Õnn: enamat kui meeleolu
Meile õpetatakse, et rõõmu tundmine on meie eksistentsi eesmärk (vt 2. Nefi 2:25). Mispärast tundub õnn mõnikord nii kättesaamatu? Ehk on see sellepärast, et me ei mõista, mis õnn tegelikult on ‥ ja mis see ei ole.
Mis on õnn?
Kõige lihtsamal tasemel on õnn ajutine meeleolutõus kõrgemale tasemele kui teie tavaline emotsionaalne tasakaal.1 Teiste sõnadega tähendab see head tunnet.
On palju viise, kuidas emotsionaalset taset tõsta – sõpradega nalja viskamine, lõbusa mängu mängimine või isegi koogitüki söömine, kuid see ei kesta kunagi kaua. Me hüppame tihti ühelt naudinguallikalt teise juurde, et emotsionaalset kõrghetke taaskogeda. Kuid kas pole õnne, mis on kestev?
Jah – kuid see on palju tabamatum, kui oskate arvata, ja seepärast jääb see meil tihti kogemata. Maailm ütleb meile, et elamist väärt elu peab olema täis seiklust, et meie päevad peaksid olema üks peatusteta lõbusõit mööda kerget, naudingutest tulvil teed. Kuid tõde on see, et te ei vaja pidevat põnevust, et elada „väga õnnelikult” (2. Nefi 5:27). Kestev õnn – mida me võime kutsuda tõeliseks õnneks – on pigem vaiksem, kindlam heaolutunne kui ilmne eufooriatunne. Lõbu ja nauding kaovad, kuid tõeline õnn ei ole mööduv meeleolu – see kestab palju kauem. Kui lõbu tähendab meeleolu kõrgemale tasemele tõstmist, siis tõelise õnne saavutamine on võrdne ekviliibriumi kõrgemale tasemele tõstmisega.2
Võite arvata, et püsiv õnn nõuab püsivat heaolu ning valu ja katsumuste puudumist. Kuid uuringud näitavad, et soodsad olud ei garanteeri õnne ja ebasoodsad olud ei takista õnnelik olemast. Selle asemel omavad teie õnne mõjutavate faktorite seas suurimat mõju teie valikud.3 Vanem Ulisses Soares Seitsmekümne juhtkonnast õpetas: „Õnne määrajateks on harjumused, käitumine ja mõttemustrid, mida saame sihilikult tegutsedes ise suunata.” Õnn on enamat kui hea meeleolu või muretu elu – see on mõtte- ja eluviis, mida me võime kontrollida. Üldiselt mõjutavad meie meeleolu geneetika ja kasvatus, kuid meie isiklikud valikud mängivad märkimisväärset rolli. Lühidalt öeldes on „õnn valik, mille igaüks võib valida”.4
Kuidas saan ma õnnelik olla?
Kuidas me siis „teeme valiku” olla õnnelik? Mis on see meie õnnekoogi salajane koostisosa? Nagu selgitas vanem Soares, nõuab tõeline õnn „pikaajalis[i] jõupingutus[i] millegi elus tähtsa nimel”. Sarnaselt sellele ütles Viktor Frankl, tuntud holokausti üleelanu ja psühhiaater, et õnn on „inimese isikliku, endast suuremale eesmärgile pühendumise kõrvalmõju”.5
Ja mis võiks olla suurem eesmärk kui see, mille Jumal on meile andnud? Oma õnneotsingutel ei peaks me vaatama kaugemale kui meie Taevase Isa plaan. Seda kutsutakse ju põhjusega õnneplaaniks! (Alma 42:816) Pühakirjakoht pühakirjakoha järel tunnistab, et Jumala plaani järgimine toob õnne (vt 2. Nefi 2:13; Heelamani 13:38). Kuigi õigemeelne elu ei päästa meid igast südamevalust, asetab see meid olukorda, kus oleme paremini võimelised selles elus õnne kogema ja see viib meie ülenduse ja igavese õnneni tulevases elus.
Nagu usk, võib ka õnn nõrgeneda või tugevneda vastavalt meie tegudele. Kui te veedate aega, otsides hetkerõõmusid, siis „õõtsutatakse ja kõigutatakse” teie õnne „igas ‥ tuules” (Ef 4:14). Kuid kui te püüate elada õigemeelselt, siis arendate endas püsivat rahu- ja heaolutunnet, mis võib igas tormis kindlaks jääda. Ja kui te seate usu lõbust ettepoole, siis võite avastada tõelise rõõmu – sellise, mis võib osaks saada ainult „tõelisele patukahetsejale ja alandlikule õnneotsijale” (Al 27:18).