20. õppetund

Usu ja tunnistuse kaitsmine

Sissejuhatus

Peredel ja üksikisikutel on tähtis kohustus arendada usku Jeesusesse Kristusesse ja hoida oma tunnistust tugevana. Päästja hoiatas, et viimsetel aegadel eksitatakse ka „äravalituid” (JSM 1:22). See õppetund keskendub tunnistuse tugevdamisele, et kaitsta ennast vastase väe eest, mis püüab usku hävitada.

Ettevalmistav materjal

Dieter F. Uchtdorf. Tulge meiega! – 2013. a sügisene üldkonverents.
Jeffrey R. Holland. Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused

Johannese 14:26–27; Efeslastele 4:11–14; 1. Nefi 15:23–24; 2. Nefi 31:19–20; Alma 5:45–46; Heelamani 3:28–30; Õpetus ja Lepingud 11:13–14; 21:4–6

Tugev tunnistus pakub kaitset vastase eest

Selgitage, et Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liige vanem Joseph B. Wirthlin (1917–2008) kõneles kord hundikarjast, kes mitmeid aastaid tagasi Ukraina maakohtades ringi hulkus. Ainuke asi, mis neid hirmutas, oli tuli. Linnadest väljapoole rännates pidid inimesed tegema suuri lõkkeid ja neid kogu öö põlemas hoidma, et hunte eemale tõrjuda.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised sõnad:

„Rändajad mõistsid, et leegitseva lõkke ehitamine ja põlemas hoidmine ei olnud vaid mugavuseks, vaid sellest olenes nende ellujäämine. ‥

Tänapäeval eluteel rännates ei pea me ennast kaitsma hundikarjade eest, kuid vaimses mõtted seisame me silmitsi Saatana salakavalate huntidega, milleks on kiusatused, kurjus ja patt. Me elame ohtlikel aegadel, mil need näljased hundid hulguvad mööda vaimseid maakohti, otsides neid, kes on nõrgad oma usus ja jõuetud oma veendumustes. Me oleme kõik rünnakute suhtes haavatavad. Kuid me võime ennast kindlustada kaitsega, mida pakub põlev tunnistus, mis on lõkke sarnaselt suureks ehitatud ja hoolikalt põlemas hoitakse.” (Spiritual Bonfires of Testimony. – Ensign, nov 1992, lk 34)

Miks on tunnistuse tugevana hoidmine tänapäeva maailmas ellujäämise küsimus? (Pärast mõningast arutelu kirjutage tahvlile: kui me kindlustame oma tunnistust, muutub meie usk vähem haavatavaks.)
Kuidas võib tugev tunnistus aidata teil tugevdada pereliikmeid ja teisi nende usu vastu suunatud rünnakute eest?

Näidake või kirjutage tahvlile järgmine tabel. Ärge kirjutage sulgudes olevaid paksus kirjas põhimõtteid, need on mõeldud õpetajale kasutamiseks. Paluge õpilastel lugeda läbi ühe tulba salmid, otsides põhimõtteid, mis aitavad meil ennast usku nõrgendavate vägede vastu kaitsta. Paluge õpilastel võtta loetu kokku selge õpetuse või põhimõttena ja seejärel seda jagada.

(Kui me hoiame kindlat usku Jeesusesse Kristusesse, võime pürgida edasi kitsal ja ahtal teerajal, mis viib igavesse ellu.)

(Kui me järgime Issanda apostleid, prohveteid ja teisi Kiriku juhte, kaitstakse meid pettuse eest.)

(Kui meie usku rünnatakse, võib Issand saata Püha Vaimu kaudu rahu ja juhatust.)

(Paastumine, palvetamine ja pühakirjade uurimine tugevdavad usku ja tunnistust ning aitavad meil katsumustes vastu pidada.)

Kuidas on need põhimõtted tugevdanud teid või mõnd teie tuttavat usuvastaste rünnakute vastu?
Kuidas te võiksite kasutada seda informatsiooni, et tugevdada mõnd oma tuttavat, kel on probleeme usuga?

Tuletage õpilastele meelde järgmist: „Usk on Jumala and, mis antakse isikliku õigemeelsuse tulemusel. Seda antakse alati, kui on õigemeelsust, ja mida suurem on kuulekus Jumala käskudele, seda suurem on ka usu and.” (Bruce R. McConkie, Mormon Doctrine, 2. kd 1966, lk 264) Tunnistage, et usk Jeesusesse Kristusesse, prohvetite järgimine, Vaimu otsimine ja pühakirjade uurimine kaitseb ja tugevdab tunnistust. Kui me neid asju ei tee, võib usk nõrgeneda ja tunnistus kaduda.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem M. Russell Ballardi sõnad, mis aitavad seda punkti illustreerida.

„Üks minu tublidest misjonäridest, kes teenis koos minuga, kui olin Torontos misjonijuhataja, tuli mind mõni aasta hiljem külastama. Küsisin talt: „Vanem, kuidas saan sulle abiks olla?”

„President,” ütles ta, „ma arvan, et ma hakkan oma tunnistust kaotama.”

Ma ei suutnud seda uskuda. Ma küsisin, kuidas see võimalik on.

„Esimest korda elus lugesin ma mormoonidevastast kirjandust,” kõlas vastus. „Mul on küsimusi, kuid keegi ei anna mulle vastuseid. Ma olen segaduses ja arvan, et mu tunnistus on kadumas.”

Küsisin, mis tema küsimused on, ja ta rääkis mulle. Need olid tavalised Kiriku-vastased probleemid, kuid ma tahtsin lisamaterjali koguda, et anda tähendusrikkaid vastuseid. Seega leppisime kokku uue kohtumise kümne päeva pärast ja ma lubasin, et vastan siis kõikidele tema küsimustele. Kui ta minema asus, peatasin teda.

„Vanem, sa küsisid minult täna siin mitmeid küsimusi,” sõnasin. Nüüd on mul üks küsimus sulle.”

„Jah, juhataja?”

„Millal sa viimati Mormoni Raamatut lugesid?” küsisin ma.

Ta langetas pilgu. Ta vaatas mõnda aega põrandat. Siis vaatas ta minu poole. „Sellest on kaua aega möödas, juhataja,” tunnistas ta.

„Olgu,” ütlesin ma. „Sina andsid mulle ülesande. On ainult aus, kui mina annan sullegi ülesande. Ma tahan, et sa lubaksid, et sa loed Mormoni Raamatust vähemalt ühe tunni iga päev alates tänasest kuni meie järgmise kohtumiseni.” Ta nõustus seda tegema.

Kümme päeva hiljem naasis ta minu kabinetti ja mina olin valmis. Ma tõmbasin oma paberid välja, et tema küsimustele vastama hakata, kuid ta peatas mind.

„Juhataja,” ütles ta, „seda pole vaja.” Siis ta selgitas: „Ma tean, et Mormoni Raamat on tõde. Ma tean, et Joseph Smith on Jumala prohvet.”

„See on suurepärane,” ütlesin mina. „Aga sa saad oma küsimustele vastused sellele vaatamata. Ma töötasin nende kallal kaua aega, nii et istu seal ja kuula.”

Ja nii ma vastasin kõikidele tema küsimustele ja siis küsisin: „Vanem, mida sa sellest õppisid?”

Ja tema vastas: „Anna Issandale võrdväärselt aega.”

Graveerigem see mõte oma meelde ja kandkem seda endaga, kui teeme läbi selle surelikkuse protsessi. Andkem Issandale võrdväärselt aega.” (When Shall These Things Be? – Ensign, nov 1996, lk 60)

Mida te õppisite kogemusest, mida vanem Ballard jagas?
Kuidas võib teie isiklikus ja pereelus Issandale võrdväärselt aja andmine tugevdada teid ja teie peret Saatana vastu?
Kuidas võib praegu nende põhimõtete järgi elamine valmistada teid ette saama paremaks abikaasaks ja lapsevanemaks?

Õppetunni selle osa lõpetuseks paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikme, vanem Richard G. Scotti sõnad:

„Kui me hommikul ja õhtul järjepidevalt palvetame, iga päev pühakirju uurime, iga nädal pereõhtut peame ja regulaarselt templis käime, vastame me aktiivselt Tema kutsele Tema juurde tulla. Mida enam need harjumused meis välja kujunevad, seda enam püüab Saatan meile kahju teha, kuid seda vähem ta seda suudab. Nende vahendite kasutamise abil rakendame me oma valikuvabadust, et Tema lepitava ohverduse annid täiel määral vastu võtta.

‥ Tunnistan, et kui me tuleme tegusalt Tema juurde, suudame pidada vastu igale kiusatusele, igale südamevalule, igale oma väljakutsele.” (Sea usu rakendamine esikohale. – 2014. a sügisene üldkonverents)

Küsige õpilastelt, kas keegi neist võiks jagada kogemust, mis poleks liiga isiklik, kuidas nad said võitu usu proovilepanekust.

Luuka 22:31–32; 3. Nefi 18:32; Õpetus ja Lepingud 108:7–8

Teiste usu kindlustamine

Paluge õpilastel tõsta käsi, kui nad teavad kedagi, kellel on probleeme tunnistuse hoidmisega.

Paluge õpilastel uurida ja võrrelda kirjakohti Luuka 22:31–32, 3. Nefi 18:32 ja Õpetus ja Lepingud 108:7–8, et leida, mis on meie kui Kiriku liikmete kohustus eriti meie pereliikmete suhtes. Piisava aja möödudes paluge õpilastel jagada, mida nad teada said. (Õpilased peaksid mõistma järgmist põhimõtet: kui me pöördume Jeesuse Kristuse evangeeliumisse, on meil kohus tugevdada teiste usku.

Jagage järgmiseid president Thomas S. Monsoni sõnu:

„Ma olen leidnud, et osalusse naasmisel ja hoiakute, harjumuste ja tegude muutumisel on kaks peamist põhjust. Esiteks naasevad inimesed, kuna keegi on näidanud neile igavikulisi võimalusi ning on aidanud neil otsustada nende poole püüelda. Vähemaktiivsed ei suuda olla rahul keskpärasusega, kui nad näevad, milline tipptase on nende käeulatuses.

Teiseks naasevad mõned, kuna armsamad või „pühade kaaskodanikud” on järginud Päästja soovitust armastada oma ligimest nagu iseennast [Efeslastele 2:19] ja on aidanud teistel täita nende unistusi ja teha teoks ambitsioone.

Selle protsessi katalüsaatoriks on olnud ja on jätkuvalt armastuse põhimõte.” (Meie kohus päästa. – Liahoona, okt 2013, lk 5)

Miks on armastus selline tähtis katalüsaator teiste usu tugevdamisel?
Mida olete teie või on mõni teie tuttav teinud selleks, et tugevdada kellegi usku, kel oli hingelisi probleeme?
Milliseid samme saaksite astuda, et efektiivsemalt teiste usku kindlustada?

Lõpetuseks jagage oma tunnistust, et õpilased võivad aidata taastada ja tugevdada oma pere ja sõprade usku, kui nad näitavad välja armastust ja järgivad selles õppetunnis arutatud põhimõtteid.

Õpilase lugemismaterjal

Luuka 22:31–32; Johannese 14:26–27; Efeslastele 4:11–14; 1. Nefi 15:23–24; 2. Nefi 31:19–20; Alma 5:45–46; Heelamani 3:28–30; 3. Nefi 18:32; Õpetus ja Lepingud 11:13–14; 21:4–6; 108:7–8.
Jeffrey R. Holland. Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents.