Haʻu, ʻo Muimui ʻIate Au: Tohi ʻa Molomoná
ʻE founga fēfē nai ʻetau fakaʻehiʻehi mei he ngalo e ngaahi aʻusia fakalaumālié?
7–13 Sepitema
Naʻe ofo e kakai Nīfaí ʻi he hoko e kikite ʻa Samuela ko e tangata Leimaná ki he ʻaloʻi ʻo Kalaisí, ʻi he taimi ne nau mamata ai ki ha pō mo e ʻaho ʻo ʻikai ha poʻulí (vakai, 3 Nīfai 1:15–21). Ko e meʻapangó, hili ha ngaahi taʻu siʻi mei ai, “naʻe kamata ke ngalo ʻi he kakaí ʻa e ngaahi fakaʻilongá mo e ngaahi meʻa fakaofó” (3 Nīfai 2:1) pea nau tafoki ki he faiangahalá.
Naʻe Founga Fēfē e Vave Pehē ʻene Ngalo ʻi he Kakai Nīfaí?
ʻOku ʻi ai ha ngaahi ʻuhinga lahi ne ngalo ai ʻi he kakai Nīfaí e ngaahi fakaʻilongá mo e ngaahi meʻa fakaofo ne nau mamata aí. Lau e 3 Nīfai 1:22 mo e 3 Nīfai 2:1–3, 10 pea hiki e ngaahi founga ne ngalo ai ʻa e ʻEikí ʻi he kakaí.
ʻOku fakaʻaongaʻi fēfē ʻe Sētane ʻa e ngaahi founga tatau ko ʻení ke kākaaʻi ʻaki kitautolu he ʻaho ní?
ʻOku Fēfē ke ʻOua Naʻa Ngalo ʻIate Kitautolu?
Kuo pehē ʻe ʻEletā Lānolo A. Lasipeni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: “Fakamanatuʻi, tautautefito ki he taimi ʻo e palopalemá, ha taimi ne ke ongoʻi ai e Laumālié mo mālohi ai hoʻo fakamoʻoní; manatuʻi ʻa e fakavaʻe fakalaumālie kuó ke langa aí. ʻOku ou palōmesi atu kapau te mou fai ʻeni … ʻe foki mai ʻa e ngaahi taimi mahuʻinga ne tupulaki ai hoʻomou fakamoʻoní ki hoʻomou manatú tuʻunga ʻi he lotu fakatōkilaló mo e ʻaukaí. ʻOku ou fakapapau atu te ke toe ongoʻi ʻa e malu mo e fiefia ʻo e ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí.”1
Ko e hā te ke lava ʻo fai ke manatuʻi lelei ange ai e ngaahi aʻusia fakalaumālie kuó ke maʻu he kuohilí?
ʻŪ tā ʻa Emily Davis