Valmistage ette oma vaimne pinnas

Vend Milton Camargo

Esimene nõuandja Pühapäevakooli üldjuhatuses

Tähendamissõna külvajast võib aidata meil valmistuda sel aastal „Tule, järgne mulle” programmis Uut Testamenti uurima.

Üks minu lemmiktähendamissõnu Uues Testamendis on tähendamissõna külvajast, mille võime leida kirjakohast Matteuse 13:3–23 (vt Mk 4:3–20; Lk 8:5–15). Selles tähendamissõnas võrreldakse seda, kuidas inimesed sõna (seemne) vastu võtavad, erinevate pinnastega. Me õpime, et igal pinnasel on mingi oluline omadus, kas hea või halb.

Sageli loeme seda tähendamissõna ja arvame, et see kirjeldab inimeste valmisolekut evangeeliumi vastu võtta ja selle järgi elada. Kuigi see on tõsi, arvan, et see tähendamissõna võib kirjeldada ka meie individuaalset arengut, kui me kasvame usus ja evangeeliumi tundmises. Teisisõnu, me ei ole määratud jääma igaveseks teatud tüüpi või tasemega tõekspidamiste juurde. Usu ja pingutustega võime parandada oma vaimset pinnast, et see kannaks paremat vilja.

Tahaksin seda mõtet koos teiega uurida, sest see on aidanud mul seda tähendamissõna sügavamalt mõista. Ma usun, et kui me valmistume sel aastal „Tule, järgne mulle” õppekava raames Uut Testamenti uurima, võib tähendamissõna külvajast aidata meil valmistada oma südant ette evangeeliumi tõe vastuvõtmiseks.

Evangeeliumi seemnete vastuvõtmine

Sellest tähendamissõnast õpime, et kui külvaja külvas, siis:

kukkusid mõned seemned tee äärde ja linnud sõid need ära.
Mõned kukkus kaljuse maa peale. Need tärkasid, kuid päike kõrvetas need ära.
Mõned kukkusid ohakate sekka ja ohakad lämmatasid need ära.
Mõned kukkusid hea maa peale ja kandsid vilja.

Issand selgitas:

„Kui keegi kuningriigi sõna kuuleb ega saa aru, siis tuleb tige ja kisub ära selle, mis oli külvatud ta südamesse. Seda tähendab see, mis külvati tee ääre.

Mis kaljuse maa peale külvati, tähendab seda, kes sõna kuuleb ja võtab selle kohe rõõmuga vastu;

temal aga ei ole juurt eneses, vaid ta on ainult üürikeseks: kui viletsus ning kiusatus tuleb sõna pärast, taganeb ta varsti.

Aga mis ohakate sekka külvati, tähendab seda, kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks.

Ent mis külvati hea maa peale, tähendab seda, kes sõna kuuleb ning saab sellest aru ja kannab ka vilja; ja mõni annab sada seemet, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend!” (Mt 13:19–23; rõhutus lisatud)

Vaatleme iga liiki pinnast ja mida saab selle parandamiseks teha.

Ilustreerinud David Green

Teeäärne pinnas

President Dallin H. Oaks, esimene nõuandja Esimesest Presidentkonnast, ütles: „Seemned, mis kukkusid „tee äärde” (Mk 4:4), ei jõudnud surelikku mulda, kus nad oleksid võinud kasvada. Need on nagu õpetused, mida kuulevad südamelt kõvad ja ettevalmistamata inimesed.”¹

Lisaks sellele ei saa me mõnikord aru sellest, mida me kuuleme või loeme pühakirjadest, sest meie süda on ettevalmistamata. Kui see on nii, siis mida me peaksime tegema?

Me võime otsida selgitust neilt, kes seda mõistavad. Võime küsida misjonäridelt, meie Pühapäevakooli õpetajalt, meie preesterluse või organisatsiooni juhilt, meie seminari või instituudi õpetajalt, nendelt, kes meid teenivad, või meie ustavatelt vanematelt ja pereliikmetelt. Võime uurida üldkonverentsi kõnesid. Evangeeliumi raamatukogu rakendus pakub hulgaliselt vahendeid, mis võivad aidata meil suuremat arusaamist leida.

Peaksime ka palvetama ja paluma Jumalalt rohkem valgust. Kui meie süda on siiras, meie kavatsus on tõsine ja meil on usk Kristusesse, siis saame teadmist evangeeliumi tõdedest (vt Mn 10:4–5). Issand ütles:

„Paluge, ja teile antakse; otsige, ja te leiate; koputage, siis avatakse teile!

Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab, ja kes koputab, sellele avatakse.” (3Ne14:7–8)

Kaljune pinnas

Mõned inimesed kuulevad misjonäridelt taastatud evangeeliumi, tunnevad Kristuse armastust ja osalevad kiriku koosolekutel ning naudivad neid. Kuid raskused nende elus jätkuvad. Nad leiavad, et elu ei ole muutunud lõputute õnnistuste jõeks. Nende usk kahaneb ja nad eemalduvad.

Mõned kogevad „kaljust maad”, kui osalevad koosolekul või konverentsil, ja tunnevad end sellest hetkest alates inspireerituna tegema kõike õigesti. Kuid nad naasevad esmaspäeval oma tavapäraste kohustuste juurde. Töised väljakutsed on endiselt rasked. Kiusatused tunduvad ülekaalukalt ahvatlevad. Ja nii väheneb või kaob nende soov vaimselt areneda.

Nad õpivad raskel viisil, et ilma sügavate vaimsete juurteta, mis hoiavad meid püsti tormituules, toidavad meid, kui oleme näljas, või jahutavad meid, kui päike on kuum, võime vaimselt hukkuda.

Kuidas kaljust pinnast paremaks muuta? Eemaldage kivid ja istutage sügavamale oma vaimsed juured.

Kivide eemaldamine võib olla raske. See võib nõuda usku innustava keskkonna loomist. See võib nõuda uute sõprussuhete loomist ja kõiksuguse kurja eest hoidumist (vt 1 Ts 5:22).

Selleks, et meil oleks jõudu kive eemaldada, vajame Päästja abi. See saabub siis, kui võtame vastu lepingud, mida Ta pakub. See algab sellest, kui võtame vastu kutse ristitud saada. See tähendab, et saame kinnitatud Kiriku liikmeks ja võtame vastu Püha Vaimu anni. See tähendab, et võtame vastu kõik lepingud, mis meil veel puuduvad, nagu preesterlus või templilepingud. See tähendab kirikuskäimist ja lepingute uuendamist igal nädal sakramenti võttes.

Kui katsumused ja kiusatused tulevad, saame hoida kinni lepingutest, mille oleme Issandaga sõlminud. „Meid seotakse turvaliselt Päästjaga ja Tema külge, kui me endale võetud kohustusi ustavalt meeles peame ja parimal võimalikul moel nende järgi elame,” ütles vanem David A. Bednar Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. „Ning see side Temaga on vaimse jõu allikas igal eluhetkel.”²

Ohakatega kaetud pinnas

See pinnas laseb taimedel ja ka ohakatel kasvada. Ohakad on selle elu rikkused ja lõbud „ega kanna valmis vilja” (Luuka 8:14).

Mis juhtub, kui me võtame lepingud vastu, kuid jätame lepingutee pooleli? Või kui võtame osa sakramendist, kuid ei palu andestust, sest me isegi ei mõtle enam oma vigadele. Või palume andestust, kuid keeldume teistele andestamast. Me võtame vastu templilepingud, kuid ei suuda teenida neid, kes seda vajavad. Me heidame kõrvale võimaluse jagada evangeeliumi, sest kardame, et see võib tunduda ebasobiv või piinlik või kuna me ei tea enam, mida öelda.

Lahendus on elada lepingute järgi, mille me ristimisel sõlmisime: „Leinama koos nendega, kes leinavad, ‥ trööstima neid, kes vajavad tröösti, ja seisma kui Jumala tunnistajad igal ajal ja kõiges ja kõikjal, kus te ka ei ole, kuni surmani välja.” (Mo 18:9)

Me eemaldame umbrohu, kui me iga päev meelt parandame, tehes oma elus väikeseid või suuremaid muudatusi, ja pöördume tagasi lepingu sirgele ja kitsale rajale.

Me ei lase elu umbrohul end lämmatada. Me teeme seda, muutes oma kodud usu pühamuks. Me otsime seda, mis kutsub meie ellu Vaimu mõju. Me hülgame kõik, mis seda mõju vähendab. Ja me teenime Jumala kuningriigis – oma kutses, templis, misjonitöös, oma perekonnas.

Hea pinnas

On palju neid, kes kuulevad sõna, mõistavad seda ja lasevad sellel oma südames kasvada. Neile ütleb Issand: „Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks.” (Jh 15:16) Selliste inimeste jaoks on vastus see, et nad peavad usus edasi liikuma ja heades tegudes püsima.

President Oaks küsis: „Mida me teeme Päästja õpetustega oma elu elades?”³ Sel aastal, kui me valmistume Uut Testamenti uurima, lähenegem Päästjale ja parandagem oma vaimset pinnast, et saaksime sõna vastu võtta. Siis saame kanda vilja, mida Tema meilt palub, võttes vastu ja uuendades lepinguid, mis seovad meid Temaga, teenides Jumalat ja armastades oma ligimesi ning liikudes mööda lepingurada, mis viib meid ühel päeval tagasi meie taevasesse koju.