4. õppetund

Aadama langemine ja valikuvabaduse and

Sissejuhatus

Aadama langemine oli Taevase Isa plaani oluline osa. See lõi tingimused, mis võimaldasid meil tulla maa peale ja kogeda proovilepanekuid. Jumala plaani osana on kõigil Tema lastel valikuvabadus (vt 2. Nefi 2:27). Selles õppetunnis õpitakse, et valikuvabaduse rakendamise võtmeks on otsida Jumala tahet ja seeläbi järgida Jeesuse Kristuse seatud eeskuju.

Ettevalmistav materjal

Robert D. Hales. Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügisene üldkonverents.
Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused

2. Nefi 2:19–26, 28; Alma 42:6–10, 14; Moosese 5:5–9

Aadama langemine

Näidake Seitsmekümne liikme, vanem Bruce C. Hafeni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Viiendast sajandist alates on kristlus õpetanud, et Aadama ja Eeva langemine oli õnnetu viga. ‥ Selline arusaam on vale. ‥ Langemine ei olnud katastroof. See ei olnud viga või õnnetus. See oli päästmisplaani ettekavatsetud osa.” (The Atonement: All for All. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 97)

Miks on tähtis mõista, et langemine ei olnud viga või õnnetus, vaid päästmisplaani ettekavatsetud osa?

Paluge õpilastel uurida 2. Nefi 2:19–25 ja teha loetelu langemise tagajärgedest – sellest, mis juhtus Aadama ja Eevaga, kui nad maitsesid keelatud vilja. Seejärel paluge õpilastel kirjutada loetelu punktid tahvlile. (NB! Selle kirjakohaga seoses võite õpetada pühakirjauurimise oskust – pühakirjadest loetelude leidmist; vt Gospel Teaching and Learning, 2012, lk 23.) Loetellu võib kuuluda järgnev: Aadam ja Eeva aeti Eedeni aiast välja, neile sündisid lapsed, nad astusid prooviseisundisse, nad eksisid ja vajasid meeleparandust ja neile sai osaks vastuseis, mis aitas neil kogeda head ja halba ning kasutada targalt valikuvabadust.

Kuidas aitab tahvlil olev loetelu selgitada, miks oli Aadama langemine vajalik osa Taevase Isa plaanist? (Õpilased võivad pakkuda erinevaid vastuseid, mida saab kokku võtta põhimõttega: Aadama langemine tegi meile võimalikuks siseneda surelikkusesse ja areneda igavese elu poole.)
Mida tähendab, et langemise pärast olid „kõik inimesed ‥ kadunud” (2Ne 2:21)?

Aitamaks sellele küsimusele vastata, paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 42:6–10, 14 ja teistel leida samal ajal langemise tagajärgi. Kui õpilased leitut jagavad, võite lisada nende vastused tahvlil olevasse loetellu.

Mida tähendab olla „Issanda juurest ära lõigatud”?

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R. Hollandi sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„[Aadam ja Eeva] astusid ‥ üle Jumala käsust, mistõttu nad pidid aiast lahkuma, kuid tänu millele võisid nad saada lapsi enne, kui saabus nende füüsiline surm. Olukorra muutis kurvemaks ja keerukamaks see, et nende üleastumine tõi endaga kaasa ka vaimsed tagajärjed, eemaldades nad igaveseks Jumala palge eest. Kuna me sündisime langenud maailma ja kuna ka meie astume üle Jumala seadustest, määrati meile sama karistus mis Aadamale ja Eevale. ‥

Jumal ja meie kõigi Isa teadis juba ette Aadama ja Eeva otsust ning läkitas kohe, kui meie esimesed vanemad Eedeni aiast välja astusid, taevainglid, et neile – ja läbi aegade nüüd ka meile – kuulutada, et kogu see sündmuste ahel oli mõeldud selleks, et tagada meie igavene õnn. See oli osa Tema jumalikust plaanist, mis nägi ette, et Päästja, Jumala enda Poeg, keda apostel Paulus on nimetanud viimaseks Aadamaks [vt 1. korintlastele 15:45], pidi tulema aegade keskpaigas, et esimese Aadama üleastumine lunastada. See lepitus pidi saama täieliku võidu füüsilise surma üle. ‥ Armulikult võimaldab see kõigil – alates Aadamast kuni maailma lõpuni – saada meeleparanduse tingimusel ja kuulekuse kaudu jumalikele käskudele andeks ka isiklikud patud.” (Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents)

Miks „määrati meile sama karistus mis Aadamale ja Eevale”? (Me sündisime langenud maailma ja me astume üle Jumala seadustest.)

Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 2:26, 28 ja Moosese 5:5–9 ning samal ajal teistel leida, kuidas ületada langemise tagajärgi meie elus.

Kuidas me nende kirjakohtade järgi võime saada lunastatud langemise vaimsetest tagajärgedest? (Vastused peaksid sisaldama põhimõtet: kui me parandame meelt ja palume Jumalalt andestust, võime saada lunastatud oma pattudest Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.)

Paluge õpilastel mõtiskleda langemise rolli üle päästmisplaanis ja kuidas see loodi, „et tagada meie igavene õnn”. Paluge ühel või kahel õpilasel oma mõtteid klassiga jagada.

2. Nefi 2:14, 16, 26–29; Heelamani 14:30–31; 3. Nefi 27:13

Valikuvabaduse and

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Russell M. Nelsoni sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Aadam ja Eeva said [langemise kaudu] surelikeks. Meie rõõmuks võisid nad seeläbi saada lapsi ja täita oma loomise eesmärke. ‥ Langemise kaudu saime me veel teisi õnnistusi. See aktiveeris kaks lähedalt seotud Jumala andi, mis on peaaegu sama kallid kui elu ise – valikuvabaduse ja vastutuse.” (Constancy amid Change. – Ensign, nov 1993, lk 34, rõhutus lisatud)

Mil moel on valikuvabadus ja vastutus „peaaegu sama kallid kui elu ise”?

Paluge õpilastel uurida kirjakohti 2. Nefi 2:14, 16 ja 26 ning leida, mida need salmid õpetavad selle kohta, kuidas Jumala lapsed erinevad muust Tema loodust.

Kuidas erinevad nende salmide põhjal Jumala lapsed muust Jumala loodust? (Õpilased peaksid ära tundma õpetuse: Jumala lapsed on loodud ise tegutsema, mitte saama vaid teistest mõjutatud.)
Mida tähendab, et Jumal lõi meid tegutsema, mitte saama teistest mõjutatud?
Miks on tähtis teada, et Jumala lapsed loodi ise tegutsema, mitte saama mõjutatud?

Et aidata õpilastel vastata, võiksite lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja Boyd K. Packeri (1924–2015) sõnad:

„Vana ütlus „Issand on minu poolt ja Lutsifer on minu vastu, kuid kõik oleneb sellest, kelle poolt olen mina”, selgitab kaheldamatut tõsiasja, et meie valikuvabadus on vägevam kui vastase tahe. Valikuvabadus on hinnaline. Me võime olla rumalad ja sellest ise pimesi loobuda, kuid keegi ei saa meilt seda vägisi ära võtta.

Me kõik teame igivana vabandust: „Kurat sundis mind seda tegema!” See ei ole nii! Ta võib teid petta ja valele teele juhatada, kuid tal ei ole võimu sundida teid või kedagi teist patustama.” (Sisemise templi puhastamine. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Paluge mõnel õpilasel lugeda 2. Nefi 2:26–29 ja teistel Heelamani 14:30–31. Innustage õpilasi märkima ära sõnu ja fraase, mis näitavad meie praeguste valikute tulevasi tagajärgi. Paluge neil jagada, milliseid sõnu ja fraase nad leidsid.

Mida me saame nendest salmidest õppida valikute tagajärgede kohta? (Õpilased peaksid ära tundma tõe: see, kuidas me kasutame oma valikuvabadust, määrab meie vaimse arengu ja igavikulised õnnistused.)

Aitamaks õpilastel seda tõde mõista, paluge ühel neist lugeda ette sõnad vanem Robert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist:

„Kui otsustame teha Taevase Isa tahet, säilib meie valikuvabadus, võimalused kasvada ja nõnda me areneme. ‥ Ka vastupidine on tõsi: kui me ei pea käske ega järgi Püha Vaimu õhutusi, on meie võimalused kesisemad ja väheneb võime tegutseda ja areneda. ‥ Käskudele kuuletumine kaitseb lõpuks meie valikuvabadust.” (Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügisene üldkonverents)

Millised on mõned valikuvabaduse väärkasutamise tagajärjed?
Kuidas kaitseb Jumala käskudele kuuletumine meie valikuvabadust?
Miks on valikuvabaduse kasutamine selleks, et „teha Taevase Isa tahet”, meie vaimse arengu võtmeks?

Paluge õpilastel lugeda kirjakohta 3. Nefi 27:13 ja mõelda Jeesuse Kristuse eeskujule valikuvabaduse anni õigemeelsest kasutamisest.

Kuidas aitavad Päästja sõnad „mina tulin ‥ , et teha oma Isa tahet” meil valikuvabadust targalt kasutada?

Aitamaks õpilastel mõista õnnistusi, mis tulevad valikuvabaduse õigemeelsest kasutamisest, jagage nendega Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Richard G. Scotti järgmiseid sõnu.

„Issand tahab, et kasvaksite ja areneksite. See kiireneb, kui lasete Tal end meelsasti juhatada läbi kõigi kasvatavate kogemuste, millega silmitsi satute, olgu need algselt teile meeltmööda või mitte. Kui usaldate Issandat, kui olete nõus laskma Tema tahtel oma südames ja meeles keskse koha hõivata, kui palute, et Vaim juhataks teid Tema tahet täitma, on teie teel tagatud suurim õnn ja see surelik kogemus on teie jaoks kõige rahuldustpakkuvam. Kui seate kõik, mida teil teha palutakse, kahtluse alla või ajate sõrad vastu igale ebameeldivale väljakutsele, teete te oma õnnistamise Issandale üha raskemaks. [Vt 1. Nefi 3:7.]

Teie valikuvabadust, õigust teha valikuid, ei antud teile selleks, et võiksite saada, mida ise tahate. See jumalik and anti selleks, et võiksite valida seda, mida Taevane Isa soovib, et te teeksite. See aitab teil saada selliseks, nagu Tema soovib, et te oleksite. [Vt ÕL 58:26–32.]” (Finding Joy in Life. – Ensign, mai 1996, lk 25)

Paluge õpilastel mõelda aegadele, kui nad otsustasid tegutseda õigemeelselt. Paluge mõnel õpilasel jagada, kuidas nende otsuste tagajärjed neile õnnistusi tõid.

Innustage õpilasi mõtisklema, kuidas nad võiksid paremini järgida Jeesuse Kristuse eeskuju Taevase Isa tahte järgi tegutsemisel. Jagage oma tunnistust, et valikuvabaduse õige kasutamine viib meid igavesse ellu.

Õpilase lugemismaterjal

2. Nefi 2:14, 16, 19–29; Alma 42:6–10, 14; Heelamani 14:30–31; 3. Nefi 27:13; Moosese 5:5–9.
Jeffrey R. Holland. Kus õiglus, halastus ja arm. – 2015. a kevadine üldkonverents.