5. õppetund

Jeesuse Kristuse lõpmatu lepitus

Sissejuhatus

Jeesuse Kristuse lepitus – suurim sündmus, mis iial aset on leidnud – teeb kõigile inimestele võimalikuks saada andeks patud ja elada igavesti koos Taevase Isa ja Jeesuse Kristusega. Lepituse kaudu tõuseb kogu inimkond surnuist üles ning naaseb kohtumõistmiseks Jumala juurde. Kuna lepituse tõttu pidi Jeesus Kristus kannatama lugematuid kannatusi, tunneb Ta meie kõigi vastu täiuslikku kaastunnet.

Ettevalmistav materjal

Boyd K. Packer. Lepitus. – 2012. a sügisene üldkonverents.
D. Todd Christofferson. Lunastus. – 2013. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused

Moosia 3:5–11; Alma 34:8–12

Ainult Jeesus Kristus suutis teha lõputu lepituse

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Esimese Presidentkonna liikme, president James E. Fausti (1920–2007) sõnad.

„Ma soovin rääkida kogu ajaloo suurimast sündmusest. See ainulaadne sündmus on meie Issanda ja Päästja, Jeesuse Kristuse võrratu lepitus. See on kõige üleloomulikum tegu, mis kunagi on aset leidnud.” (The Atonement: Our Greatest Hope. – Ensign, nov 2001, lk 18)

Paluge paaril-kolmel õpilasel lugeda kordamööda ette Alma 34:8–12 ning teistel märkida ära võtmesõnad ja -fraasid, mis illustreerivad, miks on lepitus ajaloo suurim sündmus.

Miks on Jeesuse Kristuse lepitus ajaloo suurim sündmus? (Rõhutage järgmist tõde: Jeesuse Kristuse lepitus on lõpmatu ja igavene ning teeb võimalikuks kogu inimkonna päästmise.)

Lugege ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Russell M. Nelsoni sõnad:

„Et lunastada Aadam ja Eeva ning kõik nende järglased oli vaja lõpmatut lepitust. ‥ Igavese seaduse järgi oli selleks lepituseks vajalik, et surematu isik, kes pole surmale aldis, end ohvriks toob. Siiski pidi Ta surema ja võtma oma keha tagasi. Päästja oli ainus, kes suutis selle teoks teha. Oma emalt päris Ta väe surra. Oma Isalt sai Ta väe surma üle.” (Constancy amid Change. − Ensign, nov 1993, lk 34)

Miks oli Jeesus Kristus ainukene, kes sai kõik inimesed lunastada? (Ta on surematu isik, kes pole surmale aldis.)
Mil viisil on Jeesuse Kristuse lepitav ohverdus lõpmatu ja igavene?

Aitamaks selle küsimusele vastata, näidake juhataja Russell M. Nelsoni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda:

„[Jeesuse Kristuse] lepitus on igavene – ilma lõputa. See oli ühtlasi lõpmatu selles, et kogu inimkond päästetakse lõputust surmast. See oli lõpmatu Tema tohutute kannatuste mõttes. ‥ See oli lõpmatu oma ulatuselt – seda tuli teha ühekorraga kõikide eest. Ja lepituse halastus ei ulatu ainuüksi lõpmatul hulgal inimesteni, vaid ka lõpmatul hulgal maailmadeni, mis Ta on loonud. See oli lõpmatu igasuguste inimmõõtühikute või sureliku mõistmise jaoks.” (The Atonement. – Ensign, nov 1996, lk 35)

Selgitage, et oma valitsusaja lõpul õpetas kuningas Benjamin oma rahvale, et ingel oli kuulutanud talle „rõõmusõnumeid suurest rõõmust”, mida kuuldes ka tema rahvas võiks „täituda rõõmuga” (Mo 3:2–4). Paluge mõnel õpilasel lugeda kordamööda ette Moosia 3:5–11 ning samal ajal teistel jälgida, millistest rõõmusõnumitest kuningas Benjamin rääkis.

Millised nende salmide sõnumid täitsid kuningas Benjamini rahva rõõmuga? (Kui õpilased vastavad, rõhutage, et Jeesus Kristus teeb päästmise võimalikuks.)
Millised sõnad või fraasid kirjeldavad hinda, mida Jeesus Kristus tasus meie päästmise eest?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem James E. Talmage’i (1862–1933) sõnad.

„Kristuse surmaheitlus aias on piiratud mõistuse jaoks nii oma intensiivsuselt kui ka põhjuselt mõistetamatu. ‥ Ta heitles ja ägas koorma all, mis oleks kujuteldamatu kõigi teiste inimeste jaoks, kes on iial maa peal elanud. See polnud pelk füüsiline valu ega emotsionaalne ahastus, mis pani teda kannatama sellist piina, et igast poorist verd valada, vaid vaimne hingepiin, mida Jumal üksi võib kogeda. Ükski teine inimene, vaatamata tema füüsilise või vaimse väe vastupidavusele, ei oleks suutnud niimoodi kannatada.” (Jesus the Christ, 3 kd, 1916, lk 613)

Millised on teie mõtted ja tunded, kui mõtisklete, kui väga Jeesus Kristus teie eest kannatas?

2. Nefi 9:6–12, 20–22

Jeesus Kristus ületas nii füüsilise kui ka vaimse surma

Paluge õpilastel ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui lepitust ei oleks olnud. Aitamaks õpilastel ette kujutada, milline oleks inimkonna olukord, kui lepitust ei oleks olnud, paluge ühel õpilasel lugeda ette 2. Nefi 9:6–9. Paluge õpilastel teksti jälgida ja tähele panna fraase, mis kirjeldavad, milline oleks meie olukord ilma lepituseta.

Mis juhtuks prohvet Jaakobi sõnade kohaselt meie kehaga, kui lepitust ei oleks olnud? Mis juhtuks meie vaimuga?

Tuletage õpilastele meelde, et evangeeliumi keskseks sõnumiks on, et tänu Jeesuse Kristuse lepitusele ei pea me neid kohutavaid asju kogema.

Paluge kahel õpilasel lugeda kordamööda ette 2. Nefi 9:10–12, 20–22 ning teistel leida, mil viisil meid vaimsest ja füüsilisest surmast vabastatakse.

Mil viisil meid vaimsest ja füüsilisest surmast vabastatakse? (Aidake õpilastel võtta kokku õpetus: oma lepituse kaudu ületas Jeesus Kristus füüsilise ja vaimse surma tagajärjed.)
Mida õpetavad need salmid ülestõusmise õnnistuste kohta? (Meie füüsiline keha ühendatakse igaveseks meie vaimuga. Meid tuuakse tagasi Jumala juurde kohtumõistmiseks.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem D. Todd Christoffersoni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Jeesus Kristus sai oma lepituse ja ülestõusmisega jagu kõikidest langemise aspektidest. Füüsiline surm on vaid ajutine ja isegi vaimsel surmal on lõpp, sest kõik naasevad vähemalt ajutiselt kohtumõistmiseks Jumala juurde.” (Jeesuse Kristuse ülestõusmine. – 2014. a kevadine üldkonverents)

Millal olete tundnud tänulikkust selle eest, et Jeesus Kristus ületas füüsilise ja vaimse surma?

Moosia 3:11, 16; 15:7–9; Alma 7:11–13; Moroni 8:8–12; Õpetus ja Lepingud 137:7–9

Oma lepituse kaudu pakub Jeesus Kristus lunastust kõikidele inimestele

Tuletage õpilastele meelde, et lisaks kogu inimkonna päästmisele füüsilisest ja vaimsest surmast, mille põhjustas langemine, võib Jeesus Kristus päästa meid vaimsest surmast, mille põhjustavad meie endi patud. Paluge ühel õpilasel lugeda ette Moosia 15:7–9 ning teistel otsida, kuidas teeb Kristus meile võimalikuks saada oma pattudest lunastatud.

Mida õpetavad need salmid selle kohta, kuidas Kristus võimaldab meil saada patud lunastatud? (Rõhutage järgmist õpetust: lepituse kaudu murdis Jeesus Kristus surma köidikud ja võttis enda peale meie üleastumised, rahuldas õigluse nõuded ja sai väe kosta meie eest.)
Mida tähendab kellegi eest kosta? (Kellegi eest kostma tähendab osapoolte vahele astuma, et aidata neil erimeelsusi lahendada. Antud juhul astub Jeesus meie ja Jumala vahel, et aidata parandada suhteid, mida meie patud on rikkunud.)

Selgitage, et Mormoni Raamat aitab meil mõista, kuidas Jeesuse Kristuse Lepitus toob päästet väikestele lastele ja inimestele, kes surid, ilma et oleksid võtnud vastu evangeeliumi või saanud ristitud.

Paluge pooltel õpilastel lugeda kirjakohta Moosia 3:16 ja ristviidata see kirjakohaga Moroni 8:8–12. Teistel paluge lugeda kirjakohta Moosia 3:11 ja ristviidata see kirjakohaga Õpetus ja Lepingud 137:7–9.

Mida õpetavad need salmid nende laste päästmise kohta, kes surevad enne, kui saavad ristitud?
Mida õpetavad need salmid nende kohta, „kes on surnud, teadmata Jumala tahet”? (Mo 3:11).

Rääkige õpilastele, et lepituse kaudu sai Päästja täiusliku kaastunde, et meid mõista ja aidata meid surelikkuse väljakutsetega. Paluge õpilastel uurida kirjakohta Alma 7:11–13 ja leida sõnu, mis kirjeldavad, milliseid surelikkuse katsumusi Jeesus Kristus lepitust tehes koges. Kui õpilased jagavad oma vastuseid, kirjutage tahvlile sõnad: valud, kannatused, kiusatused, haigused, surm, jõuetused (nõrkused või võimetused) ja patud. Märkige ära sõna „kõiksugu” kirjakohas Alma 7:11 ja paluge õpilastel tuua näiteid tahvlile kirjutatud sõnade kohta.

Märkige ära, et fraas „võtab enda peale” kordub salmides 11–13 mitu korda. (NB! Korduste märkamine on pühakirjade uurimise oskus, mida võite siinkohal rõhutada. Pühakirjades korduste märkamine võib aidata õppijatel leida võtmepunkte, mida soovitakse rõhutada.)

Miks võttis Jeesus salmide 11–12 kohaselt enda peale meie valud, haigused, jõuetused ja teised tahvlile märgitud seisundid? (Aidake õpilastel ära tunda põhimõte: Päästja võttis enda peale meie valud, haigused ja jõuetused, et Ta võiks aidata meid surelikkuse katsumustes.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Jeffrey R. Hollandi järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Ma tunnistan, et Päästja lepitus tõstab meilt mitte ainult meie patukoorma, vaid ka meie pettumuste ja murede koorma, meie südamevalu ja meie meeleheite [vt Alma 7:11–12]. Sellisele abile lootmine pidi andma meile algusest peale nii põhjuse kui mooduse täiustumiseks, stiimuli oma koormate mahapanemiseks ja oma pääste enda peale võtmiseks.” (Kõik katkine, mida parandada. − 2006. a kevadine üldkonverents)

Kuidas võib Päästja lepitusele lootmine mõjutada teie tegusid ja teie igaviku väljavaadet?
Kuidas võib salmides Alma 7:11–13 kirjas olevate tõdede mõistmine aidata teil seista silmitsi elu katsumustega?

Paluge õpilastel jagada kogemusi sellest, kui nad on tundnud oma elus Jeesuse Kristuse lepituse väge (hoiatage neid mitte jagama midagi liiga püha või isiklikku).

Paluge õpilastel kirjutada üles, mida nad võivad teha, et Päästja lepituse tervendavat ja tugevdavat mõju paremini oma ellu rakendada. Innustage neid vastavalt saadud muljetele tegutsema.

Õpilase lugemismaterjal

2. Nefi 9:6–12, 20–22; Moosia 3:5–11, 16; 15:7–9; Alma 7:11–13; 34:8–12; Moroni 8:8–12; Õpetus ja Lepingud 137:7–9.
D. Todd Christofferson. Lunastus. – 2013. a kevadine üldkonverents.