Väärkohtlemine, lapsendamine – ja tervenemine

Breawna P.

Minu perekond oli vägivaldne ja ebastabiilne, kuid tänu Kristusele on mul lootust oma tulevase perekonna suhtes.

noor täiskasvanud naine istub voodis ja palvetab

Ma kasvasin üles ebastabiilses keskkonnas. Minu bioloogilised vanemad väärkohtlesid mind ja jätsid mind hooletusse ning ma kogesin palju raskeid probleeme. Ma võitlesin ärevuse, kehakuvandiprobleemide, anoreksia ja situatsioonilise depressiooniga, mis mind aastaid kammitses.

Minu bioloogilised vanemad olid templis pitseeritud, kuid peagi pärast seda, kui mind kaheksa-aastaselt ristiti, hakkasid nad Kirikust eemale jääma. Ja mida enam nad oma lepingutest kaugenesid, seda hullemaks muutus meie olukord.

14-aastasena pidin hoolitsema oma autistliku venna ja ema eest. Ma olin eksiteel ja kontrolli kaotanud. Ma vihkasin ennast ja oma olukorda ning uskusin, et mu elu ei muutu kunagi.

Kuid siis juhtus ime. Minu bioloogiline ema mõistis, et ta ei suuda minu eest hoolitseda, ja helistas oma vennale Singapuris, et paluda tal mind adopteerida. Pakitud kottidega ja pisarsilmil astusin lennukisse, et alustada uut, väärkohtlemisest vaba elu. Kuid kohanemine oma uue pere ja uue kultuuriga oli keeruline ning mul oli raske edasi liikuda.

Minu lapsendajad tegid kõik endast oleneva, et mind aidata. Ma käisin terapeutide ja arstide juures. Hakkasin ka uuesti kirikus käima, kuid mul oli raske kuulda Taevasest Isast, kes mind armastab ja kellel on minu jaoks eesmärk, sest pärast kõike, mida olin läbi elanud, ei uskunud seda enam.

Ma ei olnud õnnelik. Ma ei teadnud, kuidas minevikust paraneda, ja tundsin ikka veel lootusetust tuleviku suhtes.

Soov terveneda

Ühel päeval mõtisklesin selle üle, kui lühike on meie aeg surelikkuses. Ma ei tahtnud terve elu õnnetu olla. Mul oli vaja õppida oma katsumustest, rakendada evangeeliumi põhimõtteid, mida mulle oli õpetatud, ja kutsuda Kristust oma ellu.

Otsustasin usule veel ühe võimaluse anda ja hakkasin iga päev põlvitama ja paluma Taevaselt Isalt jõudu, et andestada oma bioloogilistele vanematele, muuta oma hirm usuks, leida tervenemist ja õnne ning näha armastuse ilminguid oma elus. Hakkasin käima instituudis, pühakirju uurima ning evangeeliumi tõdesid oma ellu rakendama.

Otsisin siiralt Jeesuse Kristuse tervendavat väge ja Tema lepitust. Ja ajapikku hakkas mu elu muutuma. Olles kannatlik, osaledes teraapias, tehes läbi ravimikuuri ja oma elu iga päev Vaimuga täites hakkasin paranema: ma tundsin end vähem eemale tõmbununa ja rohkem iseendana. Tundsin end turvaliselt. Teenisin teisi. Ma armastasin ja andestasin endale ning leppisin iseendaga. Ma lõin võrdseid, armastavaid suhteid. Ma hakkasin tundma Taevase Isa armastust minu vastu. Ja esimest korda elus tundsin ma tõelist rõõmu.

Kristus annab meile lootust tulevikuks

Ma ei saa muuta oma minevikku, kuid nagu kirjakoht Õpetus ja Lepingud 122:7 ütleb: „Kõik need asjad annavad [mulle] kogemusi ja on [minule] kasuks.” Ma tean nüüd, et Päästja toetas mind läbi minu kannatuste. Neile vaatamata olen ma palju kasvanud tänu oma soovile muutuda ja jätkuvalt Tema poole pöördudes.

Kui olete raskes perekondlikus olukorras, siis teadke, et teil on Taevane Isa, kes tunneb teid ja armastab teid ning avab uksed helgesse tulevikku. Enne lapsendamist ütlesin endale, et minu olukord ei muutu kunagi ja et ma ei abiellu ega saa kunagi lapsi, sest kartsin, et ka nemad kannatavad nagu mina. Kuid ma olen õppinud, et olenemata sellest, milliseid raskusi me oma peredes kogeme, saame Kristust otsides ehitada oma tulevase kodu ja igavese pere lootuse, evangeeliumi tõdede ja armastusega.

Nagu vanem Clark G. Gilbert Seitsmekümnest õpetas: „Me alustame elu erinevast kohast, erinevate andidega. Mõned on sündinud suurte võimalustega. Teised seisavad silmitsi oludega, mis on katsumusterohked. ‥ Siis edeneme oma isikliku arengu tõusu mööda. Meie tulevik oleneb palju vähem meie lähtepunktist ja palju rohkem meie tõusust. Jeesus Kristus näeb jumalikku potentsiaali olenemata sellest, kust me alustame. ‥ [Ta] teeb ‥ kõik, mis võimalik, et aidata meil oma tõus taeva poole pöörata.”¹

Ükskõik millises olukorras te ka ei oleks, võime leida lootust ja tervenemist Jeesuses Kristuses. Ta on teiega ning juhatab teid rahu ja rõõmu juurde, kui te Teda otsite – alati.