Meie kodud, meie perekonnad
Meie poeg on Taevase Isa poeg
Artikli autor elab Ameerika Ühendriikides Arizona osariigis.
Minu pähe tulid sõnad, mis ei olnud minu enda omad: „Kas sa arvad, et armastad teda rohkem kui mina?”
Pilt autorist ja tema pojast.
Meie armas väike poeg Hayden saabus siia maailma sinisena, ta ei hinganud ja võitles elu eest. Ta ei nutnud. Ta ei liigutanud.
Kui arstid ja õed mööda haiglatuba jooksid, siis teadsin, et midagi oli väga valesti. Minu abikaasa ja isa andsid Haydenile kiiresti preesterluse õnnistuse ning Hayden viidi intensiivraviüksusesse. Peatselt diagnoositi tal haruldane südameviga. Järgnevate päevade jooksul oli tal mitu südameoperatsiooni.
Tänu preesterluse õnnistustele, paastumisele ja palvete imelisele väele jäi Hayden oludele vaatamata ellu. Olime ülimalt rõõmsad, kui saime poja koju tuua ja alustada oma ühist elu.
Hayden tõi meie ellu ülimalt palju rõõmu. Me hindasime ja imetlesime teda. Kuid aja möödudes hakkasin muretsema, et ta ei arenenud nii, nagu pidanuks. Kuigi spetsialistid kinnitasid meile, et ta jõuaks lõpuks arengus järgi, siis kahtlused jäid, kui heitlesin oma poega aidates.
Uurisime abikaasaga kõike võimalikku Haydeni haiguse kohta. Tegime kõik, mida arstid meil käskisid. Kuid arengut ei toimunud.
Väsisin ja heitusin. Palusin oma Taevaselt Isalt abi leida keegi, kes võiks Haydenit aidata, kuid abi ei tulnud. Haydeni olukord halvenes. Tal tekkisid haigushood. Me olime hirmul. Arvasime, et olime teda kaotamas.
Ühel õhtul olin hilja üleval, et otsida vastuseid. Kirjutasin Haydenile kirja. Ütlesin talle, kui palju teda armastan ja kui palju proovisin tema elu lihtsamaks teha. Lubasin, et veedaksin ülejäänud elu, proovides leida talle vajalikku abi.
Hetkeks võtsid heitumus ja ebakindlus minu üle võimust. Ma palvetasin ja küsisin Taevaselt Isalt: „Miks?” Ma mõtlesin, et Ta oli saatnud Haydeni mulle, sest teadis, et ma ei annaks kunagi alla, püüdes oma poega aidata. Siis miks ei suutnud ma vastuseid leida? Miks viis iga uus arst ja iga uus ravi pettumuseni? Kas Taevane Isa ei armastanudki Haydenit?
Ma ei unusta seda hetke kunagi. Järsku ümbritses mind kõikehõlmav armastuse tunne. Minu pähe tulid sõnad, mis ei olnud minu enda omad: „Jerlyn, kas sa arvad, et armastad teda rohkem kui mina?”
Ma olin rabatud. Aeg seiskus. Pisarad voolasid mööda mu nägu alla. Mitte pettumusest nagu enne, aga lootusest, mõistmisest ja armastusest.
Selle ühe hetke jooksul muutus kõik. Mu süda pehmenes. Mu küsimused muutusid. Ma mõistan nüüd, et mu Taevane Isa armastab Haydenit täiusliku armastusega. Hayden saadeti siia kehas, mis sobib tema vajadustega ja tema võimalustega arenemiseks ning õppimiseks. Tal on tema ainulaadsed võimed ja väljakutsed, just nagu igaühel meist. Olen jõudnud teadmisele, et puuetega lapsed on Taevase Isa hinnalised ja armastatud lapsed, kellel on siin maa peal eriline ülesanne.
Saame abikaasaga pidevalt vastuseid ja õnnistusi, kuid nad tulevad Issanda ajal, mitte meie ajal. Meid on juhatatud õigete raamatute, teraapiate, koolide ja õpetajateni, et aidata Haydenil selles surelikus elus edu saavutada. Me püüame leida teed, mis Taevane Isa on Haydeni jaoks loonud, mitte teed, mida me soovisime tema jaoks. Teeme kõik endast oleneva, et aidata Haydenil saavutada selles elus oma jumalik potentsiaal, mille Taevane Isa on tema jaoks loonud. Meie Taevase Isa plaani mõistmine on olnud niivõrd selgem nüüd, kui mõistame, et Hayden oli Tema oma enne, kui ta oli meie oma.