2013
Ko e Foʻi Faiva Koví
Sune 2013


Ko e Foʻi Faiva Koví

“Te u lau mo sio pē ʻi he meʻa ʻoku hoifua ki ai e Tamai Hēvaní” (My Gospel Standards).

Naʻe kamata ke tā vave ʻa e mafu ʻo ʻEveliní ʻi heʻene sio ki he hingoa ʻo e foʻi faivá.

“Naʻe pehē ange ʻe Mīsisi Teila ʻi heʻene hū mai ki he lokí, “ʻE kalasi, ʻoku ʻi ai haʻaku meʻa fakafiefia ke fakahā atu kiate kimoutolu.

Naʻe sio hake ʻa ʻEvelini mei hono tesí ʻo malimali. Naʻe ʻosi hiki ʻa e “A+” ʻi ʻolunga he palakipoé.

Naʻe pehē ange ʻe Mīsisi Teila mo hiki ʻi he palakipoé ʻa e hingoa ʻo e foʻi faiva ʻe tolu, “Naʻe lelei kotoa hoʻomou siví, ko ia ko homou palé ko ʻetau sio faiva. Naʻá ne pehē ange lolotonga e tuē ʻa e fānau akó, “Ko e foʻi faiva ʻeni ʻe tolu ke tau fili aí.”

Naʻe tangutu hake ʻa ʻEvelini ʻi hono seá ʻi heʻene feinga ke sio ki he hingoa ʻo e ngaahi foʻi faivá. Naʻe kau ʻa e ʻuluaki foʻi faiva ʻe uá ʻi he ngaahi faiva naʻá ne manako aí. Naʻá ne punou atu ki hono kaumeʻa ko Keití. “Ko e foʻi faiva fē te ke filí?”

Naʻe pehē ange ʻe Keiti, “Kuo pau pē ke u fili au he fika tolú.” “ʻOku ʻikai fakangofua ʻe heʻeku mātuʻá ke mau sio ai ʻi ʻapi pea ʻoku teʻeki ai pē te u sio ai.”

Naʻe toe sio atu ʻa ʻEvelini ki he palakipoé, peá ne sio ki he hingoa ʻo e faiva fika tolu. Naʻe kamata ke tā vave hono mafú. Naʻe ʻosi fanongo ʻa ʻEvelini ʻi he foʻi faiva ko ʻení pea naʻá ne ʻiloʻi ʻe ʻikai te ne ongoʻi fiemālie kapau ʻe sio ʻi he foʻi faivá. Ko e hā ha meʻa ʻe hoko kapau ʻe fili ʻa e kalasí ke nau sio ai?

“Ko hai ʻe fie sio he faiva fika ʻuluakí?” Ko e fehuʻi atu ia ʻa Mīsisi Teilá.

Naʻe hiki māʻolunga ʻe ʻEvelini hono nimá. Naʻá ne uʻu hono loungutú ʻi heʻene manavaheé. Naʻe fili ki ai mo ha toko ua kehe.

Ne hiki ʻe Mīsisi Teila he palakipoé e tokolahi ʻo kinautolu ʻe sio he faiva ʻuluakí. “Ko e faiva fika uá?”

Naʻe tō hifo ʻa e loto ʻo ʻEveliní. Ko e nima pē ʻe tolu naʻe hikí.

“Pea ko e faiva fika tolú?”

Naʻe hiki nima ha toko hongofulu mā nima. Naʻe punou hifo ʻa ʻEvelini ʻi hono seá ʻo ne ongoʻi ʻoku langa hono keté. ʻE anga fēfē ha ʻikai te ne sio he foʻi faivá kapau ʻoku fie sio kotoa ai ʻa e kalasí?

Naʻe aʻu atu pē ʻa ʻEvelini ki honau ʻapí, ʻo hangatonu ki hono lokí, kae paʻulu ʻene kato ʻi he falikí. Naʻá ne ongoʻi puke he ʻaho kotoa ko iá. Naʻá ne pehē loto pē, “Pehē ange mai te u puke.” “Koeʻuhi ke ʻoua te u ʻalu ki he akó ʻapongipongi.”

Naʻe toʻo hake ʻe ʻEvelini ʻene siví mei heʻene kató ʻo sio ki ai pea kuku ia ʻi hono nimá. “Naʻe ʻuhinga hono ʻai e foʻi faivá ko ha fakapale ka ʻoku ʻikai ko ha tautea!” naʻá ne fakakaukau ki ai, peá ne ʻita ʻo nusinusi ʻene siví ʻo mono ia ʻi hono lalo mohengá. Naʻe kamata ke ne tangi. Naʻá ne tūʻulutui ʻi hono veʻe mohengá ʻo kamata ke tangi. Hili ia pea kamata ke ne lotu. Ne faingataʻa ʻene feinga ke lea ʻaki ha ngaahi sētesi siʻi ʻo kole ki he Tamai Hēvaní ke Ne toʻo atu ʻa e palopalemá ka naʻe hili ha taimi siʻi ne liliu ʻene lotú. “Fakamolemole ʻo tokoni mai ke u liliu ʻeni ke lelei ange. ʻOku ʻikai te u fie sio ʻi ha foʻi faiva ʻe ikai te u ongoʻi fiemālie ai pea ʻoku ou fakaʻamu ʻe fiemālie hoku ngaahi kaumeʻá mo e faiakó ki ai.”

Naʻe fakaʻosi ʻe ʻEvelini ʻene lotú. Kuo mole atu ʻene teteteté mo ʻene ongoʻi puké. Naʻe ʻikai te toe ongoʻi haʻane manavahē.

Naʻe puna hake ʻa ʻEvelini mei hono mohengá ʻo lele atu ki tuʻa ke kumi ʻene faʻeé. Naʻe ʻi ai haʻane fakakaukau.

Naʻe hū atu ʻa ʻEvelini ki he kalasí ʻi he ʻaho hono hokó. Naʻá ne toʻotoʻo ʻi hono nima ʻe tahá ha tohi mei heʻene faʻeé ʻo fakamatala ki ha ongoʻi taʻefiemālie ʻa ʻEvelini kapau ʻe sio he faivá. Naʻá ne toʻotoʻo ʻi hono nima ʻe tahá ʻene ngaahi faiva ʻokú ne manako aí. Naʻe ʻoange ʻe ʻEvelini ʻa e tohí kia Mīsisi Teila mo sio heʻene lau e tohí.

Naʻe pehē ange ʻe Mīsisi Teila, “Mālō hoʻo fakahā mai ke u ʻiloʻi e meʻa ʻokú ke ongoʻí.

Naʻe pehē ange ʻe ʻEvelini, “Naʻe tala mai ʻe heʻeku faʻeé ʻe sai pē ke u ʻalu ʻo nofo ʻi ha kalasi ʻe taha lolotonga hoʻomou sio he faivá.” “Ka naʻá ku haʻu mo haʻaku ngaahi faiva ʻe niʻihi, naʻa fie sio e kalasí ia ʻi ha foʻi faiva ai.”

Naʻe malimali ʻa Mīsisi Teila pea ala atu ki he ngaahi faivá. Naʻá ne pehē ange, “ʻE ʻikai lau ko ha meʻaʻofa lelei ha foʻi faiva kapau ʻe ʻikai te tau sio kotoa ai.”

Naʻe hiki ʻe Mīsisi Teila ʻa e ngaahi faiva foʻou ʻi he palakipoe. “ʻE kalasi, ʻoku ou loto ke tau toe fili ʻa e foʻi faiva ki he ʻaho ní. ʻOku ou maʻu ha ngaahi faiva foʻou ke mou fili ai.”

Naʻe tangutu ʻa ʻEvelini ʻi hono tesi, mo fiefia koeʻuhí he ʻikai mavahe mei he kalasí ʻi he fakapale ko ʻení. Ka ko e fakapale lelei tahá ko ʻene ʻiloʻi kuo toʻo atu ʻe he Tamai Hēvaní ʻene manavaheé pea ʻoange ki ai ha loto-toʻa ke ne fai ʻa e meʻa ʻoku totonú.

Tā fakatātaaʻi ʻe Brad Teare

Paaki