Oodates kohtumist Isaga
Me kõik oleme Jumala lapsed. Ta armastab, tunneb ja teab meist igaüht. Armastava Isana on Tal iga oma lapse jaoks plaan. Ta on andnud meile valikuvabaduse ja Ta tahab, et valiksime ise õige tee, et jõuda tagasi Temani ning usu ja tunnistuse kaudu toetada ka kaasteelisi.
Siin kehas elades saab iga inimene võimaluse kuulda otse endale öelduna Jumala plaani, Tema sõnu. Need tulevad läbi patriarhi. Patriarhaalne õnnistus, nagu seda nimetatakse, aitab teada, mida Isa tahab, et ma teeksin, sest Tema teab, mis on minule parim.
Selleks et see sõnum vastu võtta, tuleb valmistuda. Tundsin, kuidas soov see õnnistus saada muudkui kasvas, kuni teadsin kindlalt, et eluga edasi minekuks vajan seda.
Mul oli imeline võimalus olla enne patriarhaalse õnnistuse saamist kolm päeva templis, et teha talitusi lahkunud esivanemate eest ja pühenduda valmisolekule. Kui õnnistuse saamise aeg kätte jõudis, tundsin, et olen täiesti valmis, palvemeelne ja avatud kõike kuuldut ja kogetut endasse talletama. Ootasin kohtumist Isaga.
Patriarhaalse õnnistuse saamise voog oli lausa füüsiliselt tajutav, sealt tuli ja tuli ja tuli. Õnnistuse saamise ajal, enne ja pärast seda tundsin lisaks oma lahkunud maise isa juuresolekut, tema rõõmu, toetust ja armastust.
Üsna pea pärast õnnistuse saamist oli mul imeline võimalus osaleda templitalitustes. Äsja kogetu muutis selle eriliselt kirkaks ja tähendusrikkaks. Tajusin selgelt turvatunnet, elades mõtteis kõike kuuldut ja kogetut uuesti läbi. See lisas istungile ja sellele järgnevale pühalikule hetkele selestilises ruumis erilise mõõtme. Tänutunne, rõõm, sügava rahu tunne said puhkeda õide suurimas kaitstuses.
Sain oma õnnistuse paberil kätte juba järgmisel päeval. Loen oma õnnistust alandlikult ja sügavas tänus. Patriarhaalne õnnistus on püha ja isiklik, ma talletan selle hinnalisi sõnu oma südames, mõtisklen nende üle ja püüan elada nii, et oleksin vääriline neid õnnistusi saama nii praeguses kui ka tulevases elus. Mõni õnnistus ei pruugi täituda selles elus – usaldan Isa tahet ja ajastust. See on isiklik ilmutus Taevaselt Isalt, kes tunneb mu tugevusi ja nõrkusi ning mu igavest potentsiaali. Mind valdab suur rõõm teadmisest, et Isa tahab, et teeksin just seda, mida ma tahangi teha!
Patriarhaalne õnnistus on andnud mulle väärika enesekindluse teadmisest, kes ma olen, kellest pärinen ja millised on selles elus mu ülesanded. Aeg maa peal elamiseks on piiratud. Oma tegevused, aeg, energia tuleb koondada kõige tähtsamale. Tänu patriarhaalsele õnnistusele on mul palju lihtsam ja kindlam edasi minna. Kui saatan püüabki minus tekitada tunde, et olen hale, saamatu ja õnnetu, siis saan selle rahulikult tähelepanuta jätta, sest Isa ise on mulle öelnud, kes ma olen. Ma tean, mida tehes mu kindlus ja valgus suurenevad ja kurja jõupingutused mu kõrvalekallutamiseks jooksevad tühja.