„Olulised perevestlused”, Liahoona, jaan 2023.
Olulised perevestlused
Olulised vestlused aitavad meie lastel teada, mida nad usuvad ja miks nad seda usuvad.
Üks poeg palus oma isal talle mägironimist õpetada. Isa õpetas kõiki põhitõdesid, sealhulgas planeerimise, ohutuse, ettevalmistuse ja varustuse kohta. Poeg küsis, millal nad räägivad sellest, mida teha hädaolukorras. Isa ütles, et ta ei taha oma poega hirmutada ja et see vestlus võib oodata, kuni see muutub hädavajalikuks.
Nad lõpetasid koolituse ja läksid oma esimesele ronimisretkele Rainieri mäele Seattle’i lähedal Washingtoni osariigis. Nende kogemus ja ronimistingimused olid alguses suurepärased, kuid siis ilm halvenes ja peagi leidsid nad end silmitsi läheneva laviiniga.
Nad ei teadnud, mida teha, sest nad ei olnud sellest rääkinud. Poeg küsis isalt: „Isa! Kas ma olen nüüd valmis selleks vestluseks, mida teha hädaolukordades?”
Olulised vestlused – meie turvaliste koduseinte vahel – aitavad meil valmistuda elu laviinideks.
„Esimene suur tõde universumis on see, et Jumal armastab meid,” ütles vanem Jeffrey R. Holland Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.1 Tema sõnad tuletavad meile meelde, et armastus on kogu igaviku ja meie igapäevaelu alus. Seda armastust silmas pidades on vestlused ja sidemed, mida me oma perega moodustame, väga olulised.
Abikaasa, isa, koolinõustaja ja vaimse tervise nõustajana olen leidnud, et perekondlikud vestlused on kriitilise tähtsusega ja neid ei tohiks edasi lükata. Algühingu endine üldjuhataja Joy D. Jones ütles: „Me ei saa oodata, et jutuajamised lastega lihtsalt juhtuvad. ‥ Mõelge, milline väärtus on perekondlikel Jeesuse Kristuse evangeeliumi teemalistel jutuajamistel, neil olulistel jutuajamistel, mis Vaimu kohale kutsuvad.”2
Mis on olulised jutuajamised?
Õde Jones selgitas, et olulised jutuajamised on lihtsad ja hoolivad jutuajamised, mille „kaudu saavad lapsed teada mitte ainult seda, mida nad usuvad, vaid seda, miks nad usuvad”.3 Üks sõna, mis mulle tema definitsioonis meeldib, on lihtsad. Meie vestlus ei pea olema sügavmõtteline või keerukas või isegi planeeritud. Tegelikult ei saa me kunagi ette planeerida mõningaid parimaid vestlusi, mis meile osaks saavad, saame nendeks vaid valmistuda sellega, et Vaim on alati meiega ja aitab meid.
Õde Jones õpetas veel, et „juhuslik usulepöördumine pole Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõte. Päästja-sarnaseks ei saada kogemata”.4 See sünnib rida rea peale, selle nimel sihilikult aega ja tööd pühendades.
Kui tihti peaksid olulised vestlused toimuma?
Me peaksime oma lastega iga päev rääkima. Mida sagedamini me peame olulisi vestlusi, seda normaalsemaks, loomulikumaks ja valgustavamaks need muutuvad.
Kõige halvem viis olulisi vestlusi pidada on neid üldse mitte pidada! Sageli arvame, et aeg ei ole õige, et see on liiga keeruline või et meie lapsed ei saa sellest aru. Me ei taha kedagi solvata või valesti öelda või neile ebamugavust tekitada. Siiski on parem vähemalt üritada vestelda, kui mitte midagi öelda.
Kuidas pidada olulisi vestlusi oma lastega?
Lihtne retsept, mille olen avastanud oluliste vestluste pidamiseks, on armastada, kuulata ja muutuda. Kuigi me ei pruugi üheski neist valdkondadest täiuslikud olla, võime püüda järjekindlalt seda mustrit järgida.
Armastage: Ilma armastuse aluseta ja armastust rakendamata ei saa me pidada kõige tõhusamaid olulisi vestlusi. Armastus on see, mida, millal, miks ja kuidas me oma peredes kõike teeme. Meie lapsed peavad tundma end meiega suheldes turvaliselt ja armastus tagab selle üliolulise keskkonna. Me võime alati armastust näidata. Jeesus Kristus näitas meile, kuidas seda teha.
Õde Jones ütles: „Kui me oma lapsi kosutame ja ette valmistame, tunnustame me nende valikuvabadust, armastame neid kogu südamest, õpetame neile Jumala käskudest ja Ta meeleparanduse annist ega anna iial nende suhtes alla. Kas see pole lõppude lõpuks see, kuidas toimib Issand kõigi meiega?”5
Kuulake: Olen oma vigade kaudu õppinud, et aktiivne kuulamine on iga olulise vestluse oluline osa. Peaksime panema kuulamise esikohale ja tegema seda kaks korda rohkem. Jeesus Kristus on parim näide sellest, kuidas pidada olulisi vestlusi ja aktiivselt kuulata. Me loeme Johannese 8. peatükist, et kui variserid tõid Tema juurde abielurikkumiselt tabatud naise, esitas Ta naisele esmalt küsimused: „Naine, kus on need sinu süüdistajad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?” (s10) Et aidata kaasa olulisele õppimisele, esitas ta enne õpetamist küsimusi ja kuulas.
Muutuge: Kui me oleme armastanud, kuulanud ja ühenduse leidnud, siis mida me edasi teeme? Kas me peame meelt parandama, õpetama, rohkem kuulama, teenima, vabandama, andestama? Olulised vestlused peaksid andma meile võimaluse muutusteks. Loodan, et nagu president Russell M. Nelson on öelnud, püüame me kõik „iga päev ennast natuke parandada”.6
Kuidas saame sagedamini pidada olulisi vestlusi?
Te saate juhatust ilmutusest selle kohta, mis teie perele kõige paremini sobib. Vaadake järgmiseid soovitusi meie pere kogemustest.
Perega pühakirjade uurimine: Kui ma küsisin meie lastelt, mida me teeme, mis aitab neil kõige rohkem evangeeliumiga seotud vestlusi pidada, ütlesid nad, et see on igal õhtul koos pühakirjade uurimine , kasutades selleks „Tule, järgne mulle” õppekava.
Pere tunnistusekoosolek igal paastupühapäeval: See ei ole tavaliselt ametlik tunnistusekoosolek, vaid aeg, mil iga inimene meie peres saab jagada oma tundeid, tõekspidamisi, probleeme ja edusamme. Püüame koos abikaasaga alati tunnistada Jeesusest Kristusest. Sellest koosolekust on saanud üks kõige tähendusrikkamaid kogemusi meie kodus.
Perega õhtusöögi söömine: Kui me õhtusöögi ajal küsime: „Mis aeg on?”, teavad lapsed, et käes on aeg igaühel rääkida ühest asjast, mis läks hästi, ja ühest asjast, mida nad oleksid võinud sel päeval paremini teha. Sageli väljendatakse sel ajal tänu ja armastust, mõnikord ka pettumust, ja sageli viib see evangeeliumiteemalise vestluseni, mida muidu ei oleks juhtunud.
Üks ühele vestlused: Ma hindan iga kuu paastupühapäeval aega, et istuda iga oma lapsega kahekesi, palvetada nende eest nimeliselt, vaadata neile silma ja esitada neile küsimusi. Ma püüan kuulata ja suhestuda nende tunnete ja vajadustega. Alguses võis see nende jaoks kummaline tunduda, kuid nüüd igatsevad nad seda, kui me seda ei tee. Ma loodan, et nad teavad, et minu aeg nendega on tähtsam kui miski muu ja et ma tahan nendega iga päev olulisi vestlusi pidada.
Eesmärkide ülevaatamine: Iga aasta jaanuaris püstitame isiklikud, paari ja perekonna eesmärgid. Seejärel arutame iga kuu pühakirjade õppimise või koduõhtu ajal oma kasvu ja edusamme nendes eesmärkides. See viib oluliste vestlusteni.
Abielupaari või vanemate vaheline koostöö: Igal pühapäeva õhtul, kui mina ja mu naine vaatame üle oma nädalakalendri, küsime üksteiselt, kuidas me end tunneme ja millega meil on raskusi või milles vajame abi. Me peame olulisi vestlusi oma abielust ja lastest ning sellest, mida me peame tegema, et juurutada Jeesuse Kristuse evangeeliumi meie kõigi südamesse.
Minu abikaasa on palju parem kuulaja kui mina ning aitab meil palju paremini tasakaalus püsida ja lepinguteele keskenduda. Ma õpin temalt palju ja olen väga õnnistatud, et ta valis mind kogu igavikuks.
Meie pere ei ole kõigi nende asjade tegemisel täiuslik, kuid me anname endast parima ja jätkame püüdlusi.
Valmistuge enne laviinide tulekut.
Ärge oodake, kuni elulaviinid tabavad teie abielu, lapsi või muid suhteid. Küsimus ei ole selles, kas need tulevad, vaid millal need tulevad. Evangeeliumiteemalised ja muud olulised vestlused valmistavad meid kõige paremini ette ainult siis, kui need toimuvad sihilikult ja regulaarselt.
Oma abikaasa, laste ja perekonnaga igavesti koos olemine on minu suurim eesmärk – ka kõiges, mida ma teen, sealhulgas igas olulises vestluses.
Nagu me kõik, ei ole ka mina täiuslik, kuid Jeesuse Kristuse väe ja meeleparanduse kaudu tõstetakse mind üles. Päästja on lubanud tugevdada meid oma väe ja täiusliku lootuse säraga, mille ta annab meile oma lepituse kaudu. Me ei pea olema täiuslikud, kuid me peame püüdma end parandada! Igaüks meist võib saada osa sellest väest. Te ei jää hätta. Edu seisneb alati jõupingutustes.
President Nelson on lubanud, et „kui te lasete Jumalal oma elus valitseda, siis kogete omast käest, et meie Jumal on imede Jumal [Mn 9:11]”.7 See võib tähendada, et peaksime laskma Jumalal valitseda ka meie olulistes vestlustes. Kõik on võimalik meie Päästja Jeesuse Kristuse kaudu, sealhulgas ka need olulised vestlused. Tema vastab alati armastusega!
Autor elab Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis.