Surelik elu on ettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks. Mormoni Raamat selgitab, mis juhtub meie vaimuga surma ja ülestõusmise vahelisel ajal. Kui meie vaimud taastatakse meie surematutesse kehadesse, seisame me Jumala kohtujärje ees, kus meie teod ja südamesoovid määravad meie igavese tasu.
Ettevalmistav materjal
Dallin H. Oaks. Resurrection. – Ensign, mai 2000, lk 14–16.
Pärast surma lähevad õiglased paradiisi ja pahelised vaimuvanglasse
Kirjutage enne tundi tahvlile küsimus:
Kuidas elavad teisiti inimesed, kes ei mõista oma sureliku elu eesmärki ega usu elusse pärast surma, võrreldes inimestega, kes neid asju mõistavad?
Paluge õpilastel vastata. Seejärel tuletage neile meelde, et Mormoni Raamat aitab meil mõista maise elu eesmärki ja õpetab meile, et elu jätkub pärast surma.
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 34:32–34 ning samal ajal teistel leida, mida Amulek ammoniiha rahvale elu eesmärgi kohta õpetas.
Millist tähtsat õpetust maise elu eesmärgi kohta Amulek õpetas? (Õpilased võivad nimetada sellest salmist erinevaid õpetusi, näiteks: see elu on ettevalmistusaeg Jumalaga kohtumiseks.)
Mil viisil aitab see õpetus teil mõista, kuidas te peaksite siin surelikkuses oma igapäevaelu elama?
Aitamaks õpilastel paremini seda õpetust mõista, võite jagada järgmiseid president Thomas S. Monsoni sõnu.
Kujutis
President Thomas S. Monson
„Me mõistame, et oleme tulnud maa peale selleks, et õppida, elada ja liikuda oma igavesel teekonnal täiuslikkuse poole. Mõned jäävad maa peale viivuks, teistele on antud pikemalt aega. Mõõdupuuks pole mitte see, kui kaua me elame, vaid see, kui tublid me oleme suutnud olla. (He Is Risen. – Ensign, nov 1981, lk 18)
Mispärast hoiatas Amulek meid, et me ei lükkaks edasi oma meeleparanduse päeva?
Näidake Esimese Presidentkonna liikme, president Henry B. Eyringi järgnevaid sõnu, paluge ühel õpilasel need ette lugeda ning teistel samal ajal kuulata, miks on ohtlik meeleparandust edasi lükata.
Kujutis
President Henry B. Eyring
„„Ühel päeval” on ohtlik fraas, kui see tähendab, et „täna mitte”. „Ühel päeval teen ma meeleparandust.” „Ühel päeval annan ma talle andeks.” „Ühel päeval räägin ma oma sõbrale Kirikust.” „Ühel päeval hakkan ma kümnist maksma.” „Ühel päeval lähen ma jälle templisse.” „Ühel päeval …” Pühakirjad teevaks selgeks, miks on viivitamine ohtlik [vt Alma 34:33–34]. ‥ „Tänane päev” on hinnaline Jumala and. Mõte „ma ühel päeval teen” võib röövida meilt ilmalikud võimalused ja igaviku õnnistused.” (Tänane päev. – Ensign või Liahona, mai 2007, lk 89)
Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 40:6–7, 11–14. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida õpetas Alma oma pojale Koriantonile selle kohta, mis juhtub meie vaimudega pärast surma. (Vajadusel öelge, et Alma ei viidanud fraasiga „äärmisem pimedus” Saatana ja hukkamõistetute lõplikule seisundile. Selle asemel viitas ta paheliste olukorrale nende surma ja ülestõusmise vahepealsel ajal. Me ütleme tavaliselt selle olukorra kohta vaimuvangla.)
Mis erinevus on õigemeelsete ja paheliste olukorral pärast surma? (Õpilased võivad kasutada erinevaid sõnu, kuid nad peaksid tundma ära õpetuse: surma ja ülestõusmise vahel elavad õigemeelsete vaimud paradiisis ja paheliste vaimud vaimuvanglas.)
Miks on tähtis mõista, et meie surelikud teod mõjutavad seda, mida me kogeme pärast surma?
Ülestõusmisel ühendatakse meie vaim taas meie kehaga
Tuletage õpilastele meelde, et kui Abinadi õpetas kuningas Noad ja tema preestreid, kirjeldas ta, mis juhtub meiega pärast surma. Tema õpetused kirjeldavad, mis juhtub meiega pärast meie aega vaimumaailmas, kas siis paradiisis või vaimuvanglas. Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moosia 16:6–11 ning samal ajal teistel jälgida, mida Abinadi õpetas.
Milliseid õpetusi Abinadi õpetas selle kohta, mis meiega juhtub pärast meie aega vaimumaailmas? (Rõhutage järgmist tõde: kuna Jeesus Kristus on murdnud surma köidikud, tõuseme me kõik üles ja saame surematu keha. Õigemeelsed pärivad lõputu õnne ja pahelised heidetakse lõputusse needusesse.)
Rääkige õpilastele, et paljud Mormoni Raamatu prohvetid tunnistasid ülestõusmisest ja selgitasid, mida see endast kujutab. Kirjutage tahvlile järgmised pühakirjakohad (ilma juuresolevate kokkuvõteteta) ja määrake igale õpilasele üks kirjakoht. Tehke kindlaks, et kõik kirjakohad kellelegi määratakse. Paluge õpilastel lugeda läbi neile määratud kirjakoht ja leida üksikasju ülestõusmise kohta.
2. Nefi 9:12–13 (Paradiis annab üle oma õigemeelsed vaimud ja vaimuvangla annab üle oma pahelised vaimud. Vaim taasühendatakse kehaga ja saab surematuks hingeks.)
Moosia 15:21–26 (Õigemeelsed tulevad esile esimeses ülestõusmises nagu ka need, kes surid teadmatuses, ja väikesed lapsed. Pahelised ei saa osa esimesest ülestõusmisest.)
Alma 11:40–45 (Kõigi inimeste, nii paheliste kui ka õigemeelsete vaim ja keha ühendatakse täiuslikul kujul ning kõik seisavad Jumala ees kohtumõistmiseks vastavalt oma tegudele.)
Alma 40:4–5, 19–24 (Surma ja ülestõusmise vahel on aeg, mil vaimud lähevad vaimumaailma. Pärast seda on määratud aeg kõikide inimeste vaimudele, et nad taasühendatakse nende täiusliku kehaga ja seisavad kohtumõistmiseks Jumala ees.)
Andke õpilastele aega selgitada, mida nad õppisid määratud kirjakohtadest ülestõusmise kohta. Soovi korral võite nende mõtted tahvlile vastava kirjakoha kõrvale kirjutada. Vajadusel esitage üks küsimus või rohkem, et süvendada õpilaste arusaamist nendest kirjakohtadest.
Kuidas tugevdavad need tõed teie uskumust, et ülestõusmine on tõeline ja Taevase Isa plaani tähtis osa?
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Dallin H. Oaksi sõnad. Paluge õpilastel kuulata, kuidas tunnistus ülestõusmisest võib meid surelikkuses õnnistada.
Kujutis
Vanem Dallin H. Oaks
„Apostel Peetrus viitas tõsiasjale, et Jumal Isa oma ääretus halastuses „meid on uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist” (1Pt. 1:3; vt ka 1Ts. 4:13–18).
See „elav lootus”, mis meile on antud ülestõusmises, on meie veendumus, et surm ei ole meie identiteedi lõpp, vaid kõigest vajalik samm selles määratud üleminekus surelikkusest surematusse. See lootus muudab kogu vaatenurka surelikule elule. ‥
Ülestõusmise lubadus annab meile jõu ja perspektiivi vastu pidada sureliku elu väljakutsetele, millega meie ja need, keda me armastame, iga päev silmitsi seisame, nagu näiteks füüsilised, vaimsed ja emotsionaalsed puudujäägid, mis on kaasasündinud või elu jooksul tekkinud. Tänu ülestõusmisele me teame, et need puudujäägid on vaid ajutised!
Ülestõusmise lubadus annab meile samuti võimsa motiivi, pidamaks Jumala käske meie surelikus elus. ‥
Meie kindel teadmine ülestõusmisest surematusse annab meile ka julguse vaadata näkku oma surmale – isegi surmale, mida me võime nimetada enneaegseks. ‥
Ülestõusmise lubadus aitab meil taluda ka lahusoleku tunnet, mida võib põhjustada lähedase inimese kaotus. ‥ Me peaksime kõik ülistama Jumalat lubaduse eest ülestõusmiseks, mis muudab meie lahusoleku ajutiseks ning annab lootust ja jõudu jätkata.” (Resurrection. – Ensign, mai 2000, lk 15–16)
Millal on ülestõusmise lubadus andnud teile jõudu või motiveerinud teid õigemeelselt elama?
Selgitage, et Alma innustas Kiriku liikmeid Sarahemlas valmistuma viimseks kohtumõistmiseks, paludes neil ette kujutada, et nad seisavad Jumala kohtujärje ees. Paluge mitmel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 5:15–21. Paluge õpilastel tähele panna, mida Alma palus oma kuulajatel kaaluda.
Millised Alma küsimused on teie jaoks kõige olulisemad ja miks?
Millist põhimõtet sellest, mida peame tegema, et päästetud saada, võime õppida Alma tunnistusest salmis 21? (Aidake õpilastel ära tunda põhimõte: me ei või saada päästetud, kui meid ei ole Jeesuse Kristuse lunastava vere kaudu puhtaks pestud.)
Aitamaks õpilastel paremini mõista seda õpetust, näidake president Joseph Fielding Smithi sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.
Kujutis
President Joseph Fielding Smith
„Ma ei tea midagi, mis oleks täna tähtsam või olulisem, kui hüüda meeleparandust, ka viimse aja pühade seas, ning ma kutsun nii pühasid kui ka neid, kes pole Kiriku liikmed, nendele Lunastaja sõnadele tähelepanu pöörama. Ta on kindlalt öelnud, et miski, mis pole puhas, tema kuningriiki ei pääse. Üksnes need, kes tõestavad oma ustavust ja on pesnud oma rõivad tema veres usu ja meeleparandusega, leiavad Jumala kuningriigi, ja mitte keegi peale nende.” (Kiriku presidentide õpetused: Joseph Fielding Smith, 2013, lk 91)
Paluge õpilastel uurida kirjakohta Alma 7:21–25 ning leida ja ära märkida, milliseid omadusi me peaksime püüdma arendada, et meie rõivad oleksid määrdumata.
Milliseid nendes kirjakohtades leitud omadusi peaksime me arendama, kui valmistume astuma Issanda ette kohtumõistmiseks?
Innustage õpilasi kaaluma, kas nende teod ja südame soovid valmistavad neid kohtuma Jumalaga viimsel kohtupäeval. Innustage neid tegema vajalikke muudatusi, et kohtupäev oleks nende jaoks õnnelik.