Miks lubab Jumal sõda?

Sõda on olnud inimkonna loo osa peaaegu algusest peale. Kuid Issand, Rahuvürst, ei taha, et me üksteise vastu sõdiksime. Ta valab pisaraid, kui inimesed valivad mitte üksteist armastada ja „on südametud ja ‥ vihkavad omaenese verd” (Moosese 7:33), rikkudes maad vägivallaga (vt 1. Moosese 6:11–13). Nende inimeste üle, kelle pahelisus toob maa peale sõda, mõistetakse kohut nende tegude järgi.

Issand on käskinud oma rahval taunida sõda ja kuulutada rahu (vt ÕL 98:16). Kuid kui rahvad üksteise vastu sõjarelvad haaravad, on Issand öelnud, et mõnikord on meil õigus kaitsta oma peresid, rahvaid ja vabadusi hävituse, türannia ja rõhumise eest (vt Alma 43:47; Alma 46:12–13; ÕL 134:11). Ja viimse aja pühad, kes teenivad nende riikide sõjaväes, peavad kinni põhimõttest alluda „kuningatele, presidentidele, valitsejatele ja võimukandjatele” (Usuartiklid 1:12).