2022
Ko ha Kiʻi Tokoni Lahi Ange
Nōvema 2022


Ko ha Kiʻi Tokoni Lahi Ange

Naʻe ongo fakalata ange e hui ia ʻo e tainasoá ʻi he kalasi ako leá.

ʻĪmisi
A young boy walks through his classroom at school. He looks sad. A man holds up a dinosaur bone.

Naʻe pehē ange ʻe Misi Senikini, “ʻĀleki, kuo taimi ke ke ʻalu ki he kalasi ako leá.”

Naʻe punou ʻa ʻĀleki. Ko e kalasi ako leá ko ha kalasi makehe ia naʻe ʻalu ki ai. Naʻe faingataʻa ʻene puʻaki ha ngaahi lea mo ha ongo ʻe niʻihi. Ko ia naʻe pau ai ke ne akoako fakahoko ia ʻi ha kalasi ako lea ne fakahoko ʻi ha ngaahi taimi ʻi he uiké. Ko e taimi kotoa pē naʻá ne mavahe ai mei heʻene kalasi angamahení, naʻá ne ongoʻi mā ʻaupito!

Naʻá ne sio hake ki heʻene faiakó. Naʻá ne fanafana ange, “ʻE lava ke u kiʻi nofo au? ʻI he ʻahó ni pē?”

Naʻe haʻu ʻa Misa Timoni he ʻahó ni ki he kalasi ʻa ʻĀlekí ke talanoa fekauʻaki mo e fanga tainasoá. Naʻe ngāue ʻa Misa Timoni ʻi ha mesiume ʻoku ʻi ai ha ngaahi hui tainasoa fakaʻofoʻofa. Naʻe ʻai foki ke ne ʻomi ha hui naʻe lauafe hono taʻú! Naʻe ʻikai loto ʻa ʻĀleki ke tō ai.

Ne malimali ʻa Misi Senikini. “ʻOku kei fiemaʻu pē ke ke ʻalu ki hoʻo kalasi ako leá. Ka te ke lava pē ʻo maʻu mai e konga fakaʻosi ʻo e lea ʻa Misa Timoní.”

Naʻe feinga ʻa ʻĀleki ke ne malimali, ka naʻe ʻikai ke ne lava. Naʻá ne lue māmālie ki he lokiako ako leá. Naʻa nau toutou puʻaki ʻa e ongo tatau pē ʻi he kalasí. Naʻe mei fakalata ange ʻa e ako ia ki he fanga tainasoá.

Naʻá ne talaange ki he faiako ako leá, “ʻOku ou fehiʻa hono toutou puʻaki e ngaahi ongo maumautaimi ko ʻení. ʻOku ou ongoʻi au hangē ha kiʻi pēpeé.”

Naʻá ne talaange, “ʻOku ʻikai ko ha pēpē koe. ʻOku tau faʻa fiemaʻu kotoa pē ha kiʻi tokoni lahi ange. Naʻá ke ʻiloʻi naʻá ku kau pē mo au ʻi he kalasi ako leá ʻi heʻeku taʻu tatau mo koé?”

Naʻe kiʻi ongoʻi fiemālie ange ai ʻa ʻĀleki. Naʻá ne ngāue mālohi he toenga ʻo e kalasí ke puʻaki ʻene ngaahi ongó.

ʻI he foki ʻa ʻĀleki ki he lokiako ʻa Misi Senikiní, naʻá ne sio ki he mavahe hono kaungāmeʻa ko Kotinií.

Naʻá ne fehuʻi ange, “Ko hoʻo ʻalu ki fē?”

Naʻe sio ʻa Kotinī ki lalo. “ʻOku ou faingataʻaʻia ʻi he laukongá. Kuo pau ke u ʻalu ki ha kalasi laukonga makehe.” Naʻe mā ʻa Kotinī.

Naʻe talaange ʻe ʻĀleki, “ʻEi, ʻoku sai pē ia. Ko ʻeku toki foki mai ʻeni mei heʻeku kalasi ako leá. Naʻá ku fakaʻaongaʻi e taimí hono toutou puʻaki e ongo tatau pē.” Naʻá ne ueʻi hono ihú.

“Naʻá ke fai ia?”

Naʻá ne kamo hake. “Kuó u ʻalu ki he kalasi ako leá ʻi he taʻu ʻe ua kuo ʻosí.”

Naʻá ne fehuʻi ange, “Ko e hā ne ʻikai ke u ʻilo aí?”

Ne fakamāhiki ʻe ʻĀleki hono umá. “Naʻe ʻikai ke u teitei tala ki ha taha. Naʻá ku manavasiʻi naʻa nau fakakata ʻaki au.”

Naʻe talaange ʻe Kotinī, “He ʻikai ke u teitei fakakata ʻaki koe. ʻOku ou fiefia hoʻo foki kei taimi mai ʻo sio ki he hui tainasoá. ʻOku fakalata moʻoni ia!” Naʻá ne taʻataʻalo ange. “Te u ʻalu. Ta toki sio.”

Ne ʻikai fuoloa kuo ʻilo ʻe ʻĀleki naʻe ʻikai ko ia pē mo Kotinī naʻe ʻalu ki he ngaahi kalasi kehé. Naʻe ʻalu ʻa Tomi ki ha kalasi ke tokoniʻi ia ke ne ako ha ngaahi taukei fakasōsiale lelei ange. Pea naʻe ngāue ʻa Peika mo ha faiako makehe ke tokoniʻi hono nimá ke mālohi ange hili ʻene laveá.

Ko e taimí ni ʻoku ʻikai fuʻu ongoʻi mā ʻa ʻĀleki ʻi heʻene kalasi ako leá. Naʻá ne fie tokoniʻi e fānau kehé ke nau ongoʻi lelei ange foki. Naʻá ne laukonga mo Kotinī pea talanoa mo Tomi ʻi he kai hoʻataá. Naʻe fiemaʻu ʻe he tokotaha kotoa pē ha kiʻi tokoni lahi ange he taimi ʻe niʻihi, pea naʻe SAI PĒ ia!

ʻĪmisi
This image is #1 listed below. A series of spot illustrations of children. 1. A girl reading. 2. A boy talking. 3. A girl with a broken arm in a sling.

ʻOku ou maʻu ha kiʻi tokoni lahi ange ʻi he laukongá.

ʻĪmisi
This image is #2 below. A series of spot illustrations of children. 1. A girl reading. 2. A boy talking. 3. A girl with a broken arm in a sling.

ʻOku ou maʻu ha kiʻi tokoni lahi ange ʻi he ngaahi taukei fakasōsialé.

ʻĪmisi
This image is #3 listed below. A series of spot illustrations of children. 1. A girl reading. 2. A boy talking. 3. A girl with a broken arm in a sling.

ʻOku ou maʻu ha kiʻi tokoni lahi ange ki hoku nimá.

ʻĪmisi
story PDF

Ngaahi tā fakatātā ʻa Mark Robison

Paaki