Pōpoaki ʻa e Faiako ʻAʻahí
Ko e Misiona Fakalangi ʻo Sīsū Kalaisí: Tauhi Sipi Lelei
Ako ʻi he faʻa lotu ʻa e fakamatala ko ʻení pea feinga ke ke ʻilo e meʻa ke vahevahé. ʻE fakatupulaki fēfē ʻe he mahino ki he moʻui mo e misiona ʻo e Fakamoʻuí hoʻo tui kiate Iá mo tāpuekina ai kinautolu ʻokú ke tokangaʻi ʻi he faiako ʻaʻahí? Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, ʻalu ki he reliefsociety.lds.org.
Naʻe akoʻi ʻe Sīsū Kalaisi, ko e Tauhisipi Leleí ʻo pehē:
“Ko hai ha tangata ʻiate kimoutolu ʻoku teau ʻene sipí, pea ka mole honau taha ʻe ʻikai tuku ʻa e hivangofulu mā hivá ʻi he toafá, kae ʻalu ʻo kumi ʻa ia kuo molé, kae ʻoua ke ne ʻilo ia? …
“ʻOku ou tala atu kiate kimoutolu, ʻa e … fiefia ʻi he langí ʻo lahi ʻi he fakatomala ʻa e angahala ʻe toko tahá” (Luke 15:4, 7).
ʻI he mahino kiate kitautolu ko Sīsū Kalaisi ʻa e Tauhisipi Leleí, ʻoku tupulaki ʻetau holi ke muimui Heʻene sīpingá mo tokoniʻi kinautolu ʻoku faingataʻaʻiá. Naʻe folofola ʻa Sīsū ʻo pehē: “Ko au ko e tauhi[sipi] lelei, ʻoku pehē ʻa ʻeku ʻilo ʻa ia ʻoku ʻaʻakú, mo e ʻilo au ʻe kinautolú. … Pea ʻoku ou tukuhifo ʻeku moʻuí koeʻuhi ko e fanga sipí” (Sione 10:14–15). Koeʻuhi ko e Fakalelei ʻa Kalaisí, he ʻikai ha taha ʻiate kitautolu ʻe fuʻu hē ʻo ʻikai ke tau ʻilo ai hotau hala ki ʻapí (vakai, Luke 15).
Naʻe pehē ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni, “Ko hotau fatongiá ke tokangaʻi e tākangá. … Fakatauange ke tau takitaha fua hono fatongiá.”1
Mei he Folofolá
Mei Hotau Hisitōliá
Naʻe pehē ʻe ʻIlisapesi ʻAna Uitenī, ʻo kau ki heʻene uluí heʻene ʻalu ki he fuofua fakataha ʻa e Fineʻofá he 1830: “ʻI heʻeku fanongo pē ki hono malangaʻi ʻo e Ongoongoleleí ʻe he kau ʻEletaá, naʻá ku ʻiloʻi ko e leʻo ia ʻo e Tauhisipi Leleí.”2 Naʻe muimui ʻa ʻIlisapesi ki he leʻo ʻo e Tauhisipi Leleí pea papitaiso mo hilifakinima.
Te tau lava foki ke fanongo ki he leʻo ʻo e Tauhisipi Leleí mo vahevahe ʻEne ngaahi akonakí ki he niʻihi kehé. Naʻe pehē ʻe Palesiteni Monisoni, “Ko e toʻukupu kitautolu ʻo e ʻEikí ʻi he funga ʻo e māmaní, kuo fekauʻi mai ke tau tokoniʻi mo hiki hake ʻEne fānaú.”3
ʻOku hangē pē ko hano kumi ʻe he tauhisipí e sipi molé, ʻe lava ke fekumi mo e mātuʻá ki ha fānau kuo hē mei he ngaahi akonaki ʻo e ongoongoleleí. Naʻe pehē ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi (1920–2007), Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí: “ʻOku mau pehē ki he ngaahi mātuʻa loto-mamahi kuo nau moʻui angatonu, faivelenga, mo faʻa lotu ʻi hono akoʻi ʻenau fānau talangataʻá, ʻoku tokangaʻi kinautolu ʻe he Tauhisipi Leleí. ʻOku ʻafioʻi ʻe he ʻOtuá peá Ne tokaimaʻananga hoʻomou ngaahi mamahí. ʻOku ʻi ai e ʻamanaki lelei.4