Suurema mõistmise otsimine on meie vaimse arengu oluline osa, kuid olge ettevaatlik. Mõistus ei saa asendada ilmutust. Spekuleerimine ei too kaasa suuremaid vaimseid teadmisi, küll aga võib viia meid pettuseni või suunata meie fookuse kõrvale sellelt, mida on ilmutatud” (Teie jumalik loomus ja igavikuline saatus. – 2022. a kevadine üldkonverents).

  41. Vt Mt 23:23. President Joseph F. Smith hoiatas: „On väga ebamõistlik võtta killuke tõest ja käsitleda seda nii, nagu oleks see kogu asi. ‥ Kõik Kristuse evangeeliumi ilmutatud põhimõtted on päästmisplaanis vajalikud ja olulised.” Ta selgitas veel: „Ei ole hea tava ega mõistlik õpetus võtta üks neist välja, eraldada see kogu evangeeliumi tõe plaanist, muuta see eriliseks hobiks ja sõltuda sellest meie pääste ja arengu saavutamisel. ‥ Need kõik on vajalikud” (Gospel Doctrine, 5. trükk [1939], lk 122).

    Vanem Neal A. Maxwell selgitas: „Evangeeliumi põhimõtted ‥ nõuavad sünkroniseerimist. Üksteisest eraldatuna või isoleerituna võivad inimeste tõlgendused ja teostused nende õpetuste puhul olla metsikud. Armastus, kui seda ei kontrollita seitsmenda käsuga, võib muutuda lihalikuks. Viienda käsu kiiduväärt rõhuasetus vanemate austamisele võib kaasa tuua tingimusteta lojaalsuse eksinud vanematele, mitte Jumalale, kui esimene käsk seda ei talitse. ‥ Isegi kannatlikkust saab tasakaalustada, kui seda teha „aegsasti teravalt noomides, kui Püha Vaim selleks märku annab” [ÕL 121:43]” (Behold, the Enemy Is Combined. – Ensign, mai 1993, lk 78–79).

    President Marion G. Romney selgitas: „[Pühakirjade] uurimine eesmärgiga avastada, mida Jeesus on käskinud, ei ole nende läbilappamine, et leida lõike, mida saab kasutada ettemääratud järelduse toetamiseks” (Records of Great Worth. – Ensign, sept. 1980, lk 3).

  42. Vt 1Kr 2:4; Mn 6:9. Vanem Jeffrey R. Holland rõhutas vajadust edastada Jeesuse Kristuse evangeeliumi viisil, mis toob Püha Vaimu väe kaudu vaimset arengut: „Issand pole kunagi andnud Kirikule olulisemat nõuannet kui see, et me peame õpetama evangeeliumi „Vaimu kaudu, nimelt Trööstija kaudu, kes saadeti välja õpetama tõde.” Ta küsis, kas me õpetame evangeeliumi „tõe Vaimu kaudu”. Või õpetame seda „mõnel muul viisil”? „Ja kui see on mõnel muul viisil,” hoiatas ta, „ei ole see Jumalast” (ÕL 50:14, 17–18]. ‥ Ükski igavikuline õppimine ei leia aset ilma taevase Vaimu äratamiseta. ‥ See on, mida meie liikmed tõeliselt tahavad. ‥ Nad tahavad, et nende usk tugevneks. Nad tahavad saada juurde lootust. Lühidalt, nad soovivad, et neid toidetaks Jumala hea sõnaga ning et taevaväed neid tugevdaks” (A Teacher Come from God. – Ensign, mai 1998, lk 26).

  43. Vt Al 13:23. Meie Taevasest Isast rääkides tunnistas president Russell M. Nelson: „Tema suhtleb lihtsalt, vaikselt ja sellise jahmatava selgusega, et meie ei või Teda vääriti mõista” (Kuula Teda! – 2020. a kevadine üldkonverents).

  44. Vt Ps 26:3; Rm 13:10; 1Kr 13:1–8; 1Jh 3:18.

  45. Vt Ps 40:11.

  46. Vt Rm 8:16.

  47. Vt 1Sm 2:3; Mt 6:8; 2Ne 2:24; 9:20.

  48. Vt 1Ms 17:1; Jr 32:17; 1Ne 7:12; Al 26:35.

  49. Vt Jr 31:3; 1Jh 4:7–10; Al 26:37.

  50. Vt 2Ne 9; ÕL 20:17–31; Ms 6:52–62.

  51. Vt Jh 3:16; 1Jh 4:9–10.

  52. Vt Jh 8:29; 2Ne 27:13.

  53. Vt Jh 15:12; 1Jh 3:11.

  54. Vt Lk 22:39–46.

  55. Vt Jh 19:16–30.

  56. Vt Jh 20:1–18.

  57. Vt 1Kr 15:20–22; Mo 15:20–24; 16:7–9; ÕL 76:16–17.

  58. Vt Ap 11:17–18; 1Tm 1:14–16; Al 34:8–10; Mn 6:2–3, 8; ÕL 19:13–19.

  59. Vt Mt 11:28–30; 2Kr 12:7–10; Fl 4:13; Al 26:11–13.

  60. Vt Mt 16:18–19; Ef 2:20.

  61. Vt Mt 24:24; Ap 20:28–30.

  62. Vt ÕL 20:1–4; 21:1–7; 27:12; 110; 135:3; JSA 1:1–20.

  63. Vt ÕL 1:14, 38; 43:1–7; 107:91–92.